1-16-3016/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3016 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Kristjan Libbo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kristjan Libbo (ik 38009200304), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõisteti Kristjan Libbo süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. K. Libbole mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
9. Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari
11. a otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu
12. septembri
13. a otsus ja K. Libbo mõisteti KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi osaliselt õigeks. Talle mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
14. K. Libbo karistusaeg algas
15. oktoobril
16. a ja lõppeb
17. oktoobril
18. a.
19. Tartu Vangla esitas
20. veebruaril
21. a maakohtule taotluse K. Libbo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
22. Tartu Maakohtu
23. märtsi
24. a määrusega jäeti K. Libbo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. K. Libbo kannab vangistust kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. K. Libbo kuriteod on läinud raskemaks ja seda on soodustanud alkohol. Maakohtu hinnangul on K. Libbo retsidiivsusrisk jätkuvalt kõrge ja tema vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused seda piisavalt ei maanda. Positiivne on, et tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ja ta on vangistuses korrektselt käitunud. See ei kaalu siiski maakohtu arvates üles tema kuritegude toime panemise riski soodustavaid asjaolusid. K. Libbol oli enne vangistust olemas kindel elukoht ja perekond. Lisaks oli tal kindel töökoht, mida praegusel juhul ei ole. Samas sisustaks kindla töökoha olemasolu tema vaba aega produktiivselt ja tagaks majandusliku toimetuleku.
26. Mööda ei saa vaadata ka toime pandud kuritegude iseloomust. Ta lõi alkoholijoobes olles oma viieaastast poega rihmaga ning mõne kuu vanust tütart rusikaga näo ja keha piirkonda. K. Libbo oli tütrega kodus ja ärritunud, sest tütar nuttis. Ta ei leidnud üles beebitoitu ja lõi sellises seisundis oma tütart rusikaga näkku ja kahel korral kehasse. Löögid oli tugevad, sest imiku näol olid hematoomid ja löökide tagajärjel rindkeresse purunesid beebi roided. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt olid K. Libbo tütrel eluohtlikud tervisekahjustused ja selle tagajärjel vähemalt 40% püsivat töövõimekaotust. K. Libbo teod oli äärmiselt hoolimatud ja isekad, kuna ta ei suutnud ennast kontrollida ja lahendas olukorra impulsiivse vägivallaga. K. Libbo süüdistab juhtunus aga endist elukaaslast, kes jättis ta lapsega üksi koju, naine ei võtnud telefoni vastu ja laps nuttis lohutamatult. K. Libbo oli täiskasvanud lapsevanem, kes vastutas enda käitumise eest. Etteheited endise elukaaslase suunas näitavad, et K. Libbo ei ole valmis võtma täielikku vastutust enda tegude eest ja ei mõista enda käitumise lubamatust. Ka asjaolu, et K. Libbo ei soovi enda kuritegu meenutada, näitab, et viimane hoidub ebamugavate teemade käsitlemisest ja väldib nendega tegelemist. Mineviku väärkäitumisega mitte tegelemine näitab, et ta ei ole sellest piisavalt õppinud. On suur tõenäosus, et K. Libbo võib tulevikus samalaadselt käituda.
27. K. Libbo seaduskuulekust mõjutab ka alkohol. Ta tarvitas enne vangistust sagedasti alkoholi. K. Libbo tunnistas, et viimase kuriteo tingis närvipinge ja alkoholi koosmõju. Vabaduses soovib ta alkoholist loobuda. Samas K. Libbo enda sõnul ravi ei vaja. Vangistuses ei ole alkohol kättesaadav ja sellest eemal olles on kerge tahtejõudu üle hinnata. Ilma motivatsiooni ja tugivõrgustikuta võib ta enda tegusid korrata. Üksnes soov alkoholist loobuda, ei ole piisav, et probleem kontrolli alla saada. Kui K. Libbo seda ei mõista, on tema puhul jätkuvalt kõrge uute, raskete kuritegude toimepanemise oht. MÄÄRUSKAEBUS
28. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu K. Libbo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
29. Maakohtu määrusest ei ole arusaadav, millele tuginevalt leidis maakohus, et ta hakkab edaspidiselt kuritegusid toime panema. Ta viibib esimest korda vangistusest. Kuriteo pani toime hetkeemotsiooni pealt, mida kahetseb. Kuna tegemist oli ühekordse episoodiga, ei saa sellest tuletada kuritegude mustrit. Maakohus asus andma uut hinnangut juba toime pandud kuriteole. Samas ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel sellele enam tugineda. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et kui ennetähtaegse vabastamise eeldused on täidetud, tuleb isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik 2 erandlike asjaolude korral, milleks on uute kuritegude oht. Maakohus oleks pidanud arvesse võtma tema eeskujulikku käitumist karistuse kandmise ajal. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on lõpetanud keskkooli, läbinud sotsiaalprogramme ja täitnud individuaalse täitmiskava raames määratud eesmärke. Hetkel omandab ta lisakutset. Ta võtab osa vangla kiriku poolt korraldatud teenistustest ja piiblitundidest. Ta on vabanemise korral nõus täitma kohtu poolt määratud kohustusi ja alluma elektroonilisele järelevalvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Libbo ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Libbo ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu lahendi põhjendused on vastupidiselt määruskaebuses toodule asjakohased ja määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. K. Libbo isik ja tema kuriteo asjaolud viitavad võrdlemisi kõrgele edasiste kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Siinkohal on ekslik K. Libbo seisukoht, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei tohi kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid ühelgi juhul arvesse võtta.
33. Läbi kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestuse ei saa põhjendada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist. Küll aga saab ja tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutad (RKKKm nr 1-14-5339, p 12). Sellisel juhul tuleb ära näidata, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad asjaolud loovad eeldused, et vabaduses jätkaks kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
34. K. Libbo kannab karistust selle eest, et lõi enda alla poole aastast tütart kahel korral rusikaga näkku ja kolmel korral rindkeresse, misläbi tekitas lapse näkku hematoomid ja murdis tema roided. Samuti kannab ta karistust selle eest, et lõi enda viie aastast poega rihmaga. K. Libbo sõnul lõi ta omaenda viiekuust imikut hetkeemotsiooni najal seetõttu, et viimane nuttis lakkamatult ja tema elukaaslast polnud kodus. Justkui peaks see tema teosüüd vähendama. Vastupidi, see suurendab kriminaalkolleegiumi hinnangul temast lähtuvat retsidiivsusriski. Kui K. Libbo oli suuteline sedavõrd julmalt väärkohtema enda viiekuust tütart ja viie aastast poega, olgugi, et tegemist oli ühekordsete episoodiga, ei ole välistatud, et konfliktsituatsioonides või olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, valib K. Libbo enda jaoks sobivaima lahendusena vägivalla, mis võib võtta kuritegelikud mõõtmed. Kui K. Libbo oli suuteline kasutama äärmiselt kergekäelist tema jaoks ebameeldivas olukorras vägivalda oma enese laste suhtes, ei hoiaks ta 3 ennast tema jaoks n-ö suvaliste inimestega konflikti sattudes üldse tagasi. Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu. Seda aga asja materjalidest ei nähtu. K. Libbo kujutab kriminaalkolleegiumi hinnangul jätkuvalt teiste isikute elule ja tervisele ohtu.
35. Kuigi K. Libbo viibib esimest korda vangistuses, ei ole ta seal viibimine tema hoiakutele siiski õiguskuulekusele suunatavat mõju avaldanud. Tal küll puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on tegelenud hariduse omandamise ja töötamisega ning täitnud temale koostatud täitmiskava, kuid samas ei nähtu asja materjalidest, et K. Libbo oleks vangistuses viibides teinud endaga taolist süvaanalüüsi, mis oleks pannud teda mõistma kuritegude toimepanemiseni viinud põhjuste tagamaadest. Ainult seeläbi on võimalik nentida, et K. Libbo on tõepoolest aru saanud toime pandud tegude ebaõigsusest ja saaks olla kindel, et ta edaspidiselt neid enam ei kordaks. K. Libbo süüdistab toime pandus alkoholi ja seda, et ta pidi lapsega üksinda kodus olema. K. Libbo väljendab sõnades küll kahetsetust toime pandu osas, kuid samas suuremalt jaolt süüdistab tehtus ka oma endist elukaaslasest, kes jättis tema, kui lapse isa, imikuga koju. On ilmselge, et viiekuused imikud ei oska ennast väljendada selliselt nagu täiskasvanud inimesed. Nad võivad nutta ja lapsevanema ülesandeks on neid rahustada. K. Libbot ei suutnud tema jaoks ebameeldivas olukorras oma emotsioone aga kontrolli all hoida ja võttis appi rusikad. Tegemist ei olnud ka n-ö olmetüli pinnalt tekkinud konfliktiga, kus alkoholi tarvitamise käigus võttis olukord vägivaldsed mõõtmed. Jah, K. Libbo oli küll joobes, kuid lapse kehaline väärkohtlemine oli siiski K. Libbo teadlik otsus, et tema laps nutu lõpetaks. Tema laps ei kujutanud K. Libbole mingisugust ohtu, vaid n-ö käis talle närvidele. Asja materjalidest nähtub, et K. Libbo jaoks oli tavapärane nädalavahetustel sõpradega suures koguses alkoholi tarbida, selle asemel, et täita oma kohustusi lapsevanemana ja õppida oma lastega sellistes situatsioonides toime tulema.
36. K. Libbo arvates peab ta loobuma alkoholist ja selliselt on justkui kõik tema probleemid lahendatud. Alkoholist plaanib ta esialgu loobuda enda sõnul üksnes kuueks kuuks ehk täielikku kainust ta endale eesmärgiks seadnud ei ole, kuigi tema enda sõnul on kõiges süüdi alkohol. Ringkonnakohtu hinnangul peab K. Libbo lisaks alkoholist hoidumisele ka aru saama, mida tähendab õiguskuulekas, ühiskondlike norme aktsepteeritav käitumine, et midagi taolist enam ei korduks. Selleks peab ta ohjeldama oma impulsiivsust, õppima toime tulema stressi tekitavate olukordadega ja õppima arvesse võtma enda võimalike tegude tagajärgi. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et K. Libbos taolised muutused toimunud oleks. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta samuti tema vabastamisest. Tal ei ole vabaduses kindlat töökohta ja esialgu toetaks teda isa. Seega K. Libbo vaba aeg ei oleks pärast vabanemist sisustatud aktsepteeritava tegevusega nagu töötamine. Enda sõnul on tema puhul riskikohaks ka igavus, mis võib töötuna kodus olles taaskord viia vale seltskonnaga alkoholi tarbimiseni, mis igal juhul suurendab tema retsidiivsusriski.
37. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud ja K. Libbo tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. märtsi
40. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4