1-20-5880/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-5880 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Daniel Dõrda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniel Dõrda (isikukood 39803192732) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Daniel Dõrdale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 61 (kuuskümmend üks) eurot 20 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Daniel Dõrda kanda.
9. Daniel Dõrdal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Daniel Dõrdat 23.09.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5880 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks Tartu Maakohtu 02.12.
12. a otsusega 1 aasta vangistust, millest arvas maha ärakantud karistuse 2 1 kuud 21 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 9 päeva vangistust. Sama otsusega karistas kohus Daniel Dõrdat KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega, millest arvas maha eelvangistuses viibitud aja 1 kuu 12 päeva, mõistes karistuseks 4 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, suurendades 4 kuu 8 päeva pikkust vangistust 9 kuu 9 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 23.09.
13. Kohtuotsus jõustus 13.10.
15. Tartu Vangla esitas 22.02.2021 Tartu Maakohtule materjalid Daniel Dõrda enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
16. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Daniel Dõrda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
17. Tartu Maakohus jättis 31.03.
18. a määrusega Daniel Dõrda vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
19. Maakohus tuvastas, et Daniel Dõrda suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, sh vastab vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. Samas leidis maakohus, et Daniel Dõrda vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. 3.
20. Maakohus tõi Daniel Dõrda osas positiivse asjaoluna välja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimise. Vangla iseloomustuse kohaselt omandab süüdimõistetu kutseharidust ja töötab majandusabitöödel. Praeguseks on ta läbinud ka sotsiaalprogrammi. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head ning toetavad tema resotsialiseerumist. Kinnipeetaval on püsiv elukoht ning võimalus asuda kodu lähedal tööle. 3.
21. Negatiivne on see, et ebaviisaka käitumise eest määrati temale käesoleva aasta veebruarikuus noomitus. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub veel, et vangistuse algusperioodil 27.08.2020 on vangla käskkirjaga nr 2-20/1-2/309 kuuks ajaks kohaldatud Daniel Dõrda suhtes julgeolekuabinõusid. Vaatama oma noorele eale on teda kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslik. Daniel Dõrda on olnud kuritegelikult aktiivne juba aastaid. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on hoolimatu, mida ei ole muutnud senini mõistetud karistused, sh reaalse vangistuse kandmine. Käesolevalt kannab süüdimõistetu oma teist vanglakaristust. Liitkaristus on mõistetud omastamise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise episoodid on pandud toime eelmise kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 02.12.
22. a otsus nr 119-7882) määratud katseajal. Lisaks uute kuritegude toimepanemisele rikkus kinnipeetav järjepidevalt ka kriminaalhooldusega seotud kohustusi. Tema karistus pöörati täitmisele ajal, kui Daniel Dõrda oli vahistatud käesolevas kriminaalasja. 3.
23. Maakohus leidis, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades Daniel Dõrda varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei saa väita, et see eeldus oleks täidetud. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Mõningad muutused kinnipeetava suhtumises võivad olla toimunud, kuid need ei ole piisavad, et teda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel taas vabastada. 2 Määruskaebused
24. Tartu Maakohtu 31.03.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Daniel Dõrda kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Daniel Dõrda tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja lisas määruskaebusele Daniel Dõrda omakäelise määruskaebuse ja kokkuvõtte sotsiaalprogrammis osalemise kohta. 4.
26. Karistuse täielik ärakandmine ei anna garantiid, et isik ei soorita uusi kuritegusid, ranged nõuded ja koostöö kriminaalhooldusega võivad seda teha. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et süüdimõistetud saaksid näidata, et nad suudavad vabaduses õiguskuulekalt elada. Igal süüdimõistetul on karistuse kandmise ajal õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. Daniel Dõrda vajab toetust ja samal ajal ka kontrolli, mis oleks tagatud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega.
27. Tartu Maakohtu 31.03.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu Daniel Dõrda, kes palub, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Eelnevast elukäigust tulenevad negatiivsed asjaolud on ta jätnud minevikku ning need ei kuulu seega asja juurde. Ta on minevikus tehtud vigadest aru saanud ja mõistnud nende tagajärgi. Soovib alustada uut ja seadusekuulekat elu ning kutsehariduse omandamise tulemusena soovib tööle minna.
29. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.
30. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.04.
31. Nimetatud tähtajaks täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Daniel Dõrda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebustes ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Daniel Dõrda leiab, et negatiivseid asjaolusid ei saa arvestada, kuna tema on jätnud need minevikku ning kaitsja rõhutab kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve positiivset mõju süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele. Sisuliselt soovitakse kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Daniel Dõrdat vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebustes esitatud väidetele. 3
36. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et Daniel Dõrda suhtes on mitmeid positiivseid asjaolusid. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased. Samas ei ole see varem ära hoidnud kuritegeliku eluviisi viljelemist. Samuti on Daniel Dõrda osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses – läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud majandustöödel. Kõik see tuleb süüdimõistetule kasuks, kuid ei ole siiski veel piisav, et olla veendunud Daniel Dõrda edasises õiguskuulekuses.
37. Daniel Dõrda vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik vaid siis, kui temast tulenev kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal. Süüdimõistetu kannab karistust nii isikuvara- kui ka liikluskuriteo eest, mis ohustavad nii teiste inimeste elu, tervist kui ka vara. Eelnevad kuriteod olid suunatud samade õigushüvede kahjustamisele. Ükski varasem karistus ei ole Daniel Dõrda puhul olnud piisavalt tõhus. Nii on teda karistatud rahalise karistusega, tingimisi vangistusega (sh kohaldatud käitumiskontrolli), üldkasuliku tööga, kui ka reaalse vangistusega.
38. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel antakse süüdimõistetule võimalus näidata, et ta suudab olla õiguskuulekas. Ka soodustab kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Küll aga ei saa sellist tulemust kindlalt eeldada. Nii ei ole korrektne käitumine vanglas ainus asjaolu, millest kohus peab lähtuma vabastamise otsustamisel. Seda enam, et Daniel Dõrda puhul ei ole see tingimus täidetud, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Järelikult on tegemist süüdimõistetuga, kes ei ole võimeline täitma isegi kinnipidamistingimuste reegleid korrektselt. Arvestades seda, et vabaduses on piiranguid oluliselt vähem ning otsustusruum iseenda käitumise üle suurem, on tõenäoline, et Daniel Dõrda ei ole suuteline täitma vabaduses karistuse kandmisega kaasnevaid tingimusi. Sellele asjaolule viitab ka varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus, mil Daniel Dõrda ei täitnud registreerimiskohustust. Kriminaalasjas nr 1-197882 pöörati temale mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, sest süüdimõistetu ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile.
39. Ka ei tingi maakohtu määruse muutmist see, et Daniel Dõrda sõnul on ta jätnud kõik negatiivse minevikku, mistõttu ei saa neid asjaolusid arvestada. Nimelt on tegemist vaid süüdimõistetu enda subjektiivse hinnanguga, mida aga ei toeta tema varasem elukäik. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtul tuleb kaaluda kõiki isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sealjuures arvestada ka nende aspektidega, mis ei näita süüdimõistetut positiivses valguses. Kahtlemata oleks hea, kui Daniel Dõrda on õppinud mineviku vigadest, teinud neist järeldused ning soovib jätkata õiguskuuleka eluviisiga. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et see on ka tegelikult nii ja need ei ole vaid paljasõnalised lubadused. Seda kahtlust kinnitab mh kriminaalasjas nr 1-16-8657 26.04.2017 toimunud kohtuistungi protokoll, millest on näha, et Daniel Dõrda soovis ka siis uut elu alustada ja kinnitas, et oli aru saanud, et on valesti käitunud. Maakohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega, kuid süüdimõistetu oma lubadusi ei täitnud.
40. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Daniel Dõrda suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse ja varasema vangistuse vähene mõju on näha ka selles, et Daniel Dõrda on taaskord kinnipidamisasutuses. Kuivõrd ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et just praegune karistus on muutnud Daniel Dõrda mõtteviisi, puudub alus tema vabastamiseks. 4
41. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
42. märtsi
43. a määrus muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
44. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, kaitsealusega suhtlemiseks ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 55 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 61,20 eurot, sh käibemaks 10,20 eurot. 16.
45. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16.
46. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 61,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5