← Eesti

2-19-4765/59

Obsah (14)§ 176§ 138§ 177§ 667§ 463§ 442§ 218§ 174§ 205§ 175§ 660§ 663§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 14. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4765 Tsiviilasi Pirita Holding OÜ (pa

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras(st pärast põhimenetluse lahendi jõustumist) ja hagita menetluse sätete kohaselt. Kostjate avaldus vastab

§ 176lg 1 ja 5 nõuetele.

Kostjatel tekkis menetlusosalise staatus alates hagi esitamisest, st nende kulud on ka hüvitatavad.

§ 138

lg 1, § 144 p-de 1 ja 4 ning § 175 lg 1 järgi tuleb hüvitada riigilõiv ja esindaja kulu. Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise alus on õigusabikulu põhjendatus ja vajalikkus, mitte aga esitatud arved. 4.

  1. Kostjate menetluskulu nimekirjas märgitud esindaja ajakulu polnud maakohtus hinnangul põhjendatud ega vajalik ja tuli seega vähendada 6,25 t võrra 28,25 t-ni järgmiselt: - ringkonnakohtu
  2. oktoobri 2019 määrusega tutvumise ja analüüsi ning Riigikohtule määruskaebuse koostamise ja esitamise kulust on 8,25 t asemel põhjendatud 7 t; Riigikohtu
  3. veebruari 2020 määrusega tutvumise, õigusliku olukorra analüüsi ja edasise tegevuse kulust on 1,5 t asemel põhjendatud 0,5 t; hageja
  4. märtsi 2020 määruskaebusega tutvumise, tõendite kogumise ja seisukoha koostamise kulust 4,5 t on põhjendatud 3,5 t; lisaks pole üldse põhjendatud nõupidamiste ja konkreetse menetlusdokumendiga sidumata ajakulu 3 t (= 0,75 t + 2,25 t). 4.
  5. Esindaja tunnitasu 145–150 eurot oli põhjendatud ja vastavalt toimingute tegemise ajal rakendatud hinnale kujunes hüvitatava õigusabikulu summaks maakohtu arvutuse järgi 4540 eurot. Lisaks tuleb hüvitada riigilõivu kulu 100 eurot – kokku 4640 eurot (= 4540 + 100). 4.4.

§ 177lg 4 ja kostjate taotluse alusel tuleb menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Hageja esitas
  2. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja vähendada välja mõistetud menetluskulu hüvitist. Hageja kordas kaebuses oma taotlust nõuda kostjatelt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid, sh nende kandmist tõendavad dokumendid. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - maakohtu
  3. aprilli 2019 ja ringkonnakohtu
  4. oktoobri 2019 määruste vaidlustamise kulu ei olnud põhjendatud ega vajalik, sest kostjate vastavad kaebused polnud edukad; sarnaselt ei pea hageja hüvitama
  5. märtsi 2020 kulu seoses hagi tagamise tühistamise taotlusega; kostjatel ei olnud kohustust esitada seisukohta hageja
  6. jaanuari 2020 menetlusdokumendi ega
  7. mai 2020 määruskaebuse kohta – kohtu nõudmiseta seisukoha esitamise kulu pole hüvitatav; maakohus leidis õigesti, et kliendiga suhtlemise (nõupidamise) kulu pole hüvitatav, aga mõistis siiski välja hüvitise nõupidamise aja kulu eest seoses
  8. mai 2020 kaebusega; maakohus ei hinnanud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt, mh jättes tähelepanuta, et kulunimekirja koostamiseks pole vaja kasutada nii kallist õigusabi; maakohus ei võtnud seisukohta kuludokumentide väljanõudmise taotluse kohta.
  9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  10. märtsil
  11. 3

(6)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 esimese lause alusel vaidlustatud määruse osaliselt ja teeb ise uue määruse, millega vähendab hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavat menetluskulu hüvitist. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Maakohus rahuldas kostjate taotluse osaliselt ja kaebuse esitas ainult hageja. Seega on vaidlustatud määrus

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles kostjate taotletud menetluskulu hüvitis jäi välja mõistmata.

  1. Hageja lisas kaebusele e-toimiku väljatrüki, mis kajastab menetluse käiku. Sama nähtub küll niigi tsiviilasja toimikust, aga see ei takista kokkuvõtva väljatrüki lisamist toimikusse. Samas ei käsitle ringkonnakohus kõnealust lisa dokumentaalse tõendina.
  2. Kuludokumentide osas on kaebuse väide maakohtu seisukoha puudumise kohta osaliselt põhjendatud, aga vastav taotlus tuleb siiski jätta rahuldamata. 10.
  3. Maakohus märkis vaidlustatud määruse p 14 lõpus, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise alus ei ole esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Sisuliselt kujundas ta nii ka seisukoha kuludokumentide väljanõudmise taotluse osas. Samas eksis kohus

§ 442

lg 5 vastu, mis koostoimes § 463 lg-ga 2 kohustab määruse resolutsiooniga lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Kirjeldatud puuduse saab kõrvaldada määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt. 10.2. Kohus võib

§ 176

lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 1.

detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11 teine lõik). Kostjate majandustegevuse puudumine ei välista menetluskulu tasumise kohustuse tekkimist, sest vastava kohustuse võib

§ 174lg 9 mõtte kohaselt täita ka muu isik.

Ringkonnakohtu hinnangul sai kostjate menetluskulu rahalise suuruse kindlaks määrata ning sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal. 11. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjatel puudub üldse õigus nõuda menetluskulu hüvitamist, sest hagi ei võetud menetlusse. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse p-s 12 esitatud põhjendusega, et

§ 205lg 2 teise lause järgse staatuse saab kostja hagi esitamisel.

Seega võivad kostjal üldjuhul sellest ajast alates tekkida ka hüvitatavad menetluskulud.

ei näe ette, et hüvitatav oleks kulu alates hagi menetlusse võtmisest.

  1. Samuti ei ole õige hageja arusaam, et kliendiga suhtlemise (nõupidamise) kulu pole põhimõtteliselt hüvitatav. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (Riigikohtu
  2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).
  3. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks peaks hageja hüvitama kostjate edutute ja omal algatusel esitatud toimingute kulu, samuti ei ole maakohtu hinnang ajakulu vajalikkusele tervikuna piisavalt põhjendatud. Neil kaalutlustel muudab ringkonnakohus maakohtu määrust. 4

(6)
  1. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjate toonane ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi (edaspidi: esindaja) tegi menetluses järgmised toimingud ja esitas menetlusdokumendid (kui ei ole teisiti märgitud, siis kostjate nimel): - -
  2. aprilli 2019 teade esindusõigusest (dtl 1197);
  3. aprilli 2019 kostja II nimel määruskaebus hagi tagamisele (dtl 1204 jj);
  4. mai 2019 taotlus jätta hagejale menetlusabi andmata (dtl 1277);
  5. ja
  6. juuni 2019 kostja II taotlused määruskaebuse läbivaatamise kiirendamiseks (dtl 1283–1284, 1285–1286);
  7. oktoobri 2019 kostja II määruskaebus Riigikohtule (dtl 1317 jj);
  8. jaanuari 2020 kostja II seisukoht ja menetluskulu nimekiri Riigikohtule (dtl 1374 jj);
  9. veebruari 2020 päring (dtl 1389–1390);
  10. märtsi 2020 avaldus hagi tagamise tühistamiseks (dtl 1427–1429) , mille maakohus jättis
  11. märtsi 2020 määrusega rahuldamata, ja
  12. märtsi 2020 päring samal teemal (dtl 1448);
  13. märtsi 2020 vastus hageja
  14. märtsi 2020 määruskaebusele (dtl 1459 jj), mille maakohus palus esitada
  15. märtsi 2020 kirjaga (dtl 1445);
  16. aprilli 2020 päring
  17. aprilli 2020 määruse hagejale kättetoimetamise kohta (dtl 1484);
  18. mai 2020 seisukoht hageja
  19. mai 2020 määruskaebuse kohta ja taotlused (dtl 1512 jj);
  20. oktoobri 2020 menetluskulu nimekiri (dtl 1703 jj) ning taotlus jõustumismärkega lahendi väljastamiseks (dtl 1699 jj).
  21. Kostjate menetluskulu nimekirjast ja vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 28,25 t jaotub nende menetlustoimingute vahel järgmiselt: - hagi tagamise vaidlustamine 14 t ( = 5 t + 7 t + 1,5 t + 0,5 t);
  22. märtsi 2020 taotlus 0,25 t; hageja
  23. märtsi 2020 määruskaebus 3,5 t; hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud hageja määruskaebused 9 t ( = 8,75 + 0,25); menetluskulu nimekirja esitamine (1,5 t).
  24. Ringkonnakohtu hinnang esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse kohta erineb maakohtu hinnangust ja on järgmine. 16.
  25. Määruskaebused hagi tagamisele esitas ainult kostja II, st maakohus luges vastava kulu põhjendamatult kostjate ühiseks kuluks. Siiski ei ole vastav kulu tervikuna üldse hüvitatav. Nimelt polnud kostjal II hagi tagamise osas määruskaebuse esitamise õigust.

§ 660lg 1 järgi võib määruskaebuse esitada määrusega puudutatud menetlusosaline.

Kostja II kui pankrotimenetluse võlgnik ei olnud hagi tagamise osas sellises staatuses ja põhjustas ise endale kulu hagi tagamise asjatu vaidlustamisega (Riigikohtu

  1. veebruari 2020 määrus käesolevas asjas, p-d 9.3–9.4). Vandeadvokaadist esindajale pidi kulu ilme põhjendamatus olema teada. Samadel kaalutlustel pole hüvitatav
  2. märtsi 2020 taotluse esitamise kulu. 16.
  3. Hageja
  4. märtsi 2020 määruskaebus esitati menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale. Hageja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest või lõivu osamaksetega tasumise võimaldamine ei mõjuta kostjate õigusi ega kohustusi (vrd Riigikohtu
  5. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 26). Maakohus eksis

§ 663lg 3 vastu 5

(6)
  1. märtsi 2020 kirja koostamisel. Viidatud sätte järgi tuli määruskaebus toimetada kätte ja küsida vastust üksnes menetlusosalistelt, kelle õigusi määrus puudutab. Menetlusabi andmata jätmise määrus ei puudutanud kostjate õigusi. Seega oleks kostjatel olnud võimalik soovi korral maakohtu kirjale ja määruskaebusele vastata, et vastav menetlusetapp neid ei puuduta. Koos menetlusega piisavas ulatuses tutvumisega ei ületa sellise vastuse koostamise mõistlik ajakulu ühte tundi. Seda ületavas osas ei ole kostjate esindaja ajakulu põhjendatud ega vajalik. 16.
  2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebustele vastamist saab pidada asjakohaseks kuluks. Siiski tuleb siinkohal võtta arvesse keeldumise alust ja hageja kaebuse väidete ulatust. Maakohus keeldus hagi menetlemast riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Sisuliselt käsitlesid hageja kaebused üksnes küsimusi, kas ta sai lõivu tasumise tähtajast teada ja kas esineb alus seda ennistada. Kostjatel ei olnud vaja kaebustele vastamisel käsitleda ega uurida muid küsimusi. Määruskaebustega tutvumisele ja vastamisele ei olnud vajadust kulutada kummaski kohtuastmes üle kahe tunni. Kokkuvõttes on hagi menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tekkinud kostjate vajalik ja põhjendatud ajakulu neli tundi. 16.
  3. Menetluskulu nimekirja koostamise kulu on põhimõtteliselt hüvitatav. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et selle toimingu ajakulu pole hüvitatav sama tasumääraga nagu teised toimingud. Hageja arusaama järgi tuleks kulunimekirja koostamiseks ja esitamiseks kas palgata odavama tunnihinnaga uus esindaja või peaks senine esindaja tegema selle toimingu odavamalt. Kumbki võimalus pole põhjendatud. Samas tuleb käesoleval juhul võtta arvesse, et kostjate menetluskulu nimekiri sisaldab suures ulatuses toiminguid, mis ei ole hüvitatavad. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu selles osas üks tund. 16.
  4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostjate esindamisel oli esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku kuus tundi (= 1 + 4 +1), mis on piisavalt kooskõlas menetluse käigu ja peetud menetluslike vaidluste ulatusega.
  5. Riigilõivu tasumise kohta nähtub toimikust ja kohtute infosüsteemist, et esindaja tegutsemiskohaks olev advokaadibüroo tasus viitega
  6. aprilli 2019 määruskaebusele samal päeval lõivu 50 eurot (dtl 1210). Rohkem kostjate nimel riigilõivu tasumist toimikust ei nähtu. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 16.1, et hagi tagamise asjatu vaidlustamise kulu pole hüvitatav. Seetõttu ei saa ka vastava riigilõivu kulu hagejalt välja mõista.
  7. Kokkuvõttes on kostjate esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kuus tundi. Kõik vajalikuks peetud toimingud tehti tunnihinnaga 150 eurot ja mõlema kostja nimel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et märgitud tasumäär on põhjendatud. Neil kaalutlustel saab hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskulu hüvitisena 900 eurot (= 6 × 150). Sellest suurema summa hagejalt väljamõistmise osas tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja jätta kostjate taotlus rahuldamata.
  8. Maakohus märkis põhjendatult, et

§ 177lg 4 ja kostjate taotluse alusel tuleb menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist.

Selle väljamõistmist ei ole kaebuses eraldi vaidlustatud. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 21. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.