1-20-385/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-385 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. märtsi
4. a määrus Kadi Abakanovale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu Kadi Abakanova (ik 48707012741) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Kadi Abakanovale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
9. Mõista Kadi Abakanovalt menetluskuluna välja 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
10. Kadi Abakanoval tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega tunnistati Kadi Abakanova süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi karistati teda 10 kuu pikkuse vangistusega. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Mõistetud karistust ei pööratud täitmisele, kui K. Abakanova ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, hüvitab kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammis.
14. Kriminaalhooldusametnik esitas
15. veebruaril
16. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb K. Abakanovale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on K. Abakanova ilma loata lahkunud Eestist kauemaks kui 15 päevaks, ta on kahel korral rikkunud registreerimiskohustust, ei ole alustanud sotsiaalprogrammi läbimist ja tema suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud KarS § 218 lg 1 tunnustel väärteomenetlust nr 2780000394, kuna K. Abakanova pani kaupluses kotti kaheksa pudelit kanget alkoholi ja lahkus poest ilma kauba eest tasumata.
17. Tartu Maakohtu
18. märtsi
19. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja K. Abakanovale tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
20. K. Abakanova kriminaalhooldus on kestnud veidi vähem kui kolm kuud, mille ajal on ta toime pannud erinevaid kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumisi. Ta rikkus kahel korral registreerimiskohustust, mida põhjendas haigestumisega. Esimesel korral ta arsti poole ei pöördunud. Teisel korral pöördus mõned päevad hiljem, kuna ei saanud õigeks päevaks vastuvõtuaega. K. Abakanova lahkus ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks. Neile rikkumistele reageeris kriminaalhooldusametnik kahe hoiatusega. Vaatamata sellele ei muutnud K. Abakanova oma käitumist. K. Abakanova sai endale kohaliku omavalitsuse abil märtsi alguses uue elukoha, kuid kohtuistungil selgus, et tegelikkuses ta seal ei ela. Samuti ei ela ta elukohas, mille ta oma elukohana on varasemalt avaldanud. Lisaks ei täida ta sotsiaalprogrammi läbimise kohustust, mille esimene kohtumine pidi toimuma
21. märtsil
22. a. K. Abakanova otsustas sinna mitte minna, kuna erakorraline ettekanne oli selleks ajaks juba kohtule esitatud. Lisaks jättis ta veebruaris tasumata kannatanule igakuise makse tekitatud kahju eest.
23. jaanuaril
24. a alustati tema suhtes KarS 218 lg 1 tunnustel väärteomenetlust, sest pani kaupluses kotti kaheksa pudelit kanget alkoholi ja jättis nende eest tasumata. Kohtuistungil avaldas, et ta oli sel hetkel alkoholijoobes.
25. K. Abakanova ei ole senise kriminaalhooldusperioodi jooksul suutnud ega soovinud kontrollnõudeid- ja kohustusi korrektselt täita. Rikkumiste põhjuste kohta annab ta vastuolulisi ja tõele mittevastavaid selgitusi ning ei pea antud lubadustest kinni. Isegi võimalik karistuse täitmisele pööramine ei ole teda pannud määratud kohustusi täitma. Vastupidiselt, ta on äraootaval seisukohal ja lükkas kohustuste täitmise tulevikku, seades selle sõltuvusse kohtu otsustustega. Maakohus on seisukohal, et K. Abakanovale täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine põhjendatud ei ole, kuna see ei täidaks eesmärki. Kui süüdimõistetu ei suuda juba katseaja algusperioodil esmaseid kohustusi nõuetekohaselt täita, oleks see ka edaspidiselt väga ebatõenäoline ja kontrolli teostamine isiku käitumise üle praktiliselt võimatu. 2 MÄÄRUSKAEBUS
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Abakanova kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Selle asemel taotletakse K. Abakanova katseaja pikendamist ühe aasta võrra.
27. Kriminaalhooldusalase järelevalve peamiseks eesmärgiks on mõistetud karistuse elluviimine. Kriminaalhooldusalane järelevalve tagab selle ellu viimiseks vajaliku kontrolli ja kaitseb ühiskonna turvalisust. Samuti toetab ja motiveerib õigusrikkujat õiguskuulekalt elama, juhendades teda õiguskuulekaks käitumiseks vajaliku isikliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arenguga. Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ei tohiks reeglina ülekaalukalt eelistada ühte teisele, kuid katseaja reeglitest kinnipidamine on katseaja positiivse läbimise esmaseks eelduseks. Kriminaalhooldusametniku ülesandeks on motiveerida, nõustada, abistada ja juhendada õigusrikkujat tema ettevõtmistes. Arvestades K. Abakanova tervislikku seisundit ja seda, et ta on töövõimetuspensionär, tema arusaamisvõimet ning lihtsameelsust, on kriminaalhooldusametnik teda liialt vähe nõustanud ja abistanud. Registreerimiskohustust on K. Abakanova rikkunud tervislikel põhjustel. Elukohaga seotud rikkumisi on K. Abakanova põhjendanud. Karistuse täitmisele pööramise läbi langeb ära vaid uute kuritegude toime panemise oht. Küll aga suureneks see pärast vangistuse kandmist, kuna tal puuduks elukoht, säiliksid võlgnevused ja tervislikud probleemid. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
28. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on õigustatult pööranud K. Abakanovale tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
29. Nimelt on kriminaalhooldus K. Abakanova suhtes tervikuna ebaõnnestunud. Siinkohal on ainetu süüdistada kriminaalhooldusametnikku selles, et K. Abakanova ei suuda täita temale määratud kohustusi. Tema kriminaalhooldus algas
30. detsembril
31. a ja esimene kohtumine ametnikuga pidi toimuma
32. detsembril
33. a, kuhu ta ei ilmunud. Edasiselt rikkus K. Abakanova veel ühel korral registreerimiskohustust, ei ela kindlaks määratud elukohas ja ei ole alustanud nõuetekohaselt sotsiaalprogrammi läbimist. Esimese tõsise katseaja tingimuste rikkumise pani K. Abakanova toime juba
34. jaanuaril
35. a, s.o enne esmast kohtumist ametnikuga
36. jaanuaril
37. a, mil ta varastas kauplusest kaheksa pudelit kanget alkoholi (otsus jõustus
38. märtsil
39. a). Seega ei olnud K. Abakanova suhtes teostatav kriminaalhooldusalane järelevalve veel sisuliselt alanudki, kui ta sai juba väärteokorras varavastase süüteo eest karistada. Oluline on seegi, et käesolevat karistust kannab K. Abakanova muuseas varguse toime panemise eest, mis tähendab, et tema õiguskuulekusele ei ole tingimisi karistamine vähimatki mõju avaldanud.
40. Ainetu on väita, et kriminaalhooldusametnik on K. Abakanovat liialt vähe nõustanud, kui kriminaalhooldusosakonnas ei olnud esimene kohtumine veel toimudagi jõudnud, kui K. Abakanova rikkus juba kehtivat korda ja enda sõnul ka temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi. K. Abakanoval puudub suure tõenäosusega sisemine tahe ka tegelikkuses enda probleemse ellusuhtumisega tegeleda. Kriminaalhooldusametniku sõnul annab K. Abakanova oma tegemiste kohta ametnikule valikulist informatsiooni, mistõttu puudub ametnikul tema elukorralduse kohta tegelikkuses igasugune kontroll. Seda kinnitab seegi, et ametnik sisuliselt ei tea sedagi, kus K. Abakanova elab. Tema vaba aeg ei ole samuti sisustatud aktsepteeritava tegevusega nagu töötamine või määratud programmide läbimine. Selle asemel otsustas ta poest hoopis kaheksa pudelit kanget alkoholi varastada. Uute kuritegude toimepanemine ei oleks olukorras, kus K. Abakanova vangistus jäetaks täitmisele pööramata, 3 seega välistatud. See kinnitab veelkord, et tema karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. Vastasel korral oleks ta igakordselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat abi. Samuti näidanud üles initsiatiivi alkoholismivastasele ravile asumiseks, mida tehti alles võimaliku karistuse täitmisele pööramise hirmus. K. Abakanova tingimisi karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata, kuna K. Abakanova ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Sellest tingituna ei ole võimalik tema katseaja pikendamine aasta võrra, kuna kriminaalkolleegiumil puudub igasugune veendumus, et ta määratud kohustusi ka edaspidiselt täidaks.
41. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
42. märtsi
43. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
44. K. Abakanova kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Abakanova kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk 4