2-19-124356/43

(7)3.3 Välja mõista QQ-lt poja YY (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis, mille suuruseks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte rohkem kui 300 eurot alates 05.09.2019 kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o kuni 07.02.2032, YY kasuks. 3.4.Välja mõista QQ-lt elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 igakuiselt 250.00 eurot tütre XX (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks. 3.

1. Välja mõista QQ-lt elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 igakuiselt 250.00 poja YY (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks. 3.
2. QQ-l tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda WW (W) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“ iga kuu kaheksandaks päevaks. 3.7.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
4. Hagejad paluvad välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 05.09.2019, kummagi hageja ülalpidamiseks 300.00 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 eest kummalegi hagejale 250.00 eurot kuus. Elatise paluvad hagejad välja mõista iga kuu
5. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“. Hagejad on nõus enda menetluskulusid ise kandma. Kostja vastuväited hagile
6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistab osaliselt esitatud nõudeid. Ta selgitab, et tasub elatist vahetult, mistõttu elatise võlgnevus puudub. Menetluse kestel on kostja teatanud, et on nõus elatist tasuma kokku 500.00 eurot. Kostja igakuine sissetulek on 500.00 eurot. Lisaks on kostja ülalpidamisel kolmas alaealine laps, kes elab koos temaga. Enda menetluskulusid on kostja nõus ise kandma. Esimese astme kohtu otsus
7. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise 300 eurot alates 05.09.2019 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise perioodil 01.01.2019-04.09.2019 igakuiselt 250 eurot igale hagejale. Menetluskulud jättis poolte endi kanda.
8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 6-aastane poeg ja 14-aasta tütar, kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate vajadusi. Seega tuleb lugeda hageja I vajadusteks ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 500.00 eurot kuus, millest 2

(7)kummagi vanema kanda jääb 250.00 eurot kuus, ning alates 05.09.2019 600.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda 300.00 eurot kuus. Hageja II osas tuleb lugeda tema vajadusteks ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 500.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 250.00 eurot kuus, ning alates 05.09.2019 600.00 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 300.00 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik ning kostjal on lisaks hagejatele ülalpidamisel alaealine laps, kes elab koos temaga. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest ei ole kostja tõendanud, kui suured on temaga koos elava lapse vajadused ning kuidas need kaetud on (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek ei pruugi olla piisav nõutavas määras elatise tasumiseks, ei anna alust elatise vähendamiseks. Samuti ei ole alust elatise suuruse vähendamiseks seoses kostja abikaasa töötusega alates 04.08.2020 (vt Eesti Töötukaasa 30.07.2020 tõend). Kostja majanduslik seisund ei ole nii halb, kui kostja soovib näidata (vt dtl 168-175). Mh nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõttest, et kostja kannab sageli kontole sularaha sadades eurodes (vt nt dtl 339, dtl 346, dtl 347, dtl 348, dtl 356, dtl 357). Kostja parem majanduslik seisund nähtub ka asjaolust, et kostjal on võimalik sageli viibida väljaspool Eesti Vabariiki ning kostja on valmis tasuma hagejatel igakuise elatisena 500.00 eurot olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on samas suurusjärgus (vrdl dtl 181-182 ja dtl 356). Seega ei ole põhjendatud väljamõistetavat elatist vähendada.

1. Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et ta peab hagejaid vahetult üleval, mistõttu tal ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll), et kostjal tuleb kummagi hageja osas eraldi esile tuua ja tõendada, kuidas ta on kumbagi hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda tõendite kogumi esitamist, sh võõrkeelsete dokumentide kogumina (vt dtl 108-167, dtl 260-314). Kostja ei ole esile toonud, mida ja kuidas esitatud tõenditega hagejate ülalpidamist tõendab, seda eriti olukorras, kus kostjaga koos elab tema kolmas laps, keda ta samuti üleval peab. Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud tõendid tõendavad just hagejate ülalpidamist, siis ei ole põhjendatud lugeda tasutud elatise hulka tavapärase suhtlusega kaasnevad tavakulud (spaa, kingitused, kiirtoitlustus jmt). Vastupidisel juhul jääksid sisuliselt ühe vanema kanda igapäevaelukulud ja teise vanema panus koosneks vaid meelepärastest meelelahutuslikest kuludest. See ei ole aga elatise kui lapse ülalpidamisvajaduste katmise sisu. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis mõlema hageja kasuks alates 05.09.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 300.00 euro ulatuses.
2. Hagejad esitasid avalduse maksekäsu kiirmenetluses 04.09.2019 ning nõuavad tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.01.2019-04.09.
3. eest kummagi hageja osas 250.00 euro ulatuses, s.o alla tolleaegse miinimummäära. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole ajavahemikul 01.01.2019-04.09.2019 hagejatele elatist tasunud. Küll aga leiab kostja, et tal võlgnevust ei ole, kuna on elatise tasunud vahetult. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud (vt nt 09.04.2020 kiri, 03.11.2020 protokoll), et kostjal tuleb kummagi hageja osas eraldi esile tuua ja tõendada, kuidas ta on kumbagi hagejat üleval pidanud. Kostja nimetatut teinud ei ole. Piisavaks ei saa lugeda tõendite kogumi esitamist, sh võõrkeelsete dokumentide kogumina (vt dtl 108-167, dtl 260-314). Kostja ei ole esile toonud, mida ja kuidas esitatud tõenditega hagejate ülalpidamist tõendab, seda eriti olukorras, kus kostjaga koos elab tema kolmas laps, keda ta samuti üleval peab. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.2019-04.09.2019 eest kummalegi hagejale igakuises summas 250.00 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
4. Kostja palub tühistada maakohtu otsus või jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt apellant on seisukohal, et hagiavalduse ese on ebaselge, mille tõttu pidi maakohus jätma hagiavalduse läbivaatamata. Maakohus on mõistnud välja elatise ka tagasiulatuvalt alates 01.01.2019 kuni 04.09.
6. Elatist 3

(7)tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (RKTKo nr 2-1-136-13 p 14). Käesolevas asjas ei ole hagejate esindaja kuidagi tõendanud, et ta on ka varasemalt kuidagi elatist nõudnud seega ei pidanud maakohus tagasiulatuvat elatise nõuet rahuldama.

1. Maakohus on mõistnud elatise miinimummmäärast suurema elatise, milleks puudus õiguslik alus kuna hagejad ei ole enda kulude kohta esitanud ühtegi tõendit. Maakohus on samuti jätnud kostja tõendid ja väited tähelepanuta. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule et temal on võetud laen korteri ostmiseks kus hetkel elavad hagejad „mul on suur liising sellest asjast, kui me kõik koos elasime. Seda võiks ka arvestada. Lapsed elavad seal korteris. See krediit on nende jaoks võetud. Ma maksan seda siiamaani.“ Laenu igakuised väljamaksed olid tõendatud ka pangakonto väljavõttega, keskmiselt on need kulud umbes 96 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).
2. Maakohus on käsitanud poolte väited ja tõendid oluliselt ebavõrdselt pidades hagejate paljasõnalised väited tõendatuks ja vastupidiselt kostja tõendatud väited jätnud üldse tähelepanuta. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostjal teise ülalpeetava lapse olemasolu vaid põhjusel, et lapse kulud ei leidnud kinnitust. Elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (PKS § 102 lg 2). Kostja on tõendanud enda sissetuleku suurust ja oli ilmselge, et elatise väljamõistmisel ulatuses, milles maakohus seda tegi kostja ei ole võimeline anda kõikidele lastele võrdselt ülalpidamist ja kostja kolmas laps jääb varaliselt vähem kindlustatuks. Vastus kaebusele
3. Hagejad vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti mõlema hageja kasuks välja elatis miinimummäära ületavas osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hagiavalduse ese on ebaselge, mille tõttu pidi maakohus jätma hagiavalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 20.11.2019 hagiavalduses ja 29.11.2019 hagiavalduse täpsustuses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 2018.a novembrist mõlemale lapsele 300 eurot kuus. Puuduste kõrvaldamise määruse järgselt täpsustasid hagejad 11.12.2019 nõuet, paludes kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõista alates 01.01.2019 250 eurot kuus mõlemale hagejale ja alates avalduse esitamisest kohtusse igakuise elatise 300 eurot kuus mõlemale hagejale 4

(7)kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega olid hagejate nõuded selged ja selliseid nõudeid maakohus ka menetles.

1. Asja materjalidest nähtub: -Kostja on hagejate isa. -Kostja ei ole hagejatele tasunud elatist. -Kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav, keda ta peab hagejate kõrval ülal pidama.
2. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei saanud kostjalt välja mõista elatist üle miinimummäära, kuna kostjad ei tõendanud sellisel määral ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Maakohus leidis otsuses, et kuna kostja hagejate ülalpidamiskulude suurust, st osas, milles elatisehagi esitamise eelselt kulus mõlemale lapsele 250 eurot kuus ja elatisehagi esitamise järgselt kulus 300 eurot kuus ei vaidlustanud, siis tuleb lugeda hagejate väidetud kulud tõendatuks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt leidis maakohus, et kostja võttis hagejate ülalpidamiskulude väidetud suuruse õigeks. Samas asja materjalidest see ei nähtu. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hagejad pidid tõendama oma ülalpidamiskulude suurust osas, milles nende nõue ületas miinimummääras elatist, põhjendatud. Kuna hagejad seda ei teinud, siis rahuldas maakohus ekslikult hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ei eita hagejad seda, et elatise võib välja mõista miinimummääras.
7. Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Kostja leidis, et esinevad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja tugineb eelkõige sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejatele elatist tasuda, samuti on tal veel üks ülalpeetav, keda tuleb võrdselt hagejatega ülal pidada.
8. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et esinevad ajaolud, mis võimaldaksid kostja osalist vabanemist oma kohustustest hagejate ülalpidamisel. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu ja seega tuleb kostja apellatsioonkaebuse alusel hinnata, kas kostja on tõendanud oma väiteid, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsumma. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidud, et asja materjalidele lisatud tõendid ei toeta kostja väidet, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on töötasu 500 eurot. Maakohus on seejuures esitatud tõendeid asjakohaselt hinnanud ja ringkonnakohuskohus nõustub nende põhjendustega. Eelkõige nähtub kostja pangakonto väljavõtetest, et lisaks töötasule laekub kostja kontole raha ka teistelt isikutelt, lisaks on kostja arvete tasumiseks pidevalt teinud kontole sularaha sissemakseid erinevates summades. Ringkonnakohus osutab, et näiteks 2020.a veebruaris kui poolte vahel oli elatisevaidlus juba kohtus, on kostja teinud sularaha sissemakse 1 800 euro suuruses. Asjaolu, et kostjal on täiendavad sissetulekud, lisaks töötasule ja pangakontole kolmandate isikute poolt ülekantust, nähtub ka kostja enda menetluses väidetust. Nii on kostja 28.04.2020 menetlusdokumendis väitnud, et teeb iga nädal ostusid sularahas. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et väiksemates summades on kostja sularaha enda kontolt ka välja võtnud, kuid valdavalt varasemalt kui 2020.a. Seetõttu ei saa kostja väidetud sularahas arveldamist seostada kontolt väljavõetud rahaga. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja on menetluses esitanud eksitavaid väiteid, et tema perekonna sissetuleku suuruseks on umbes 750 eurot. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist kostja väide, et majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole ta võimeline 5

(7)hagejatele elatist, sh miinimumsummas tasuma, halvendamata enda ja kolmanda alaealise ülalpeetava ülalpidamisvõimet, siis puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimummääras.

1. Kostja väitis ka asjas, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult ajal, kui lapsed viibivad temaga, samuti on ta ostnud lastele erinevaid esemeid, mistõttu saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks. 19.04.2020 esitatud menetlusdokumendis, vastuseks kostja avaldatule, avaldasid hagejad, et kostja ei ole lastega seotud arveid tasunud, kulutusi teinud. Seega oli kostja tõendamiskoormiseks tõendada, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud. Asjas esitas kostja tehtud kulutuste kohta erinevaid kviitungeid. Enne perioodi, kui hagejad nõuavad elatise tasumist, tehtud kulutuste kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased. Asjakohased võiksid olla alates 01.01.2019 tehtud kulutuste kohta esitatud tõendid. Maakohus selgitas 03.11.2020 toimunud istungil, et võõrkeelsete tõendite kohta tuleb esitada tõlked ning esile tuleb tuua, milline tõend tõendab konkreetse kulu kandmist kummagi hageja osas. Maakohus määras selleks tähtaja 24.11.
2. 24.11.2020 menetlusdokumendis palus kostja veel täiendavat aega kuni kaks nädalat, et tõenditega seonduva korda ajada, kuid jättis selle tegemata, kuigi veel esitas 14.12.2020 menetlusdokumendi, milles vaidles hagejate esitatud selgitustele vastu. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kostja jättis tõendamata, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud, ostes neile erinevaid esemeid.
3. Kostja väitis vastuses hagile ka seda, et ta on elatist vahetult tasunud ja tasub seniajani, kuna ta peab maksma laenumakseid, kuigi kohustus tekkis ajal kui ta elas koos hagejate emaga (väidetavalt tegi korteris, kus hagejad praegu elavad 12 korda remonti). Menetluses esitas 28.04.2020 kostja täiendava seletuse, millest võib aru saada nii, et kohustused mida ta käesoleva ajani tasub on liisingumaksed korteri eest, kus hagejad hetkel elavad. 03.11.2020 toimunud istungil vaidlesid hagejad kostja väidetele vastu, tuues esile, et korter, kus hagejad elavad kuulub nende vanaemale (ema emale) ning kostja tasutav laen võeti auto ostuks, mille kostja hiljem võõrandas. Kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja tasutav laenumakse on seotud hagejate huvidega, siis ei ole võimalik tuvastada, et kostja on hagejaid ülal pidanud. Tõendamata on ka kostja väidetu, et auto müügihinna kandis ta üle hagejate emale.
4. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuid käesolevas asjas ei ole hagejate esindaja tõendanud, et ta on ka varasemalt kuidagi elatist nõudnud. Ringkonnakohus osutab, et apellatsioonkaebuses esitas kostja selle väite esmakordselt, kuid apellatsioonimenetluses ei ole uute asjaolude esitamine TsMS § 652 lg 4 ilma põhjenduseta lubatud. Kostja uue asjaolu esitamist põhjendanud ei ole, mistõttu tuleb jätta see tähelepanuta.
5. Kuna miinimummääras elatise suuruseks oli 2019.a 270 eurot ja alates 2020.a 292 eurot, kuid hagejate nõue oli mõista elatis välja kindla summana st 300 eurot igakuiselt, tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel eeltoodut arvestada, sest elatis mõistetakse välja ka edasiulatuvalt. Lähtudes esitatud nõudes ei saa elatise suurus olla suurem kui 300 eurot kuus. Menetluskulude jaotus 6

(7)22. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 7