2-19-16516/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-16516 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX ja YY hagi QQ vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik QQ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind XX osas 2061 eurot YY osas 2182,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Võtta tõendina asja juurde QQ pangakonto väljavõte perioodi 01.09.2020-14.10.2020 kohta.
4. Jätta tõenditena asja juurde võtmata väljatrükk W OÜ internetilehelt ja Eesti Töötukassa 04.11.2020 otsus QQ töötuna arveloleku lõpetamise kohta.
5. Jätta Harju Maakohtu
6. oktoobri 2020 otsus muutmata.
7. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
8. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja QQ kanda.
9. Välja mõista QQ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 100 eurot XX kasuks ja 100 eurot YY kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
10. XX ja YY (lapsed) esitasid 23.10.2019 Harju Maakohtule hagid QQ (isa) vastu elatise võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 01.07.2019-22.10.2019 eest hageja I kasuks 990 eurot ja hageja II kasuks 1111 eurot ning alates hagi esitamisest igakuise elatise hageja I kasuks 267 eurot ja hageja II kasuks 300 eurot kuni hagejate õpingute lõpetamiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
11. Hagiavalduse ja selle 04.11.2019 täpsustuste kohaselt õpivad hagejad alates 15.08.2019 XXX bakalaureuseõppes täiskoormusega.
12. Hageja I vältimatute kulude suurus ühes kuus on 534 eurot, sh eluasemele 77,45 eurot, toidule 164 eurot, transpordile 48,64 eurot, majapidamisvahendite ostmisele 57 eurot, sidele 12 eurot, riietele ja jalanõudele 61,68 eurot, tervishoiule 26,50 eurot, hügieenitarvetele 22,34 eurot, koolitarvetele 16,60 eurot, trennile 20 eurot ja vaba aja veetmisele 25 eurot.
13. Hageja II vältimatute kulude suurus on ühes kuus on 600 eurot, sh elusasemele 77,45 eurot, toidule 213, transpordile 53,72 eurot, majapidamisvahendite ostmisele 57 eurot, sidele 12 eurot, riietele ja jalanõudele 61,68 eurot, tervishoiule 26,50 eurot, hügieenitarvetele 22,34 eurot, koolitarvetele 19,86 eurot, trennile 63,40 eurot ja vaba aja veetmisele 25 eurot.
14. Hagejad on pöördunud isa poole elatise saamiseks, kuid isa ei ole nõus seda vabatahtlikult maksma. Kostja vastuväited
15. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
16. Kostja on järjepidevalt otsinud hagejatega kontakti ning püüdnud nendega suhelda, kuid tulutult. Ainult elatisena raha nõudmine ei ole sellises olukorras põhjendatud.
17. Perioodil 01.07-14.08.2019 ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine, sest hagejad olid täisealised ega täitnud sel ajal koolikohustust.
18. Kostja oli töötu perioodil 07.06.2019-05.11.2019 ja koondati 28.03.
19. Kostja on tasunud hagejatele elatist alates 01.10.2019 kuni 04.04.2020 igakuiselt 300 eurot. Kostja peab lisaks ülal oma alaealist last. Hagejatele nõutud suuruses elatise väljamõistmisel kannatab kostja enda ülalpidamine.
20. Hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud ega vasta hagejate esmavajadustele. Maakohtu otsus 2
21. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest suurusega 1442,93 eurot ning alates 20.10.2020 kuni 21.05.2021 igakuise elatise suurusega 229 eurot kuus. Hageja II kasuks mõistis kohus kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest suurusega 1634,10 eurot ning alates 20.10.2020 kuni 21.05.2021 igakuise elatise suurusega 242,50 eurot kuus, samuti määras kohus kindlaks elatise tasumise korra. Menetluskulud jättis kohus 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hagejate kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 346,94 eurot koos viivise tasumise kohustusega.
22. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa ja hagejad õpivad alates 15.08.2019 XXX. Hagejatel tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist perekonnaseaduse (PKS) alusel alates ajast, mil nad asusid ülikooli õppima.
23. Kuna kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja ei tasunud hagejatele elatist 2019.a augustis, septembris, oktoobris ja novembris ning on teinud seda alles alates 07.12.2019, on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
24. Hagejate toidukulude suurus 200 eurot mõlema hageja kohta kuus on mõistlik ja põhjendatud, sest inimene vajab elamiseks toitu, mis on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Eluasemekulude suurus mõlema hageja kohta 62 eurot kuus on vajalik ja põhjendatud, kantud kulude suurus on tõendatud hagejate ema pangakonto väljavõtetega ja see tuleb jagada kolmega. Põhjendatud kulud majapidamis- ja hügieenitarvetele on kokku 40 eurot, sest üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris ja vajavad aeg-ajalt ka kosmeetikatooteid, kuid peres pestakse pesu reeglina koos, samuti on pesemisvahendid ja šampoonid tavaliselt pere ühises kasutuses, mistõttu iga pereliige neid igakuiselt ostma ei pea. Kulud riiete ja jalanõude ostmiseks on põhjendatud 60 euro suuruses summas kuus. Kuigi hagejatel ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ning neid saab kanda ka tavaliselt paar hooaega järjest, on aeg-ajalt vaja oma garderoobi uuendada, eriti kui arvestada, et tegemist on noorte inimestega. Sidekulud 12 eurot kuus on mõistlikud. Kulud tervishoiule on põhjendatud 26 euro suuruses summas kuus. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on põhjendatud 20 euro suuruses summas kuus, sest üldteadaolevalt kaasnevad ka ülikoolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, kuna aeg-ajalt on vaja osta raamatuid, kaustikuid vm kantseleitarbeid. Kulutused vabale ajale on mõistlikud 25 euro suuruses summas kuus. Üldtuntud on asjaolu, et noored ülikoolis õppivad inimesed käivad aeg-ajalt kinos, teatris, kontserdil või külastavad muid kultuuriüritusi, millega kaasnevad ka kulud. Transpordikulusid ei saa suuremas summas kui 25 eurot kuus elatise suuruse kindlaksmääramisel hagejate kuludeks arvestada, sest hagejate ema sõidukiga seotud kulusid ei pea kostja hagejatele makstava elatise kaudu kinni maksma. Küll aga on hagejatel vaja tasuda Tallinna linnas ühistranspordi eest, sest nad elavad Tallinnast väljas Harku vallas. Kostja ei pea elatisena hüvitama hagejatele nende taksoga sõitmise kulusid ega hageja II sõiduõpet O OÜ-s, sest need ei ole hagejate hädavajalikud kulud. Põhjendatud on arvestada hageja II kulude hulka tema sõudetreeningutel osalemise kulu, mis on esitatud tõendi kohaselt 27 eurot kuus. Eeltoodud arvestuse kohaselt on hageja I igakuised kulud põhjendatud 458 euro ja hageja II kulud 485 euro suuruses summas kuus.
25. Kuigi kostjal on lisaks hagejatele ka alaealine tütar B (sündinud XX.XX.XXXX), keda kostja on kohustatud ülal pidama, on kostja varaline olukord sedavõrd hea, et ta suudab ka oma täisealistele tütardele anda ülalpidamist kuni nende 21-aastaseks saamiseni. Kostja pangakonto väljavõtted ning Maksu- ja Tolliameti teatis kostja sissetulekute kohta tõendavad, et tema sissetulek on olnud vaidlusalusel perioodil keskmiselt 1630,96 eurot kuus, sest ta töötas 2019.a oktoobrist kuni 2020.a märtsini E AS-s netopalgaga 3084,80 eurot kuus. Lisaks sellele on kostjal regulaarsed sissetulekud S AS-lt umbes 1000 euro suuruses summas kuus, E AS-lt umbes 50 eurot kuus ning LM kannab igakuiselt kostja arvele 300 eurot. Kuigi kostja on 3 käesoleval ajal töötu ja saab töötutoetust, on ta suuteline kandma poole oma täisealiste tütarde põhjendatud ülalpidamiskuludest, mille suuruseks on hagejal I 229 eurot ja hagejal II 242,50 eurot kuus.
26. Tagasiulatuv elatis on põhjendatud kostjalt välja mõista alates 15.08.
27. Kuna kostja on maksnud elatist kummagi hageja ülalpidamiseks 1800 eurot, on kostja elatise võlg hageja I ees kohtuotsuse tegemise seisuga perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest 1442,93 eurot (125,58 (2019.a augusti 17 päeva elatis) + 2977 (2019.a septembri – 2020.a septembri elatis) + 140,35 (2020.a oktoobri 19 päeva elatis) – 1800 (makstud elatis)). Hageja II ees on kostja elatise võlg sama perioodi eest 1634,10 eurot (132,98 (2019.a augusti 17 päeva elatis) + 3152,50 (2019.a septembri - 2020.a septembri elatis) + 148,62 (2020.a oktoobri 19 päeva elatis) – 1800 (makstud elatis).
28. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel hagi rahuldamise proportsioonist lähtuvalt 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonkaebus
29. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, alternatiivselt vähendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist või saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Otsuse muutmata jätmise korral palub kostja tühistada menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
30. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et kostja igakuisteks sissetulekuteks on põhjendatud arvestada S AS ning LM tehtud maksed. Kohus jättis tähelepanuta, et LM ülekanded lõppesid aprillis 2020 ning edaspidi on kostja tasunud LM majanduskulusid, mis nähtuvad kostja pangakontolt. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et laenukaitse kindlustusmaksed 1000 eurot kuus on kostja poolt edasi kantud laenukohustuse katteks, mistõttu ei ole tegemist täiendava sissetulekuga.
31. Kohus jättis menetlusnorme rikkudes kostjale pärast täiendavate tõendite kogumist seisukoha esitamiseks tähtaja määramata, kus kostja oleks saanud selgitada temale laekuvate maksete eesmärke, mis oleks vältinud üllatusliku kohtulahendi tegemist.
32. Vääralt jäeti arvesse võtmata asjaolu, et kostja tasub enda alaealisele lapsele kokkuleppel elatist pooles ulatuses (s.o 150 eurot kuus) tulenevalt kostja töö kaotamisest ja majanduslikust olukorrast. Selliselt ei ole kohus arvestanud PKS § 102 lg-s 1 sätestatuga, et hagejatele väljamõistetud suuruses elatise tasumisel on kostja alaealine laps vähem kindlustatud kui täisealised lapsed. Samuti kannatab kostja enda ülalpidamine.
33. Kohus jättis menetlusnorme rikkudes vastamata kõikidele kostja vastuväidetele, mis seonduvad hagejate ja kostja vahelise suhtlemise puudumisega, eelkõige perioodil 15.08.201907.12.
34. Tegemist on asjaoluga, millega on põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada. Kostjal ei olnud sel perioodil teada hagejate vajadused, sest nad ise keeldusid neid kostjale avaldamast.
35. Maakohus ei ole võrrelnud hagejate mõlema vanema varalist olukorda, mistõttu ei ole sellega ka elatise väljamõistmisel arvestatud. Tegemist on selgitamiskohustuse rikkumisega. Kostja selgitas, et jättis kohustustest vaba eluaseme hagejate emale ja kostja suured laenukohustused on võetud perioodil, mil tema sissetulekud olid paremad.
36. Kohus leidis ebaõigesti, et elatise hagi esitamine oli õiguslikult põhjendatud. Kostja selgitas, et hagejad keeldusid temaga suhtlemast. Lisaks tegi kostja detsembris mõlemale hagejale 600 euro suuruse elatise makse, mis kattis ka tagasiulatuvat perioodi. 4
37. Maakohus luges vääralt tõendatuks hagejate põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud, mis ei ole hädavajalikud. Kohtu põhjendused ei ole arusaadavad ega jälgitavad.
38. Nõustuda ei saa hageja II trennikuluga, sest hageja II ei tegele enam igakuiselt sõudetreeninguga. Tõendid on esitatud ühekordsete treeninglaagrite kohta, mistõttu sõudetreeningutel osalemise kulu 27 eurot kuus ei ole põhjendatud.
39. Menetluskulud on jäetud ebaõigesti 83% ulatuses kostja kanda. Kui hagejad oleks eelnevalt nõustunud kostja pakutud rahumeelse lahendusega ja kostjaga suhelnud, saanuks hagi esitamist vältida. Lisaks ei ole hagejad kohtumenetluse jooksul näidanud üles kompromissi sõlmimise valmidust. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kostjalt hagejate menetluskulude väljamõistmine ja oleks tulnud jätta TsMS § 162 lg 4 järgi hagejate kanda, kuna kulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Vastus apellatsioonkaebusele
40. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi - enda pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2020-14.10.2020 kohta. Ringkonnakohus võtab selle asja juurde, sest väljavõte kajastab andmeid perioodi kohta enne maakohtu otsuse tegemist.
42. Ringkonnakohus jätab tõenditena asja juurde võtmata hagejate vastusele lisatud väljatrüki W OÜ internetilehelt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja töötab nimetatud osaühingus müügija ekspordidirektorina, mistõttu ei pea seda asjaolu tõendama. Samuti jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata kostja poolt 19.04.2021 esitatud Eesti Töötukassa 04.11.2020 otsuse tema töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kuna see on esitatud hilinenult. Käesolevas menetlusetapis menetlusosalised enam uusi tõendeid esitada ei saa. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja 19.04.2021 menetlusdokumendis esitatud uued asjaolud ja põhjendused oma varalise olukorra kohta.
43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
44. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
45. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad õpivad alates 15.08.2019 XXX. Täisealine esimese astme üleneja sugulane on PKS § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
46. Kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seega on mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimisel mh õppetöö. Olukorras, kus laps õpib statsionaarses õppes, saab eeldada, et ta ei suuda samaaegselt käia tööl ja end ülal pidada. Sellisel juhul on õppiva lapse ülalpidamise kohustus kuni tema 5 21-aastaseks saamiseni eelkõige lapse vanematel. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejatel on PKS § 96 ja § 97 p 2 alusel õigus saada kostjalt ülalpidamist ja elatisehagide esitamine oli antud juhul õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult põhjendamatuks ei muuda hagisid see, kui hagejad ei soovi kostjaga suhelda, nagu kostja ekslikult leiab.
47. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus selgitas 13.11.2019 määruses põhjalikult, milliste õigusnormide alusel kohus asja lahendab ning millised asjaolud tuleb pooltel kohtu ette tuua. Samuti selgitas kohus tõendamiskoormust (I kd lk-d 60 ja 61).
48. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostja igakuise sissetuleku suuruse – keskmiselt 1630,96 eurot kuus. Kohus arvestas kostja sissetulekuna õigesti kõiki tema kontole laekunud summasid, mh S AS ja LM poolt tehtud regulaarseid makseid. Asjaolu, et
49. a aprillist ei kandnud LM (hagejate väidete kohaselt kostja elukaaslane) enam kostja kontole igakuiselt raha ja selle asemel hakkas kostja kandma raha LM kontole, ei muuda kohtu järeldust keskmise sissetuleku suuruse kohta ebaõigeks. See, mille jaoks kostja S AS-lt saadud raha kasutas, ei oma kostja sissetulekute suuruse tuvastamisel tähtsust. Kuna kostjal on pankades kokku 4 erinevat kontot, ei anna apellatsioonkaebusele lisatud ühe Swedbank AS-s oleva konto väljavõte uue perioodi kohta alust teha teistsugust järeldust. Kostja väitis apellatsioonkaebuses ka seda, et on asunud tööle netopalgaga 1500 eurot kuus, kuid tõendit palga suuruse kohta ta ringkonnakohtule ei esitanud.
50. Samuti ei saa nõustuda kaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 3 sätestatut, kuna jättis pärast täiendavate tõendite kogumist kostjale määramata tähtaja seisukoha esitamiseks. Asja materjalist nähtub, et 13.11.2019 määrusega kohustas maakohus kostjat esitama tõendid oma sissetulekute ja varalise seisund kohta ning selgitas, et kui kostja seda ei tee, on kohtul TsMS § 230 lg 5 järgi õigus nõuda ise sellekohast teavet mh krediidiasutustelt (I kd lk 61). Kostja kohtu määratud tähtajaks oma pangakontode väljavõtteid ei esitanud. Kohus teatas 11.06.2020 toimunud kohtuistungil, et kuna kostja ei ole kohtule tõendeid esitanud, hakkab kohus neid ise koguma (I kd lk 114 pöördel). Pärast seda esitas kostja 23.06.2020 oma Swedbank AS-s asuva pangakonto valikulised väljavõtted perioodi kohta 15.08.201920.06.2020 (I kd lk 118-121).
51. Hagejad leidsid 07.07.2020 menetlusdokumendis, et eelnimetatud väljavõte ei kajasta kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja esitasid kohtule taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (I kd lk-d 139, 140). Kohus teatas menetlusosalistele 03.08.2020 kirjaga kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja määras lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 09.09.2020 (I kd lk 150). Kostja esitas sellel kuupäeval oma lõplikud seisukohad ja lisas sellele muu hulgas Swedbank AS-s asuva konto väljavõtted perioodi 17.12.2018-17.02.2018 ja 01.07.2019-01.09.2020 kohta (I kd lk-d 163-169,172) ning AS-s SEB Pank asuva konto väljavõtte perioodi 01.07.2019-26.06.2020 kohta (I kd lk 170-171).
52. Kuna kostja esitas koos oma lõplike seisukohtadega mitmeid täiendavaid tõendeid, milliste osas oli hagejatel õigus esitada oma seisukoht ja kohtul oli jäänud lahendamata hagejate taotlus tõendite kogumiseks, teatas kohus 11.09.2020 pooltele, et rahuldab hagejate taotluse, teeb kohtu poolt kogutud tõendid pooltele nähtavaks ning kui pooled soovivad nende tõendite osas kohtule midagi avaldada, siis saab seda teha 7 päeva jooksul nende nähtavaks tegemisest kohtute infosüsteemis. Kohus lükkas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasi ja teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 19.10.2020 (I kd lk 175A). Kohtute infosüsteemist nähtub, et päringute vastused on tehtud menetlusosalistele nähtavaks 30.09.
53. 6
54. Vastavalt kohtu 11.09.2020 kirjale oli kostjal seega võimalik esitada nende osas oma seisukoht 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 07.10.2020, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Kohus ei pidanud määrama kostjale selleks veel täiendavat tähtaega. Kontode väljavõtted oleks pidanud kostja esitama kohtule ise juba menetluse alguses ja selgitama soovi korral ka nendes kajastuvate kannete sisu. Kostja neid vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud. Samuti oleks kostja saanud kontodele laekuvate maksete eesmärke selgitada oma 09.09.2020 lõplikes seisukohtades, millega koos ta oma pangakontode väljavõtted kohtule esitas või samuti hiljemalt 07.10.
55. Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolse menetlusnormide rikkumise ja üllatusliku otsuse tegemise kohta.
56. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väidetega selle kohta, et kohus ei arvestanud otsuse tegemisel asjaoluga, et kostja tasub oma alaealisele lapsele elatist 150 euro suuruses summas kuus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja varaline olukord on sedavõrd hea, et ta suudab lisaks alaealisele tütrele anda ülalpidamist ka hagejatele kuni nende 21-aastaseks saamiseni. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et hagejatele elatist makstes kannatab tema enda ülalpidamine. Kostja varaline olukord ei võimalda sellist järeldust teha.
57. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kostjal oleks olnud hagejatele elatise maksmiseks ebapiisav sissetulek, ei vabastaks see teda kui töövõimelist vanemat iseenesest elatise maksmisest. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele ka laste ülalpidamise või hankima oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid muu vara arvel. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada temale langeva ülalpidamise osa, kui tema sissetulek on liiga väike, veelgi enam, vabastada teda elatise maksmise kohustusest, nagu kostja taotleb. Kostjal on võimalik oma kõrget elustandardit langetada ja muretseda endale teine elukoht, millega seonduvad kulud, sh pangalaenu tagasimaksed on väiksemad.
58. Maakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust poolte e-kirjavahetus. Poolte omavahelised suhted, täpsemalt öeldes suhtlemise puudumine, ei mõjuta kostja maksevõimet ega hagejate vajaduste suurust. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.
59. Eelduslikult kannab kumbki vanem poole lapse vajalikest ülalpidamiskuludest. Ka hagejad nõudsid kostjalt elatist üksnes temale langevas osas, s.o vältimatute kulude kandmist pooles ulatuses. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja majanduslik olukord selline, mis ei võimalda tal hagejate ülalpidamiskohustust täita. Kostja väitest, et temal on laenukohustused ja hagejate emal on kohustustest vaba eluase, saab järeldada, et tema arvates võib hagejate ema seetõttu hagejaid ka üksi ülal pidada. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas.
60. Tõele ei vasta kostja väide, et kohtu põhjendused ei ole arusaadavad ega jälgitavad osas, milles kohus tuvastas hagejate vajaduste suuruse. Kuna kostja esitas vastuväited hagejate igakuiste vajalike kulude suurusele, andis maakohus nendele otsuses hinnangu ja vähendas osas, milles ei pidanud neid tõendatuks või põhjendatuks. Kostja väitel ei saa hagejate esmavajaduste hulka lugeda käterättide, porimattide, küürimisharja, raadio-äratuskella, nõudepesumasina, õhksoojuspumba, kohtvalgustite ja kõrvaklappide ostmist. Samas jätab kostja tähelepanuta, et majapidamisvahendite kulude all hagejad õhksoojuspumpa ei arvestanud, vaid tõid üksnes näitena selle kohta, et kodumasinaid on vaja aeg-ajalt osta, remontida või välja vahetada (I kd lk 14). Samuti on ebaõige kostja seisukoht, nagu oleks kohus arvestanud ka kõik teised eelnimetatud asjad hageja esmavajalike kulude hulka. Kostja jätab tähelepanuta, et maakohus arvestas majapidamis- ja hügieenitarvete kulud kokku, tuvastades selles osas hagejate vajaduste suuruse kokku 40 euro suuruses summas kuus ning põhjendas, 7 mille alusel ta sellise järelduse tegi. Samuti ei arvestanud maakohus eraldi kululiigina Netflixi teenuse kasutamist ja Amazonist tehtud ühekordset ostu, milliseid kostja peab põhjendamatuks.
61. Hageja II trennikulu suurus on tõendatud (I kd lk 143). Kostja ei ole tõendanud apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et tema teada hageja II enam sõudetreeninguga ei tegele.
62. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtul oli õigus jaotada hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagide rahuldamise ulatusega. TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude hagejate kanda jätmiseks puudus maakohtul alus, sest 83% suuruses kulude kostja kanda jätmine ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.
63. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste ja teistsuguse otsuse tegemiseks, kui tegi maakohus, jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
64. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 280 eurot (käibemaksuga). Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusabi 7 tundi, millest kulus apellatsioonkaebuse ja kohtunõudega tutvumisele 1 tund ning sellele vastuse koostamisele ja esitamisele 6 tundi. Esindaja tunnitasu suurus on 40 eurot (käibemaksuga).
65. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud hagejate õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Ka esindaja tunnihind 40 eurot (käibemaksuga) on mõistliku suurusega. Samas leiab ringkonnakohus, et arvestades asja väikest mahtu ja keerukust, sh apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu, on põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 5 tundi.
66. Menetluskulude kostjalt väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et hagejate esindaja tegi apellatsioonimenetluses mõlema hageja huvides ühiseid toiminguid, sh esitas apellatsioonkaebusele hagejate ühise vastuse. Tegemist ei ole kaasapellantidega TsMS § 639 lg 2 tähenduses ja apellatsioonimenetluses esitatud materjalist ei nähtu, et esindaja oleks teinud ühe või teise hageja esindamiseks rohkem tööd. Seetõttu tuleb lugeda hüvitatavate menetluskulude suurus võrdseks. Kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 100 eurot (2,5x40). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 8