Obsah (6)

§ 118§ 74§ 65§ 75§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2021, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-4120 Kohtukoosseis Sten Lind, Orvi Ko

§ 118

lg 1 p7 järgi STEN SIVADI elukoht XXX; isikukood 39106225217; Eesti Vabariigi kodanik; kriminaalkorras karistatud Mart Sikut RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2020 otsus Sten Sivadi

§ 118lg 1 p 7 järgi süüditunnistamise ning talle kohaldatud karistuse osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2. Kvalifitseerida Sten Sivadi kuritegu ümber ja tunnistada ta süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Mõista Sten Sivadile

§ 118lg 1 p 1 järgi karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust.

Arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 8-10.07.2019, so 3 päeva. Lugeda Sten Sivadi ärakandmata karistuseks vangistus 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Sten Sivadi karistuse kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastavalt

§ 74

lg-le 1, 2 ja 3 jätta Sten Sivadi vangistusest tingimisi täitmisele pööramata 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Ses osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Sten Sivadi ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja 1 jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 65lg 2 p-de 2 ja 8 alusel pandud kohustusi.

Määrata Sten Sivadi katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi: a.

elama oma alalises elukohas XXX; b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; g. mitte tarvitama alkoholi; h. läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi, mis toetab konfliktolukordade ennetamist ja lahendamist. Katseaja alguseks lugeda ringkonnakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o

1. märts
2. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Sten Sivadi kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 494,34 eurot. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Sten Sivadile esitati

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdistus selles, et ta tekitas 6.

juulil 2019 kella 20:05 ja 21:15 vahelisel ajal XXX hoovis XX-le tahtlikult tervisekahjustuse, mille tagajärjel XX suri. Süüdistuse kohaselt tekkis S. Sivadil ja XX-l konflikt kadunud suitsupaki pärast. Esmalt tekkis sõnavahetus ning seejärel lõi S. Sivadi elumaja trepil istuvat XX kolmel korral rusikaga vastu paremat peapoolt. Kannatanu kukkus kuklaga vastu kivitreppi ja kaotas teadvuse. Sten Sivadi löökide ja neist tingitud kukkumise tulemusel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustusena pea tömbi trauma: parempoolse peaaju kõvakelmealuse verevalumi, koldelised 2 ämblikuvõrkkestaalused verevalumid mõlema suurajupoolkera pinnal, peaajupõrutuse kolletega mõlemas suurajupoolkeras otsmiku piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, nahamarrastused (3

1. tk)paremal pool otsmikukiiru piirkonnas, põrutushaavad (2
2. tk)juustega kaetud peanahal kukla-kiiru piirkonnas vasakul, nahamarrastused (3
3. tk)ja nahaaluse verevalumi kukla-kiiru piirkonnas vasakul. Sten Sivadi poolt põhjustatud pea tömbi trauma tüsistusena tekkis ajuturse, mille tagajärjel suri XX SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teadvusele tulemata 08.07.2019 kell 00:10. Maakohtu kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistust tuleb korrigeerida ses osas, et S. Sivadi lõi XX rusikaga kaks, mitte kolm korda. 2. Pärnu Maakohus tunnistas 17. detsembri 2020 otsusega S. Sivadi

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust.

Mõistetud karistusest luges kohus kantuks 3 päeva.

§ 74lg 2 alusel määras kohus, et S.

Sivadi peab vangistusest esialgu ära kandma 6 kuud. Ülejäänud 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust jättis kohus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Sivadi ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus pani S. Sivadile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm, mis toetab konfliktolukordade ennetamist ja lahendamist. Maakohus luges tõendatuks, et S. Sivadi lõi XX suitsupaki kadumisest tekkinud konflikti käigus kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus X selg ees trepile, lüües pea vastu kõva tömpi pinda ja jäi trepile teadvusetult lamama vähemalt pooleks tunniks. Kella 21.16 ajal lohistas S. Sivadi XX hoovist välja ja pani ta tee peale pikali. Sel ajal oli X-l juba haav peas. ZZ viis kella 21.53-22.13 vahel X hoovi tagasi ja pani ta lamama puitverandale. Tagasi hoovi toodud XX püüdis äratada GG, kes raputas XX ja kui XX ei reageerinud, tõstis ta riietest püsti ja lasi seliti vastu maad kukkuda, nii tegi kahel korral. X elumärki ei andnud. XX viidi uuesti aiast välja enne kiirabi saabumist. XX suri 08.07.2019 kella 00.10 ajal. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Sivadi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Sivadi

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdimõistmises ning S.

Sivadi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja S. Sivadi teo ümberkvalifitseerimist

§ 121lg 1 järgi ja rahalise karistuse mõistmist.

Ühtlasi taotleb kaitsja süüdistatava õigusabikulude vähemalt osalist riigi kanda jätmist. Kaitsja ei vaidle vastu sellele, et S. Sivadi lõi

1. juulil 2019 trepil istuvat XX kahel korral rusikaga näkku, ega sellele, et peale lööki kukkus XX vastu ust, jäi trepile lamama. Kaitsja leiab aga, et kõrvaldatud ei ole kahtlused, et surmani viinud vigastused võis XX saada hiljem. Kaitsja peab arusaamatuks kohtu seisukohta, et vähemalt S. Sivadi teine löök oli tugev. Kaitsja leiab, et see on oletuslik, sest pole millegagi tõendatud. Samuti leiab ta, et kuna trepimade oli väike, pidi XX kukkuma peaga vastu ust ning ta ei saanud kukkuda selliselt või sellise hooga, et see oleks põhjustanud koljuluu murru. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et XX võis kukkuda nii vastu ust kui vastu ukse all olevat betooni – trepimade oli liiga väike selleks, et X 3 oleks saanud kukkuda peaga vastu seda. Istuvast asendist vastu puidust ust kukkudes ei saanud X aga kaitsja hinnangul saada tema surma põhjustanud vigastusi. Kaitsja leiab, et kuna XX-l tuvastati lahangul vere alkoholisisaldus 3,1 g/l ja sündmuste kestel oli see eelduslikult veel suurem, võis XX pärast lööke lihtsalt trepile lamama jääda ja uinuda. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud ebausaldusväärseks tunnistaja UU ütlused, et kui S. Sivadi XX hoovist välja kandis, aitas viimane jalgadega kaasa. Kohus pidas usutavamaks tunnistaja OO ütlusi, kelle väitel XX tassimise ajal ennast ei liigutanud. Apellatsiooni kohaselt jääb arusaamatuks, miks pidas kohus OO ütlusi usaldusväärseks, UU omi aga mitte. Kaitsja leiab, et kahtlus, kas XX liigutas end tassimise ajal, on kõrvaldamata ja oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et surma põhjustanud ajukahjustuse võis XX saada siis, kui GG teda äratada püüdes ta mitu korda rinnust üles tõstis ja vastu maad viskas. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt ei kinnita seda, et XX surma põhjustas just S. Sivadi. Ekspert leidis, et pea piirkonnas esinevad vigastused võisid tekkida vähemalt kolmest löögist, samas kui S. Sivadi lõi XX ainult kaks korda. Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis on ekspert märkinud, et GG tegevus võis süvendada kannatanul esinenud ajukahjustust, kui enne tema tegevust oli kannatanule peatrauma juba tekitanud. Kaitsja leiab sellest tulenevalt, et just GG tegevus võis põhjustada X surma. Seda kahtlust ei ole kaitsja hinnangul kõrvaldatud ja see tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti tuleb S. Sivadi kasuks tõlgendada see, et eksperdi hinnangul võis X tervisekahjustust süvendada tema tassimine. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ekspertiisiaktist on selgelt arusaadav, kuidas ekspert eksperdiarvamuses esitatud järeldusteni jõudis. Kuigi täiendekspertiisi tegemisel olid eksperdi käsutuses kõik kriminaalasja materjalid, on ekspert esitanud kahtlevad seisukohad. Kaitsja märgib, et ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kaitsja leiab, et S. Sivadi põhjustas XX lüües küll talle valu, kuid surma võisid põhjustada hiljem saadud vigastused. Lõpuks leiab apellant, et maakohtu otsuse põhjenduste alusel ei ole maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.
2. Prokurör esitas apellatsioonile vastuse, milles palub jätta apellatsioon rahuldamata. Pärnu Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust; kohtuotsuse resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Seega otsuse tühistamiseks aluseid ei esine. Prokurör nõustub kohtu seisukohaga, et XX-l esinenud teadvusekaotusega pea tömp trauma oli S. Sivadi löömise tagajärg. Maakohus on prokuröri hinnangul põhjendanud piisava põhjalikkusega, miks ta on veendunud Sten Sivadi süüs. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on arusaadav. Kohtu motiividega mittenõustumine ei tähenda, et neid otsuses ei ole. 4 Prokurör leiab, et praeguse menetluse asjaolud erinevad kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11 tehtud Riigikohtu otsuses käsitletust. Selles otsuses leidis Riigikohus erinevalt alama astme kohtutest, et kannatanu on kriminaalmenetluse erinevatel etappidel andnud vasturääkivaid ütlusi mitte üksnes detailides, vaid kuriteosündmuse kohta tervikuna. Samuti olid kõik kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteoga seotud isikud tugevas alkoholijoobes, mis üldteadaolevalt mõjutab negatiivselt mälu võimet sündmusi talletada ja seega ka neid hiljem taasesitada. Kriminaalasjas tuvastati, et kannatanule tekitati pudelikaelaga eluohtlik kõrivigastus, kuid maakohtu otsuses ei ole jälgitavalt põhjendatud, miks tuleb see tegu omistada nimelt süüdistatavale. Käesolevas kriminaalasjas ei esinenud tunnistajate ütluste vasturääkivusi erinevatel menetlusetappidel selliselt, mis oleksid oluliselt mõjutanud tõendamiseseme asjaolusid. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et S. Sivadi löökidest kukkus XX selili trepile, kukkudes vastu ust, peale mida ta enam ei tõusnud, st jäi teadvusetult lamama. Tunnistaja UU ütlusi ei ole kohus usaldusväärseks pidanud osas, et kui S. Sivadi XX aiast välja lohistas, aitas X jalgadega kaasa. Kohus arvestas tunnistaja OO ütlusega, kes on kindlalt öelnud, et kannatanu ei liigutanud välja tassimise ajal. Ükski teine isik ei ole öelnud, et XX oleks tassimisele kaasaabi osutanud. Seega on vastuolu kõrvaldatud. Prokurör ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, et kriminaalasjas on selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on piisava põhjalikkusega tõendeid analüüsinud. Ei ole alust kahelda surnu kohtuarstlikes ekspertiisides avaldatud arvamustes, millest tuleneb, et XX tervisekahjustused, mille tõttu saabus surm, põhjustas S. Sivadi tegevus. GG tegevus võis põhjustada XX-l seljal olnud verevalumi koos vasaku neeru põrutusega. XX peaajupõrutus oli otsmiku piirkonnas paiknev, seda ei saanud põhjustada G tegevus, sest XX kukkus tema tegevuse tulemusel vastu maad seljaga. Prokurör ei pea põhjendatuks ka apellatsiooni viidet Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-68-
3. Prokurör märgib, et praegusel juhul ei teinud kohus otsust pelgalt ühest tõendiliigist juhindudes, vaid tõendeid – tunnistajate ütlusi ja eksperdiarvamusi – on hinnatud kogumis. Prokurör leiab, et kohus hindas S. Sivadi süü suurust ja mõistetava karistuse suurust vastavalt oma siseveendumusele. Kohus ei ole eksinud

§ 56sätestatud karistamise põhimõtete vastu.

Kohus on oma seisukohti igati põhjendanud ning mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada S. Sivadi

§ 118lg 1 p 7 järgi süüditunnistamise osas.

Arvestades aga seda, et kaitsja ei vaidlusta seda, et S. Sivadi lõi XX kaks korda rusikaga pähe, ei näe ringkonnakohus alust S. Sivadi õigeksmõistmiseks. Seda, et löömise fakti valguses on õigeksmõistmine küsitav, on möönnud kaitsja isegi, märkides: „Iseküsimus on muidugi X näkku löömine, millisele hinnangu andmise jätab apellant ringkonnakohtu pädevusse.“ Ringkonnakohus leiab, et S. Sivadi tegu tuleb kvalifitseerida ümber

§ 118lg 1 p 1 järgi.

5

1. Kaitsja seab kahtluse alla selle, kas XX suri just S. Sivadi löökidest saadud tervisekahjustuste tagajärjel. Apellatsioonis esitatud argumentidest on näha, et kaitsja lähtub arusaamast, nagu ei oleks XX surmani viinud ajukahjustusi saanud põhjustada vahetult S. Sivadi löögid. Kaitsja käsitluse kohaselt oleks S. Sivadi löögid saanud põhjustada XX surma üksnes siis, kui XX oleks löökide tulemusel kukkunud peaga vastu betoonist madet, millel ta istus. Apellandi arvates ei olnud S. Sivadi löögid tugevad – kaitsja vaidleb vastu maakohtu järeldusele, et vähemalt S. Sivadi teine löök pidi olema tugev. Ühtlasi leiab kaitsja, et kuna trepimade, millel XX istus, oli väike, ei saanud XX kukkuda peaga vastu seda, vaid tema pea pidi puutuma esmalt vastu ust. Sellest järeldab kaitsja, et XX ei saanud kukkuda „selliselt või sellise hooga, mis oleks põhjustanud koljuluu murru“. Seoses kaitsja seisukohtadega tuleb esmalt nentida, et koljuluu murdu ei ole XX-l tuvastatud. Maakohtu otsuses ei ole sellist vigastust mainitud ja andmeid sellise vigastuse kohta ei leia surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktidest. Ekspertiisiaktis nr 19E-PÕS0020/289 antud eksperdiarvamuse p 3 kohaselt põhjustas XX surma pea tömp trauma, mille tüsistusena esines ajuturse. Seda, mida on pea tömbi trauma all mõeldud, on selgitatud eksperdiarvamuse punktis 1 – selle kohaselt väljendus pea tömp trauma parempoolses peaaju kõvakelmealuses verevalumis, koldelistes ämblikuvõrkkestaalustes verevalumites mõlema suurajupoolkera pinnal, peaajupõrutuses kolletega mõlemas suurajupoolkeras otsmiku piirkonnas, verevalumites kõõlustanul, nahamarrastustes ja põrutushaavades. Viidatud ekspertiisiakt kummutab üheselt ka kaitsja seisukohad, et S. Sivadi löögid ei saanud olla tugevad. Kuigi ekspertiisiakti kohaselt olid XX-l kukla-kiiru piirkonnas põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalune verevalum, ei ole ekspert sidunud ajuturseni viinud tervisekahjustusi vaid kuklaga vastu kõva tömpi pinda kukkumisega. Eksperdiarvamuse p 1 kohaselt oli XX pea tömp trauma tingitud ka vähemalt kolmest löögist kõva tömbi esemega paremale peapoolele. Ekspertiisiakti alusel on hästi jälgitav, kuidas on ekspert jõudnud järeldusele, et pea tömp trauma on tingitud ka vähemalt kolmest löögist XX paremale peapoolele. Ekspertiisiaktis on XX-l tervisekahjustuste hulgas nimetatud kolme nahamarrastust paremal pool otsmiku-kiiru piirkonnas, verevalumeid kõõlustanul, parempoolset peaaju kõvakelmealust verevalumit ning koldelisi ämblikuvõrkkestaaluseid verevalumeid mõlema suurajupoolkera pinnal. Ekspertiisiaktis toodud siseuuringu kirjelduse kohaselt oli kõõlustanul verevalumeid kolm nagu nahamarrastusigi (tl. 24). Ekspertiisiaktile lisatud fotodelt 5 ja 6 on näha otsmikukiiru piirkonnas olnud nahamarrastuste paiknemine. Neist kaks oli suhteliselt lähestikku – üks lauba ülaosas juuksepiiri juures, teine sellest pisut kõrgemal, pealae eesosas. Kolmas nahamarrastus on teistest eemal, XX parema kõrva kohal. Fotolt nr 10 on näha, et ka verevalumid kõõlustanul asuvad XX pea parempoolses osas, kusjuures kaks verevalumit asuvad lähestikku, kolmas aga eemal. Nende asetus vastab nahamarrastuste omale. Fotol nr 11 on kõvakelmealune verevalum, pildil on nooltega tähistatud kaks kohta, kuhu on kogunenud verd. Visuaalselt jäävad need samadesse piirkondadesse, kus paiknesid nahamarrastused ja 6 kõõlustanul olevad verevalumid. Koldelisi traumaatilisi ämblikuvõrkkestaalused verevalumeid oli mõlemapoolselt otsmikusagarate kohal ja sagarate seesmisel pinnal, kuid needki on ekspertiisiaktis toodud iseuuringu kirjelduse kohaselt rohkem väljendunud parema otsmikusagara kohal ja parema kiirusagara kohal. Niisiis paiknevad ajuverevalumid eespool samades piirkondades väljaspool koljut (kõõlustanul) olevate verevalumitega, viimaste asukoht vastab omakorda nahamarrastuste asukohale. Sellest saab järeldada, et see, mis põhjustas nimetatud nahamarrastused, põhjustas ka samas peapiirkonnas olevad ajuverevalumid. Kohtukolleegium leiab, et mainitud nahamarrastustest kaks eespoolsemat on vahetult S. Sivadi löökidega seostatavad. Nii S. Sivadi enda kui tunnistajate ütluste kohaselt istus XX siis, kui S. Sivadi teda lõi, trepimademel. Nii S. Sivadi enda kui ka tunnistajate ütluste kohaselt lõi S. Sivadi XX näo piirkonda. Seda, et keegi oleks veel XX näo piirkonda löönud, et XX oleks näoga kuhugi vastu kukkunud või muul moel võinud näkku vigastusi saada, tõenditest ei nähtu. Kuna XX istus, teda löönud S. Sivadi aga seisis, oli XX S. Sivadi jaoks madalal. Sellele, et S. Sivadi pidi lööma XX pea tabamiseks pigem madalale, viitavad ja S. Sivadi enda ja tunnistaja OO ütlused. Kui S. Sivadilt küsiti, mis asendis ta XX löömise ajal oli, vastas S. Sivadi, et oli poolpüsti ja lõpuks püsti (tl. 66) Ka tunnistaja OO ütluste kohaselt oli S. Sivadi XX lüües kergelt kummargil (tl. 57 prd). See, et XX oli S. Sivadi jaoks madalal, seletab ka marrastuste paiknemist XX lauba ülaosas ja pealae esiosas. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga tõendatuks seda, et S. Sivadi löökide tulemusel kaotas XX teadvuse. Maakohus on lugenud tõendatuks, et S. Sivadi teise löögi järel kukkus istunud XX ümber ja jäi trepimademele lebama. Sellele ei vaidle vastu ka kaitsja, kuid kaitsja leiab, et purjus XX võis lihtsalt uinuda. Ringkonnakohus selle oletusega ei nõustu. Võimaluse vastu, et XX jäi magama, räägib tõsiasi, et ükski kohalolnu pole maininud seda, et XX oleks pärast neid lööke ise kordagi asendit muutnud. Turvakaamera salvestisi kajastava vaatlusprotokolli kohaselt oli XX siis, kui ta oli lohistatud tänavale, turvakaamera vaateväljas. Protokollist ei nähtu aga, et ta oleks sel ajal end kuidagigi liigutanud. S. Sivadi enda ütluste kohaselt jäi XX pärast lööke umbes pooleks tunniks samasse asendisse (tl. 66). Selline ühte asendisse jäämine ei ole magamisele omane. Just see, kui XX oli muidu ühes ja samas asendis ega liigutanud pikema aja jooksul, seab ringkonnakohtu jaoks kahtluse alla ka UU ütlused, et ajal, kui XX lohistati tänavale, aitas ta jalgadega kaasa. Eelnevast tulenevalt olid S. Sivadi mõlemad löögid piisavalt tugevad, et põhjustada XX-l nahamarrastused ja verevalumid kõõlustanul ja ajus. Ühtlasi olid löögid nii tugevad, et nende tagajärjel kaotas XX teadvuse.
2. Mis puutub kolmandasse, XX parema kõrva kohal olnud nahamarrastusse ja verevalumisse, siis selle puhul ei ole tuvastatav, kuidas XX selle sai. Sama kehtib XX-l kuklas olnud vigastuste kohta. Seetõttu tuleb tõdeda, et tõendatud ei ole see, et need vigastused põhjustas just S. Sivadi. Maakohus on lugenud tõendatuks, et S. Sivadi lõi XX vaid kaks korda. S. Sivadi löökide tulemusel kukkus küll XX ümber ja võis lüüa pea vastu ust või trepimadet, kuid seda, et kõnealune vigastus on tekkinud just selle tulemusel, ei saa tuvastada. Kuna ei ole täpselt välja selgitatav, mis suunas ja mis asendisse XX kukkus, ei ole tuvastatav see, kas ta 7 põrkas peaga vastu maja ust või vastu trepimadet. Arvestada tuleb, et XX-le võis oma tegevusega vigastusi põhjustada ka GG, kes paiskas XX teda äratada püüdes kahel korral seljaga vastu maad. Kuigi XX-l olid ka kuklas vigastused (kukla-kiiru piirkonnas olnud põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalune verevalum), mida ekspert seostas just kukkumisega (tl. 25), ei ole võimalik veendunult öelda, et XX kuklas olnud vigastused tekkisid just siis, kui GG ta vastu maad paiskas – teadvusetu ja lõdva kehaga inimese puhul ei ole kindel, et ta pea oli vastu maad kukkumise ajal tingimata otse. Pealegi on ka S. Sivadi löökide puhul just lihtsamini seletatav kuklas olevate vigastuste tekkimine: kui isikut lüüakse paremale otsmiku piirkonda, peaks tema pea liikuma tagasi mitte otse, vaid kergelt suunaga paremalt vasakule. Sellisel juhul liigub isiku pea tagasi just nii, et ta võib lüüa tema taga oleva pinna (praegusel juhul maja ukse või seina) vastu ära just kukla vasakpoolse osa, st piirkonna, kus olidki XX-l samuti vigastused. Seega võis GG põhjustada XX-le kas kuklas olnud vigastused või tema parema kõrva kohal olnud vigastused või mõlemad – paiskas ju GG XX vastu maad mitu korda. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. Kuigi tunnistaja NN nägi XX-l haava peas ajal, kui viimane lebas tänaval, st enne seda, kui GG teda vastu maad paiskas, ei selgu tunnistaja ütlusest, millist haava XX peas tunnistaja nägi – XX-l oli marrastusi mitmeid.
3. Kaitsja on põhjendatult osutanud sellele, et eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik välistada, et GG tegevus võis soodustada kannatanu surma saabumist. Nagu eespool märgitud, ei ole tuvastatav, et kõik pea tömbi traumaga seoses loetletud vigastused tekitas just S. Sivadi. Ka ekspert möönab täiendava kohtuarstliku ekspertiisi tulemusel antud arvamuses, et välistada ei saa, et GG tegevus võis soodustada kannatanu surma saabumist. Ringkonnakohus mõistab eksperdi arvamust nii, et GG tegevus võis kiirendada XX surma saabumist. Sellest tulenevalt sekkus kolmas isik põhjuslikku ahelasse ja tegemist on kumulatiivse põhjuslikkusega. Kui S. Sivadile heidetaks ette surma tahtlikku põhjustamist, tuleks tema tegu sellisel juhul kvalifitseerida tapmiskatsena (vt J. Sootak. Karistusõigus: Üldosa. Tallinn 2010; lk 258 (kaasus VI.10.), 276). S. Sivadile heidetakse ette seda, et ta põhjustas XX surma ettevaatamatusest, seega tapmiskatsest praegusel juhul rääkida ei saa. Ringkonnakohus leiab, et S. Sivadi tegu tuleb käsitada sellise tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, mille tulemusel põhjustas ta ettevaatamatusest ohu elule. S. Sivadi põhjustas XX pähe lüües talle tahtlikult tervisekahjustused: ta lõi sellise tugevusega, et XX sai nähtavad tervisekahjustused – nahamarrastused. Ühtlasi olid löögid sellise tugevusega, et XX jäi pärast lööke teadvusetult lebama. Nagu otsuse punktis 6 märgitud, tõid löögid kaasa ka ajuverevalumid. Eksperdiarvamusest on võimalik järeldada, et nende löökide tagajärjel tekkinud verevalumitel oli oma osa XX ajuturse väljakujunemisel ning see ajuturse viis lõpuks XX surmani. St S. Sivadi põhjustas XX-le raske peaajukahjustuse, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Lüües teist inimest tugevalt pähe, kuni see teadvuse kaotab, peab isik aru saama, et tema teo tulemusel võib teise isiku elu olla ohus. Samas nähtub kohal olnute tegevusest, et neist ei 8 mõistnud seda keegi – jäädi ootama XX toibumist ega peetud muret tekitavaks sedagi, kui XX isegi pikema aja jooksul ei ärganud. See, miks keegi, sh S. Sivadi ei mõistnud XX seisundi tõsidust, on selgitatav sellega, et kõik sündmuskohal olnud olid joobes ning nende arusaamist mööda oli XX-l elumärgid – sündmuskohal olnutest mitmed kinnitasid, et XX hingas (hiljem norskas). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ohu elule põhjustas S. Sivadi hooletusest. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et S. Sivadi tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Kohtukolleegium on aga seisukohal, et see ei anna põhjust S. Sivadile oluliselt kergema karistuse mõistmiseks. S. Sivadi tegu ise – XX kahel korral rusikaga pähe löömine – ei muutu. Võrreldes maakohtu otsusega ei muutu ka järeldus, et XX kaotas löökide tulemusel teadvuse. Seegi jääb samaks, et tervisekahjustus, mille S. Sivadi tekitas, oli eluohtlik, st S. Sivadi oli pannud aluse protsessidele XX organismis, mis oleks lõppenud XX surmaga. Ainus asjaolu, mis tingis teo ümberkvalifitseerimise, on see, et oma panuse XX surma saabumisse võis anda GG. Arvestades seda, et XX-le ei saa siiski omistada surma põhjustamist, peab ringkonnakohus vajalikuks mõista S. Sivadile karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Sellest tulen lugeda kantuks S. Sivadi eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Sivadile mõistetud karistuse võib jätta

§ 74lg 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata.

Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Sivadi peab esialgu ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud osas võib jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Sivadi ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi.

Ringkonnakohus leiab, et teo iseloomu arvestades on lisakohustused vajalikud. Kohtukolleegium leiab, et katseag võib olla mõnevõrra lühem, kuna ringkonnakohus kergendas S. Sivadi karistust. Veel peab ringkonnakohus nentima, et maakohus on teinud katseaja tingimuste puhul vea, märkides, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S. Sivadi ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 74

lg 1 ütleb, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime „uut kuritegu“. Seega võib anda karistuse täitmisele pööramiseks alust ka ettevaatamatusest toime pandud kuritegu.

1. Niisiis tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel Pärnu Maakohtu
2. detsembri 2020 otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab S. Sivadi süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõistab S.

Sivadile uue karistuse. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni osaliselt. 10. Kaitsja on esitanud taotluse S. Sivadi õigusabikulude hüvitamiseks. Ringkonnakohtule esitatud tõendi (arve) kohaselt on S. Sivadi kohustatud apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasuma 494,34 eurot. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava otsuse tegemisel menetluskulud riik. Menetluskulude hulka kuulub kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Ringkonnakohus leiab, et arves märgitud tasu on üldisi õigusabihindu arvestades mõistlik. Seega tuleb mõista riigilt S. Sivadi kasuks välja 494,34 eurot. 9 Allkirjastatud digitaalselt 10