7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Kiviõli Soojus esitas 13.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G.lt (võlgnikult) 2082,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 18.02.2021 jättis kohus avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 04.03.2021 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega ja kõrvaldas puudused. 10.03.2021 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 10.03.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.04.2021) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 04.03.2021 täiendatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1301,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 208,28 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1301,81 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagis nõutud põhivõlgnevus summas 1301,81 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine (sh VÕS § 113 lg 1 määras) on põhjendatud, kuid hagis osundatud sissenõutavaks muutunud viivis on ebaõigesti arvestatud. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: Arve number 18372 20171 22498 25221 27746 2278 4788 Viivise arvestuse periood 26.09.201703.03.2021 26.10.201703.03.2021 26.11.201703.03.2021 26.12.201703.03.2021 26.01.201803.03.2021 26.02.201803.03.2021 26.03.2018- Põhinõue (EUR) Viivise summa (EUR) 16,91 4,65 17,36 4,66 40,67 10,63 46,98 11,98 53,09 13,17 56,74 13,69 60,71 14,28 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub 04.03.2021 menetluskulude avalduses kostjalt välja mõista menetluskulud 465 eurot (sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv ja õigusabikulud on vajalikud ning põhjendatud kulud. 5
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 465 eurot (225+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 461,90 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.