← Eesti

1-19-5367/135

Obsah (8)§ 298§ 3001§ 288§ 294§ 81§ 121§ 201§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. november 2020 Kohtuasja number 1-19-5367 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtua

) § 294 lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi, Tiiu Sepa süüdistuses

§ 298

lg 2 p 3 järgi ning OÜ Corrigo süüdistuses

§ 298lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30.

juuni 2020 otsus Apellant Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled süüdistatav Niina Neglason. Isikukood 46112012252; elukoht XXX; töötab OÜ-s N.NEGLASON; kõrgharidusega; karistamata Niina Neglasoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber süüdistatav Tiiu Sepp. Isikukood 46309240284; elukoht XXX; töötab OÜ-s Corrigo; kõrgharidusega; karistamata Tiiu Sepa kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver OÜ Corrigo. Registrikood 10972862; asukoht Jaama 34b, Jõhvi, Ida-Virumaa; juhatuse liige Tiiu Sepp OÜ Corrigo kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2020 otsus sisuliselt muutmata, ent teha sellesse täpsustusi puutuvalt

§ 3001

järgse suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse. Apellatsioon jätta rahuldamata.

  1. Mõista Eesti Vabariigilt Niina Neglasoni kasuks välja 3420 eurot, sealhulgas käibemaks 570 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Sepa kasuks välja 1200 eurot, sealhulgas käibemaks 200 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 1

(26)
  1. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Corrigo kasuks välja 1200 eurot, sealhulgas käibemaks 200 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  3. juunil 2019 esitas prokuratuur Niina Neglasonile süüdistuse kahe kuriteo toimepanemises.
  4. Esiteks pandi Niina Neglasonile süüks toimingupiirangu rikkumist

§ 3001lg 1 mõttes ja seda järgmisetel asjaoludel.

  1. Niina Neglasonil olid
  2. a oktoobris lepingulised suhted OÜ-ga Corrigo (edaspidi Corrigo). Nimelt sõlmisid Niina Neglason ja Corrigo esindaja Tiiu Sepp
  3. juuni 2016 kuupäevaga dateeritud käsunduslepingu nr 2016/153 kestusega 30 kuud. Selle lepingu alusel hakkas Niina Neglason alates
  4. juulist 2016 koostama Corrigo alt Eesti Töötukassale ekspertarvamusi töövõime hindamiseks. Sellest tulenevalt oli Corrigo Niina Neglasoni tööandjaks. Corrigo maksis Niina Neglasonile keskeltläbi 4600 eurot kuus. Niisiis oli Niina Neglason Corrigoga seotud isik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p 4 tähenduses.
  6. aasta oktoobris oli Niina Neglason ühtlasi Jõhvi vallavolikogu esimees. Volikogu esimehena osales N. Nelgason
  7. oktoobril 2017 ja
  8. oktoobril 2017 vastavalt volikogu eestseisuse ja volikogu sotsiaalkomisjoni istungite aruteludel, kus otsustati lisada volikogu
  9. oktoobri 2017 istungi päevakorda küsimus selle kohta, kas anda Jõhvis Kaare 3 asuvad ruumid OÜ Corrigo kasutusse. Ka arutati neil
  10. ja
  11. oktoobri 2017 istungitel rendihinda 1eurot/m
  13. oktoobril 2017 toimunud volikogu istungil osales Kaare 3 ruumide Corrigole andmise arutelul ka Niina Neglason. Niisamuti osales Niina Neglason arutelule järgnenud hääletusel ega taandanud ennast. Hääletuse tulemusel võeti 11 poolthäälega vastu vallavolikogu otsus nr 290, mille kohaselt antigi Corrigole kümneks aastaks tasu eest kasutusse Kaare 3 asuva hoone vasaku tiiva neljas korrus (kokku 403,7 m2). Jõhvi vallavalitsuse
  14. oktoobri 2017 korraldusega nr 2688 kinnitati Corrigole rendile antavate ruumide üüriks vastavalt varem kooskõlastatule 1 euro ruutmeetri kohta kuus. Arvestades rendile antavate ruumide üldpinda (403,7 m2), on kümne aasta renditasu lõppsummaks 48 444 eurot (10x12x403,7x1).
  15. Hoolimata oma seotusest Corrigoga osales Niina Neglason teadlikult ja kavatsetult nii Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes kui ka Jõhvi vallavolikogu Corrigot puudutava
  16. oktoobri 2017 otsuse hääletuses ning vastuvõtmises. Selline tegevus (ja enda taandamata jätmine) on vaadeldav KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangute teadva rikkumisena suures ulatuses. Niina Neglasoni puhul ei kohaldunud KVS § 11 lg-s 3 sätestatud erisused.
  17. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1, § 4 p 1, § 6 lg-te 1–5, § 17 lg-te 1–2 ja § 22, KVS § 2 lg 1 ning

§ 288lg 1 kohaselt ametiisik.

7. Eeltoodud moel käitudes rikkus Niina Neglason korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut teadevalt suures ulatuses. 2

(26)8. Teiseks heideti Niina Neglasonile

§ 294lg 2 p 4 järgi ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist.

Selle süüdistusega seoses toodi välja niisugused asjaolud ja seisukohad.

  1. Niina Neglason oli Jõhvi vallavolikogu esimees
  2. novembrist 2013 kuni
  3. maini 2016 ja
  4. juulist 2017 kuni
  5. juulini
  6. Aastatel 2015–2017 toetas Niina Neglason nii Jõhvi vallavolikogu kui ka selle sotsiaalkomisjoni liikme ja esimehena korduvalt Corrigo majanduslikke huve. Nimelt osales Niina Neglason erinevatel Jõhvi vallavolikogu istungitel ja volikogu sotsiaalkomisjoni koosolekutel Corrigo suhtes tehtavate otsuste aruteludes, otsuste tegemises ning ka nende otsuste sisulises suunamises, väljendades seejuures pidevalt ja aktiivselt poolehoidu ning toetust Corrigo soovidele või projektidele. Jõhvi vallavolikogu taolised otsused (ja nendega seotud arutelud) puudutasid esiteks Corrigo (algselt ka selle osaühinguga seotud Sihtasutuse Jõhvi Haigla) teostatava projekti (esmatasandilise tervisekeskuse rajamine, asukohaga Jaama 34b, Jõhvi) kaasfinantseerimist (165 000 euro ulatuses osaühingule toetuse andmist) Jõhvi valla poolt. Teiseks puudutasid need otsusutused ja arutelud Kaare 3 ruumide rendile andmist Corrigole. Lisaks sellele avaldas Niina Neglason ametiisikuna ajakirjanduses pooldavaid sõnavõtte Corrigo tervisekeskuse projekti osas. Täpsemalt tuuakse süüdistuses välja Niina Neglasoni sellised teod.
  7. Esiteks osales Niina Neglason
  8. septembril 2015 sotsiaalkomisjoni esimehena selle komisjoni koosolekul. Arutusel olid valla arengukavasse planeeritud sotsiaalvaldkonna investeeringud. Koosolekul anti ülevaade Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamise plaanidest, sh märgiti, et Jõhvi Haigla taotleb projektirahasid ning vald peaks projekti 25% suurusest omaosalusest tasuma 10% (kogumaksumus 165 000 eurot). Niina Neglason toetas uue tervisekeskuse loomist (selleks raha taotlemist), märkides et senises Jõhvi Tervisekeskuse hoones (Nooruse 3, Jõhvi) läheb perearstidel majandamine raskeks ning puudub rida vajalikke infrastruktuuriobjekte.
  9. Teiseks osales Niina Neglason
  10. oktoobril 2015 vallavolikogu esimehena selle volikogu istungil. Ühe päevakorrapunktina oli arutusel Jõhvi valla arengukava aastateks 2015–2020 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2016–
  11. Arutelu käigus tõusetus vaidlus
  12. aasta eelarvesse planeeritud toetuse osas (summas 185 000 eurot) projektile „Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamine“. Niina Neglason kaitses projektile vallapoolse rahalise toetuse andmist. Samal istungil kinnitati 16 poolthäälega „Jõhvi valla arengukava 2015–2020 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2016–2019“. Selle punkt 9.5 (investeerimistegevus) alapeatükis „Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine“ märgiti, et
  13. aasta eelarvesse on sisse planeeritud toetus (185 000 eurot) osalemiseks projektis „Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamine“.
  14. Kolmandaks osales Niina Neglason
  15. veebruaril 2016 sotsiaalkomisjoni esimehena selle komisjoni koosolekul, kus võttis osa arutelust esmatasandilise tervisekeskuse arendamise projekti küsimuses.
  16. Neljandaks osales Niina Neglason
  17. märtsil 2016 sotsiaalkomisjoni esimehena selle komisjoni koosolekul, kus ta tutvustas koos vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhiga esmatasandilise tervisekeskuse arendamise projekti hetkeseisu. Seejuures väljendati seisukohta, et vallavalitsusel on kindel plaan panustada tervisekeskuse loomisse.
  18. Viiendaks avaldas Niina Neglason
  19. aprillil 2016 vallavolikogu esimehena kohalikus meediaväljaandes „Põhjarannik“ artiklis „Jõhvi tervisekeskus tuleb üheksale praksisele“ arvamust, et Jõhvi Tervisekeskuse (Nooruse 3) hoones paiknevad perearstid peaksid üle minema Corrigo poolt plaanitavasse tervisekeskusesse. 3

(26)
  1. Kuuendaks osales Niina Neglason
  2. septembril 2016 sotsiaalkomisjoni liikmena selle komisjoni koosolekul. Arutusel oli ka Corrigo poolt Jõhvi plaanitava esmatasandi tervisekeskuse projekt ja selleks vallapoolse rahalise toetuse andmine. Arutelul kaitses Niina Neglason seisukohta, et Jõhvi vald toetaks rahaliselt just Corrigo tervisekeskuse projekti. Samas väljendas ta arvamust, et alternatiivi pakkuvas keskuses (Jõhvi Tervisekeskus, Nooruse 3) ei jagu pinda ega vajalikke teenuseid ja see ei vasta ministeeriumi poolt kehtestatud tingimustele. Samuti tõi Niina Neglason esile, et Jõhvi vald panustab Corrigo projekti ainult 10% omaosalusest, samas kui Corrigo panustab 15 %, et Jõhvi saaks kaasaegse tervisekeskuse.
  3. Seitsmendaks osales Niina Neglason
  4. detsembril 2016 sotsiaalkomisjoni liikmena selle komisjoni koosolekul. Seal oli arutusel ka Corrigo poolt Jõhvi plaanitava esmatasandi tervisekeskuse projekt ja selleks vallapoolse rahalise toetuse andmine. Arutelul kaitses Niina Neglason seisukohta, et Jõhvi vald toetaks rahaliselt Corrigo projekti. Samas avaldas ta arvamust, et alternatiivi pakkuvast Jõhvi Tervisekeskus hoonest (Nooruse 3) ei saa kunagi tervisekeskust.
  5. Kaheksandaks osales Niina Neglason
  6. jaanuaril 2017 Jõhvi vallavolikogu eestseisuse koosolekul. Seal oli otsustamisel Corrigo tervisekeskuse rajamise projekti kaasfinantseerimise küsimuse lisamine
  7. jaanuariks 2017 planeeritud volikogu istungi päevakorda. Niina Neglason osales otsuse tegemisel, mille tulemusena esitati äsja nimetatud küsimus volikogu päevakorra projekti.
  8. jaanuaril 2017 toimunud Jõhvi vallavolikogu istungil võeti 12 poolt- ja 1 vastuhäälega vastu otsus nr 237 „Projekti kaasfinantseerimine“, millega otsustati tagada Corrigo projektitaotluse „Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ finantseerimise korral Jõhvi valla kaasfinantseerimine summas kuni 165 000 eurot. Sellel istungil Niina Neglason ei osalenud (oli välismaal).
  9. oktoobril 2017 sõlmiti Jõhvi vallavalitsuse ja Corrigo vahel sihtfinantseerimisleping nr 6.1-12.1/138, mille järgi pidi vald maksma Corrigole esmatasandilise tervisekeskuse rajamise toetussumma 165 000 eurot välja kahes võrdses osas:
  10. aastal 82 500 eurot ja
  11. aastal peale ehitushanke läbiviimist ja projekti abikõlbulike kulude selgumist ülejäänud osa (mitte rohkem kui 82 500 eurot). Süüdistusakti koostamise ajaks oli Corrigole kantud üle 82 500 eurot.
  12. Üheksandaks osales Niina Neglason
  13. oktoobril 2017 volikogu esimehena volikogu eestseisuse koosolekul. Seal oli otsustamisel Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (Kaare 3) Corrigole kasutusse andmise küsimuse lülitamine
  14. oktoobril 2017 toimuma pidanud volikogu istungi päevakorda. Otsustatigi see küsimus päevakorda panna. Niina Neglason osales selle otsuse tegemisel.
  15. Kümnendaks osales Niina Neglason
  16. oktoobril 2017 sotsiaalkomisjoni liikmena selle komisjoni koosolekul. Seal oli arutusel volikogu otsuse eelnõu variant Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (Kaare 3 neljandal korrusel asuvad ruumid pindalaga 403,7 m2) Corrigo kasutusse andmiseks renditasuga 1 eurot m2). Arutelu käigus avaldas Niina Neglason korduvalt nii volikogu kui sotsiaalkomisjoni nimel toetust nende ruumide Corrigo kasutusse andmiseks arutusel olevas eelnõuvariandis märgitud tingimustel.
  17. Üheteistkümnendaks osales Niina Neglason
  18. oktoobril 2017 vallavolikogu esimehena volikogu istungil. Seal oli hääletusel Kaare 3 ruumide kasutusse andmine Corrigole. Niina Neglason osales selle küsimuse arutelul ja sellele järgnenud hääletusel. Hääletuse tulemusel võeti 11 poolthäälega vastu vallavolikogu otsus nr 290, mille kohaselt anti Corrigole kümneks aastaks tasu eest kasutusse Kaare 3 hoone vasaku tiiva neljas korrus (kokku 403,7 m2). Et rendihinna kehtestamine oli Jõhvi vallavalitsuse pädevuses, muudeti enne vallavolikogu
  19. oktoobri 2017 istungit otsuse nr 290 eelnõud: jäeti välja Corrigo kasutusse antavate ruumide renditasu suurus. Samas kinnitati Jõhvi vallavalitsuse
  20. oktoobri 2017 korraldusega nr 2688 Corrigole rendile 4
(26)antavate ruumide rendiks vastavalt varem kooskõlastatule 1 euro ruutmeetri kohta kuus. Arvestades rendile antavate ruumide üldpinda (403,7 m2), on kümne aasta renditasu lõppsummaks 48 444 eurot (10 x 12 x 403,7 x 1).
  1. Vastutasuks eelviidatud otsuste ja tegevuse eest nõustus Niina Neglason võtma aastatel 2016– 2018 Corrigo juhatuse liikmelt ja osanikult T. Sepalt vastu ja võttiski vastu erinevaid soodustusi ning vara, kokku vähemalt 65 535,53 euro ulatuses. Need soodustused tehti ja võimaldati Niina Neglasonile T. Sepale kuuluvate ja tema poolt juhitavate ettevõtete Corrigo ja Jõhvi Haigla arvelt. Täpsemalt seisnes Niina Neglasonile lubatud ja/või tema poolt vastu võetud altkäemaks neljas soodustuses või soodustuste kompleksis.
  2. Iga töövõimet puudutava ekspertarvamuse koostamise eest (vt käesoleva otsuse p 3) sai Niina Neglason Corrigolt brutotasuna 35 eurot. Ekspertiise tegid teisedki arstid, ent Niina Neglason oli nende ees eelisseisundis. Esiteks võimaldati Niina Neglasonil teha ekspertiise teistest rohkem. T. Sepp või tema suuniste kohaselt T.M. suunasid Niina Neglasonile ekspertiise eelisjärjekorras. Ka võis Niina Neglason valida ekspertiisialused arvutisüsteemis ise välja – ülejäänud arstidele jäi see, mida Niina Neglason ei valinud. Sel viisil teenis Niina Neglason märksa enam kui teised arstid. Kokku edastas Töötukassa
  3. juulist 2016 kuni
  4. jaanuarini 2018 Corrigole 5195 ekspertiisitellimust. Kui need oleks jaotatud seitsme ekspertiise teinud arsti vahel võrdselt, oleks iga arst saanud teha 742 ekspertiisi. Sealjuures oleks arst teeninud keskmiselt 35 eurot (bruto) ühe ekspertiisi eest ehk kokku oleks arst teeninud 25 970 eurot bruto ehk 20 776 eurot neto (tulumaksumäär 20%). Niina Neglason aga tegi hoopiski 3053 ekspertiisi ja teenis 82 965,53 eurot (neto). Niisiis sai Niina Neglason tänu talle võimaldatud eelistele ja soodustustele teiste ekspertarstidega võrreldes 62 189,53 eurot enam tulu (82 965,53–20 776).
  5. Niina Neglasoni ämm N.N. oli Jõhvi Haigla hooldusosakonnas ööpäevaringsel hooldusteenusel.
  6. jaanuaril 2017 tõstis haigla hooldusteenuse voodipäeva tasu vähemalt 22 euroni (see oli hinnakirja järgne odavaim ööpäevaringse hooldusteenuse hind). Ainsana jäeti hind tõstmata igapäevaselt ja ööpäevaringselt hooldusosakonnas viibiva N.N. i suhtes. Tema voodikoha maksumuseks jäi kokkuleppel T. Sepaga senine hind, st 18 eurot ööpäev). Nii hoidis arveid tasuv Niina Neglason kokku 4 eurot iga ööpäeva kohta.
  7. jaanuarist 2017 kuni
  8. märtsini 2019 (799 kalendripäeva) hoidis Niina Neglason seega kokku kokku 3196 eurot.
  9. T. Sepa loal sai Niina Neglason
  10. aprillist kuni
  11. novembrini 2017 tasuta kasutada Jõhvi Haigla hoones kolmandal korrusel asuvat kabinetti nr 304, et viia neuroloogina läbi oma eravastuvõtte. Samuti võimaldati tal tasuta kasutada patsientide vastuvõtule registreerimiseks Jõhvi Haigla registratuuri. Kokku tegi Niina Neglason kabinetis nr 304 eravastuvõtte vähemalt 15 tundi:
  12. aprillil 2017 kell 8.00–11.30,
  13. mail 2017 kell 8.00–11.30,
  14. juunil 2017 kell 8.00– 10.30,
  15. septembril 2017 kell 8.00–11.00 ja
  16. novembril 2017 kell 8.00–10.
  17. Et muidu oli rent 10 eurot tunnis, hoidis Niina Neglason kokku vähemalt 150 eurot (15 tundi x 10 eurot).
  18. T. Sepp lubas Niina Neglasonil teha
  19. oktoobril 2016 Corrigos tasuta röntgenpanoraamülesvõte oma hammastest. See teenus maksis vastavalt tollal kehtinud hinnakirjale 15 eurot. Niina Neglason tegi T. Sepaga sõlmitud kokkuleppe alusel panoraamülesvõtte
  20. oktoobril 2016 kella 12.30 paiku. T. Sepp teavitas Niina Neglasoni tulekust sama päeva hommikul e-kirja teel Corrigo hambaravi assistenti Rina Budnikovat ja registratuuri töötajat L.R. t ning instrueeris neid, et nad ei võtaks Niina Neglasonilt tasu. Lõpuks siiski maksis Niina Neglason selle teenuse eest.
  21. Niina Neglason osales ametiisikuna teadlikult ja kavatsetult ülalkirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes (nii volikogu istungitel kui ka 5
(26)volikogu eestseisuse ja sotsiaalkomisjoni koosolekutel) ning ka Corrigo huve puudutava Jõhvi vallavolikogu
  1. oktoobri 2015 ja
  2. oktoobri 2017 otsuste hääletuses ja vastuvõtmises. Sealjuures oli Niina Neglason teadlik enda lepingulistest suhetest Corrigoga, talle tehtud erinevatest soodustustest, Corrigo eelkirjeldatud majanduslikest huvidest ning ka seadusega ametiisikule sätestatud toimingupiirangutest. Eeltoodust hoolimata nõustus Niina Neglason Corrigot puudutavate otsuste tegemise ning arutamise eel, ajal ja järel teadlikult ja tahtlikult võtma Corrigo huvides tegutsevalt T. Sepalt vastu erinevaid soodustusi ja vara ning võttiski selle vastu (kokku vähemalt 65 535,53 eurot).
  3. T. Sepale esitati

§ 298

lg 2 p 3 järgi süüdistus altkäemaksu andmises suures ulatuses: tulenevalt sellest, et ta lubas ja andis Corrigo juhatuse liikme ja ainuosanikuna Niina Neglasonile ülal märgitud soodustusi vastutasuks Niina Neglasoni ülal märgitud tegude eest. 28. Süüdistus altkäemaksu andmises suures ulatuses esitati ka Corrigole, seda

§ 298lg 3 järgi.

Seda tehti tulenevalt Corrigo ainuosaniku ja juhatuse liikme T. Sepa käesoleva otsuse eelmistes punktides kirjeldatud Corrigo huvides toime pandud tegudest. Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. juuni 2020 otsusega mõisteti kõik süüdistatavad õigeks. Kohtu põhiseisukohad olid sellised.
  3. Toimingupiirangu rikkumise süüdistuse osas märkis kohus järgmist.
  4. Puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle: Niina Neglason osales volikogu
  5. oktoobri 2017 istungil ja hääletamisel Kaare 3 ruumide Corrigole kasutada andmise üle ning sellele eelnenud nõupidamistel.
  6. Vallavolikogu liige Niina Neglason oli ametiisik.
  7. Corrigo oli Niina Neglasoniga seotud isik KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seotud isik muu hulgas selline, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Corrigo pakkus Niina Neglasonile võimaluse teha temalt (st Corrigolt) Haigekassa poolt tellitud ekspertiise. Corrigo oli Niina Neglasoni põhiliseks töökohaks. Niina Neglason otsis aktiivselt Corrigole ekspertarste. Corrigolt
  8. aasta augustist kuni
  9. aasta jaanuarini saadud 82 965,53 eurot moodustasid märkimisväärse osa Niina Neglasoni sissetulekutest. Kokkuvõtvalt: Niina Neglason täitis pikaajalise käsunduslepingu alusel tasu eest Corrigolt saadud tööülesandeid; Corrigo majanduslik seis mõjutas otseselt Niina Neglasoni sissetulekuid.
  10. Et Niina Neglasonil oli KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev keeld teha Corrigoga seotud otsuseid, pidanuks Niina Neglason end taandama
  11. ja
  12. oktoobril 2017 toimunud hääletamisest. KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumist ei saa Niina Neglasonile ette heita seoses
  13. oktoobri 2017 koosolekuga, sest sel koosolekul otsustamist ega hääletamist ei toimunud.
  14. Küll aga ei saa öelda, et Niina Neglason rikkus toimingupiirangut suures ulatuses. Juhinduda ei saa 4 aasta rendist, st 48 444 eurost. Nimelt ei ole rikkumise ulatus

§ 3001lg 1 tähenduses automaatselt võrdne tehingu väärtusega.

Tehingu hinna saaks rikkumise ulatusega võrdsustada siis, kui vallale võetaks kohustus tasuda mingi teenuse või toote eest nt 44 000 eurot: sellise iseloomuga tehingu puhul saaks suure ulatuse arvutamise nullpunktiks võtta 0 eurot. Kui aga tehingu tulemusel ei teki vallal tasumiskohustust, vaid õigus nõuda teiselt isikult kokkulepitud 6

(26)summa maksmist, ei saa rikkumise ulatuse hindamisel olla nullpunktiks 0 eurot. Vastasel juhul tekiks absurdne olukord, kus rikkumise ulatuse suurus kasvaks koos üürihinnaga ehk tehingu kasumlikkusega. Teisisõnu oleks rikkumine seda suurem, mida suuremat tulu vald tehingust teeniks. Kui aga ametiisik teeks aktiivset lobitööd vallale kahjulikus suunas ning otsustataks anda kinnistu tasuta kasutada (kuigi tegelikult oleks võimalik küsida renti nt kogusummas 44 000 eurot), ei oleks tema tegevus

§ 3001lg 1 mõttes süütegu.

Taoline lähenemine oleks ebamõistlik ega ole kindlasti seadusandja eesmärk.

  1. Kohus leidis, et eelnevat silmas pidades saaks praegu rääkida rikkumisest suures ulatuses siis, kui Kaare 3 asuvate ruumide eest oleks
  2. aasta oktoobris olnud võimalik saada kümne aasta jooksul vähemalt 88 444,01 eurot renti, st vähemalt 40 000,1 eurot kokkulepitust rohkem. Süüdistuses selliseid faktilisi asjaolusid ei kajastu. Ka viitavad kohtule esitatud tõendid, et pigem oli tegemist maksimaalse võimaliku rendiga.
  3. Isegi kui samastada tehingu summa rikkumise ulatusega, ei vastutaks Niina Neglason ikkagi.
  4. oktoobri 2017 volikogu hääletamisel ei otsustatud tehingu hinna üle. Vallavalitsus aga ei tuginenud rendi suuruse paika panemisel mitte volikogu poolt välja pakutule, vaid kinnisvarabüroo Uusmaa
  5. oktoobri 2017 hinnangule. Niisiis ei saanud Niina Neglason
  6. oktoobril 2017 hääletades hinnata, kui suur täpselt saab olema otsuse esemeks oleva tehingu rahaline väärtus.
  7. KVS § 19 järgse võimaliku väärteo menetlemisel ei oleks mõtet.

§ 81lg 7 p 2 ja lg 8 kohaselt on väärteo absoluutne aegumistähtaeg kolm aastat.

See kolm aastat saab täis

  1. oktoobril
  2. Pole alust arvata, et võimalik väärteootsus selleks ajaks jõustuks. Seetõttu tuleb Niina Neglason toimingupiirangu rikkumises õigeks mõista.
  3. Puutuvalt altkäemaksu võtmisse olid kohtu peamised seisukohad niisugused.
  4. Prokurör loobus süüdistusest osas, mis puudutas Niina Neglasoni 62 189,53 euro saamist ekspertiiside tegemise eest. Sellest loobumisest tulenevalt mõistis kohus T. Sepa ja Corrigo sellise altkäemaksu andmises ja Niina Neglason selle võtmises õigeks.
  5. Niina Neglason osales süüdistuses nimetatud aruteludel ja tegi süüdistuses kirjeldatud toimingud. Sealjuures toetas Niina Neglason Corrigot. Seda tegi ta ka meedias.
  6. Niina Neglasonile väidetavalt pakutud ja antud soodustused olid kokku 3361 eurot, seega oluliselt alla Niina Neglasoni kuu keskmist sissetulekut. Allahindluste tegemine on pikaajaliste lepingupartnerite vahel tavapärane. Nii on see ka juhul, kui on tegemist ametiisikuga.
  7. Altkäemaksugi osas faktilistesse asjaoludesse puutuvalt kuigivõrd vaidlust ei ole.
  8. T. Sepp võimaldas Niina Neglasonil tasuda hooldusteenuse eest hinnakirjajärgsest madalamat tasu.
  9. Pole aga tõendatud, et Niina Neglason sai kabinetti nr 304 kasutada tasuta. Kirjalikku rendilepingut ei sõlmitud. Niina Neglasoni sõnade kohaselt aga ütles T. Sepp talle suuliselt, et ta võiks maksta 5 eurot tunnis. Selle summa tasus Niina Neglason nii, et jättis Corrigolt välja nõudmata 220 eurot, mille mõned patsiendid oli ekslikult maksnud mitte Niina Neglasonile, vaid Corrigole. Seda kinnitab mitte üksnes Niina Neglason, aga ka L.R. , I.K. ja S.P. . Neid ütlusi ei lükka ümber ka T. Sepa väide, et lepingut ei sõlmitud ja raha ei võetud: T. Sepp ei pruukinud teada, et Niina Neglason raha maksis. 7

(26)
  1. Niina Neglasonile tehti
  2. oktoobril 2016 Corrigos hammaste röntgen. Selle teenuse hind oli hinnakirja kohaselt 15 eurot. Niina Neglason maksiski selle raha ära. Seda tegi ta hoolimata sellest, et T. Sepp oli varasemalt saatnud registratuurile e-kirja, milles märgiti, et teenuse eest ei ole vaja tasu küsida.
  3. Pole otseseid tõendeid, et Niina Neglason sai nimetatud soodustusi vastutasuna selle eest, et ta toetaks vallavolikogu liikmena T. Sepa äriühingute majanduslikke huve. Sellise ebaõiguskokkuleppe olemasolu ei kinnita ka kaudsed tõendid.
  4. T. Sepp ja Niina Neglason tunnevad teineteist aastakümneid. Nad on sõbrannad. Niina Neglason on aastaid töötanud arstina T. Sepa juhitud erinevates äriühingutes. Telefonitsi vestlesid T. Sepp ja Niina Neglason märksa enamatel teemadel kui tervisekeskuse rajamine või Kaare 3 ruumide rentimine. Niisiis on võimalik, et soodustusi anti heateona sõbrale või pikaajalise töötamise või kliendiks oleku eest või mõnel muul sellisel põhjusel.
  5. Hooldusteenust pakkus Jõhvi Haiglas Niina Neglasonile tavahinnakirjast odavamalt juba vähemalt
  6. juulist
  7. On arusaamatu, miks pidas prokuratuur altkäemaksuks alates
  8. jaanuarist 2017 tehtud allahindlust.
  9. kuni
  10. aastani osutati hooldusteenust hinnakirjast odavamalt veel mõningatele inimestele peale N.N. i. Niina Neglasonile tehtud soodustused olid Jõhvi Haigla käivet silmas pidades väikesed ega väljunud tavapäraste kliendisuhete raamest.
  11. Jõhvi Haigla ruumide kellelegi tasuta kasutusse andmine ei ole midagi erakordset: nt on haigla ruume kasutanud tasuta ka Keila Taastusravikeskuse töötajad.
  12. 15-eurone röntgen ei ole summa väiksust arvestades ettevõtte jaoks ebatavaline.
  13. Pole tõendatud seegi, et Niina Neglasoni tegevus tervisekeskuse rajamise ja Kaare 3 ruumide rendile andmise toetuseks oli kantud soovist saada Corrigolt soodustusi. Niina Neglason ei teinud kuigivõrd intensiivset lobitööd. Mitmel koosolekul, kus neil teemadel räägiti, Niina Neglason üldse ei osalenud või vähemasti ei võtnud sõna. Eriti tähelepanuväärne on, et Niina Neglason ei osalenud vallavolikogu
  14. jaanuari 2017 istungil, kus otsustati Corrigo tervisekeskuse kaasfinantseerimine 165 000 euroga. Kui Niina Neglason oleks T. Sepale lubanud, et ta toetab Corrigot tervisekeskuse rajamisel, ei oleks Niina Neglason sedavõrd tähtsa otsustuse tegemiselt puudunud. Eriti oluline oleks Niina Neglasoni kohal oleks olnud seetõttu, et volikogu liikmed olid tervisekeskuse rahastamise osas eri meelt. Kui ebaõiguskokkulepe esinenuks ja Niina Neglason oleks ikkagi
  15. jaanuari 2017 istungilt puudunud, poleks T. Sepp suure tõenäosusega Niina Neglasonile pärast seda istungit enam mingeid soodustusi teinud. Süüdistuse kohaselt aga soodustuste tegemine jätkus. Eelnevat silmas pidades ei saa seega öelda, et tegemist oli soodustustega ametiseisundi ära kasutamise eest. T. Sepp suhtles tervisekeskuse rajamisega seoses teistegi vallavolikogu liikmetega. Sealjuures ei olnud T. Sepa suhtlus Niina Neglasoniga sugugi kõige tihedam – seda oli hoopis suhtlus Sirli Tammistega. Ka Kaare 3 ruumide rentimise küsimuses ei pöördunud T. Sepp ainult Niina Neglasoni, vaid teistegi poole (siingi oli kõige olulisem roll S.T. l). Et Niina Neglason toetas ruumide tasu eest rendile andmist (kuigi hääletamisel oli ka tasuta rendile andmise variant), kinnitab üheselt, et Niina Neglasoni tegevus ei lähtunud mitte Corrigo, vaid valla majanduslikest huvidest. Ka pole teada, et veel keegi oleks soovinud kõnealuseid ruume rentida. Seetõttu ei ole põhjust rääkida sellest, et Niina Neglason soosis Corrigot.
  16. Esimene ajaleheartikkel Jõhvisse tervisekeskuse rajamise plaanidest ilmus
  17. aasta oktoobris. Vähemalt alates sellest ajast toetas Niina Neglason tervisekeskuse rajamise mõtet. Pole tõendeid, et Niina Neglason eelistas Corrigot mõnele teisele huvilisele: teisi huvilisi ei olnudki. 8
(26)
  1. Esimene soodustuspakkumine, st hambaröntgeni tasuta tegemine, olevat toimunud
  2. aasta oktoobris ehk ca 3 aastat pärast seda, kui Niina Neglason oli esmakordselt avalikult teotanud tervisekeskuse rajamist koostöös Corrigoga. Ainsaks tõendis on T. Sepa e-kiri Corrigo registratuuri, milles märgitakse, et Niina Neglasonilt pole vaja raha võtta. Ükski tõend aga ei viita sellele, et Niina Neglason oli sellest kirjast teadlik. Ka ei saa leida, et T. Sepp oleks pakkunud Niina Neglasonile tasuta röntgenit mõne Niina Neglasoni poolse ametialase teo eest. Samuti räägib süüdistusversiooni vastu see, et Niina Neglason tasus kohe pärast teenust selle teenuse eest ja seda vastavalt hinnakirjale.
  3. N.N. i hooldusteenusega seoses pole lükatud ümber Niina Neglasoni ütlusi, mis olid kokkuvõtvalt sellised.
  4. Niina Neglason leppis
  5. aastal T. Sepaga kokku, et ta toob N.N. i
  6. aastal üle Jõhvi hooldusosakonda ja et kuni Niina Neglasoni seisund ei muutu, ei muudeta ka 18 eurost päevahinda. Kunagi hiljem rääkis hooldusosakonna juht E.M. Niina Neglasonile midagi hindade muutmisest. Niina Neglason ütles E.M. le, et ta leppis T. Sepaga
  7. aastal kokku, et hind ei muutu. Seejärel jäi asi sinnapaika.
  8. Corrigo töötajad küll arutlesid
  9. aasta lõpus omavahel N.N. i ravi maksumuse üle, aga pole tõendeid selle kohta, et sellest arutelust oleks midagi teadnud Niina Neglason või T. Sepp.
  10. Niina Neglason ei hoidnud T. Sepaga sõlmitud kokkulepet ravi hinna kohta kellegi eest saladuses. Seega ei pidanud Niina Neglason seda kokkulepet keelatuks.
  11. Niina Neglason teadis vähemalt alates
  12. aasta novembrist, et ta peab kabineti nr 304 kasutamise eest tasu maksma.
  13. Niina Neglason ei saanud ühtegi kolmest väidetavast soodustusest realiseerida Corrigo ega Jõhvi Haigla töötajate eest varjatult. Niisiis ei leidnud Niina Neglason, et ta on teinud midagi keelatut.
  14. Ei ole võimalik püstitada automaatset eeldust, et kuivõrd T. Sepp pakkus teatud teenuste osas Niina Neglasonile soodustusi ja samal ajal toetas Niina Neglason vallavolikogu liikmena T. Sepa äriühingutega seotud projekte, oli tingimata tegemist keelatud kokkulepetega ning soodustusi pakuti vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest.
  15. Viimaks ei saa välistada sedagi, et T. Sepp ja Niina Neglason tõlgendasid pakkumisi erinevalt. Isegi kui T. Sepa enda arvates pakkus ta soodustusi vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, ei pruukinud Niina Neglason sellest samal viisil aru saada. Niina Neglason võis neid tajuda kui sõbrale, töötajale või kliendile tehtavaid allahindlusi. Ja vastupidi.
  16. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus T. Sepa altkäemaksu andmises ja Niina Neglasoni selle altkäemaksu võtmises õigeks. Menetlus ringkonnakohtus 9
(26)64. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista Niina Neglasoni süüdi

§ 294lg 1 ja § 3001 lg 1 järgi, T.

Sepa

§ 298lg 1 järgi ja Corrigo § 298 lg 3 järgi.

Oma taotlusi põhistab apellant nõnda.

  1. Toimingupiirangu rikkumise kohta on põhiväited sellised.
  2. Niina Neglason rikkus toimingupiirangut suures ulatuses. Nimelt ei põhine kohtu tõlgendus rikkumise ulatuse kohta ei põhine seadusel ega ka senisel kohtupraktikal. Seni on toimingupiirangu rikkumist loetud koosseisupäraseks, kui ametiisikuga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisikuga seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 40 000 eurot. Otsuse sisu suurus oli otsuse tegemise hetkel, st
  3. oktoobril 2017 konkreetne ja turuhinnas (renditasu) väljenduv väärtus, millest saab ja tuleb lähtuda otsuse sisu suuruse ehk rikkumise ulatuse kindlaksmääramisel. Oluline pole, kes kellele seda hinda tasuma pidi või kes kellelt selle hinna tasumist võis nõuda. Samuti on ekslik ja arusaamatu kohtu käsitlus rikkumise võimalikust suurest ulatusest, kui vald oleks saanud renditulu vähemalt 88 444,01 eurot. Lähtumine eeldatavast renditulust on väär ja asjakohatu. Ruumide vähemalt kümneks aastaks rendile saamine oli Corrigo jaoks oluline, sest see võimaldas neil osutada teenust ja sellest tulenevalt realiseerida oma majanduslikke huve. Ruumide rentimise soov ja sobivus kaalus Corrigo jaoks üles nii nende ruumide remondivajaduse, selleks nõutavad kulutused kui ka Corrigo esindajate juuresolekul komisjonides avaldatud, arutatud ning Niina Neglasoni poolt toetatud 1-eurose ruutmeetrihinna.
  4. Niina Neglason oli teadlik, et
  5. oktoobri 2017 otsus puudutas enam kui 40 000 eurot. Niina Neglason teadis, et läbirääkimisi oli peetud eurose kuise ruutmeetrirendi osas. Samuti oli Niina Neglason kursis sellega, et mõnede inimeste meelest oli see hind selgelt liiga odav. Pärast
  6. oktoobri 2017 otsust palgatud kinnisvaraekspert pidas eurost renti liiga madalaks ja oli sellega nõus alles pärast vallavalitsuse esindaja spetsiaalset palvet. Seda silmas pidades saanuks vallavalitsus kehtestada vaid eurost ruutmeetri kohta suurema, mitte aga väiksema kuise rendi.
  7. Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, poleks maakohus tohtinud Niina Neglasoni ikkagi õigeks mõista: kohus oleks pidanud lõpetama kriminaalmenetluse väärteotunnuste ilmnemise tõttu ja saatma asja materjalid pädevale asutusele väärteomenetluse alustamiseks. Asjakohased ei ole kohtu prognoosid selle kohta, kas väärteomenetluses oleks olnud järgi jäänud aja jooksul võimalik otsuseni jõuda või mitte. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust.
  8. Altkäemaksu osas toob apellant välja niisugused seisukohad.
  9. Kohus hindas tõendeid valikuliselt. Enamik prokuratuuri esitatud tõenditest jäeti analüüsimata või heideti kõrvale. Kohtu järeldused põhinevad oletustel. Kohus on võtnud aluseks peamiselt Niina Neglasoni ja T. Sepa ütlused. Need aga pole usaldusväärsed ja on ka kohtu enda hinnangul kohati üksteisega vastuolus.
  10. Asjasse ei puutu see, et Niina Neglasonile ette heidetav altkäemaks jääb alla Niina Neglasoni kuusissetuleku. Ka pole oluline see, kas altkäemaksuks antu moodustas Jõhvi Haigla käibest suure või väikese osa.
  11. Leides, et Niina Neglason ei saanud kabinetti 304 kasutada tasuta, jättis kohus kõrvale prokuratuuri tõendid. L.R. , I.K. ja S.P. i ütlused on vastuolulised ja puudutavad pealegi vaid ühe päeva visiiditasu ekslikku kasseerimist. Tasumist puudutavad ütlused anti – teiste seas S.P. i poolt – alles pärast Niina Neglasonile kahtlustuse esitamist ja need ütlused pole õiged, vaid peavad juhtunut siluma. Ekslikult kasseeritud visiiditasu puudutavad tšekid ja kassaraamat hävitati pärast 10

(26)registratuuri eksituse ilmnemist, kuna mingeid tasaarvestusi ega arveid ei plaanitud seoses Niina Neglasoniga kunagi teha. Seetõttu olid need tšekid ja kassaraamat muidu väga korrektse raamatupidamise jaoks ebaolulised. Kahtlustatavatena kinni peetud isikud kinnitasid
  1. aasta jaanuaris aset leidnud esmasel ülekuulamisel lepingute ja arvete puudumist ning ruumide tasuta kasutamist – ja püüdsid seda hiljem n-ö klattima asuda. Selle käigus tuli meelde ammu unustatud eksitus, mille abil asuti kujundama kaitseversiooni. Ühegi teise rentniku osas ei praktiseeritud suuliste lepingute alusel pool või enam aastat hiljem koostatud arvete esitamist.
  2. Ametiisik ei või võtta vastu soodustusi oma ametiseisundi kasutamise eest ka oma sõpradelt. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et „vastutulekud“ Niina Neglasonile olid ainult talle kohalduvad ja ajaliselt kokkulangevad Niina Neglasoni poolsete vastusooritustega. Seega polnud soodustus ühekordne ega juhuslik. Soodustused ning vastuteened on regulaarselt ajateljel jälgitavad. Samuti on oluline, et soodustusi ei saanud suvaline isik, vaid soodustuse andja jaoks olulisi küsimusi otsustav (või vähemalt otsustusi mõjutav) kohalik tipp-poliitik.
  3. Röntgeni tegemisega seonduv toimus
  4. aasta oktoobris. Niina Neglason oli sel ajal aktiivselt tegev vallavolikogu komisjonides, kus oli arutusel OÜ poolt Jõhvi plaanitava esmatasandi tervisekeskuse projekt ja selleks vallapoolse rahalise toetuse andmine. Sarnane oli olukord puutuvalt N.N. i hooldamisse: Niina Neglasonile tehti allahindlust
  5. aasta lõpus ja sellel perioodil toetas Niina Neglason tervisekeskuse projekti nii sotsiaalkomisjoni kui ka vallavolikogu eestseisuse koosolekul.
  6. aasta teisel poolel kasutas Niina Neglason kabinetti nr 304 ja sel perioodil toimus suhtlus Kaare 3 ruumide rendile andmise üle.
  7. Kohus on olnud Niina Neglasoni Corrigo toetamise osas ebajärjekindel: kohati on märgitud, et Niina Neglason toetas tervisekeskuse rajamist, siis aga jälle viidatakse sellele, et Niina Neglason Corrigot toetades kuigivõrd aktiivne ei olnud.
  8. Altkäemaksu võtmise puhul pole oluline, millistel eesmärkidel ametiisik hüve lubamisega nõustub või selle vastu võtab. See ei pruugi toimuda vastutasu saamiseks või omakasuliselt.
  9. Pole võimalik nõustuda maakohtuga, nagu olnuks soodustuste andmine pärast
  10. jaanuari 2017 vallavolikogu istungit ebaloogiline – tulenevalt sellest, et Niina Neglason sellel istungil ei osalenud ja tervisekeskuse rahastamise poolt ei hääletanud. Nimelt ei ole tähtis, kas soodustus antakse üle enne või pärast ametiisiku ebaõiguskokkuleppe järgset tegu.
  11. jaanuari 2017 istungil ei osalenud Niina Neglason aga seetõttu, et ta oli pikalt ette planeeritud välisreisil. Küll aga hoidis Niina Neglason nähtuvalt tema ja K.K. vahelistest vestlustest
  12. aasta jaanuaris toimuval n-ö kätt pulsil.
  13. Õige pole seisukoht, et Niina Neglason ei olnud teadlik T. Sepa soovist, et Niina Neglasonilt jäetaks tasu röntgeni tegemise eest küsimata. Isegi kui T. Sepp oleks tahtnud jätta seda raha Niina Neglasonilt sõpruse tõttu välja nõudmata n-ö heast südamest, oleks ta seda kindlasti Niina Neglasonile öelnud. Teisalt pole võimalik aru saada, miks oleks Niina Neglason sellise pisiasja maha salgama ja väitma, et tal T. Sepaga röntgenist juttu ei olnud.
  14. Prokuratuuri tõendid on jäetud kõrvale ka puutuvalt N.N. i hooldusse. Väljendades arusaamatust selle kohta, miks pole prokuratuur esitanud süüdistust enne
  15. aastat kehtinud allahindluse suhtes, väljus kohus süüdistuse piirest. Pealegi oli prokuratuuri positsioon selge:
  16. aastal jäeti kohatasu tõstmata ainult N.N. il.
  17. Apellant viitab ka sellele, et ta jääb maakohtu vaidluses öeldu juurde ja palub seda arvesse võtta. 11
(26)
  1. Apellatsioonivastused esitasid Niina Neglasoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber ja T. Sepa kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver.
  2. Niina Neglasoni kaitsja hinnangul on apellatsioon põhjendamatu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kaitsja täpsemad seisukohad on sellised.
  3. Apellandi väited tõendite valikulisele ja väärale hindamisele on üldsõnalised. Ka eksib prokuratuur väites, et kohus on prokuratuuri tõendid kõrvale jätnud: kohus on need tõendid vastu võtnud, ent leidnud, et nad ei kinnita Niina Neglasoni süüd.
  4. Toimingupiirangu rikkumise puhul ei saa kõneleda suurest ulatusest. Volikogu ei määranud kindlaks rendi suurust – selle pidi otsustama hiljem vallavalitsus. Seda on prokurör ka ise adunud, sest apellatsioonis kasutab ta hägusat terminit „otsuse sisu suurus“. Volikogu arutas ruumide tasuta üürile andmist. Niina Neglason aga ei hääletanud ruumide tasuta üürile andmise poolt. Kui ta seda teinud oleks, oleks võinud väita, et see oli Corrigo majanduslikes huvides.
  5. On võimalik, et üks euro ruutmeetri kohta kuus oli liiga palju.
  6. Pole tõendeid selle kohta, et vallavalitsus kinnitas eurose ruutmeetri kuurendi „vastavalt varem kooskõlastatule“. Niina Neglason ei teadnud volikogus otsuse tegemise ajal, kui kõrge rent olema saab. Niina Neglason ei taotlenud volikogu istungil 1-eurost renti, saati siis ei soovinud seda.
  7. Väär on arusaam, justkui oleks Corrigol olnud ruume sedavõrd tõsiselt vaja, et Corrigot ei huvitanud kuigivõrd ei rendi suurus ega ruumide remondivajadus. Seda kinnitab ainuüksi tõik, et Corrigo ei sõlminud vallavalitsusega ruumide rendilepingut.
  8. Väärteomenetlusse puutuv ei ole oluline, sest väärteo aegumistähtaeg saabub
  9. oktoobril
  11. Apellant viitab altkäemaksu süüdistuses nii sellele, et prokuratuuri tõendid jäid analüüsimata, kui ka sellele, et L.R. , I.K. ja S.P. i ütlustes on vastuolud. Apellatsiooni jäetakse aga tähelepanuta, et L.R. , I.K. ja S.P. i kutsus kohtusse prokuratuur. Prokurör ei selgita, millised tõendid viidatu tunnistajate ütlused ümber lükkavad. Niina Neglasoni patsientide sularahakviitungite hävitamine S.P. i poolt on igati loogiline: Niina Neglason ei töötanud Jõhvi Haiglas või Corrigos, mistõttu ei pidanudki S.P. neid kviitungeid raamatupidamisdokumentide hulgas säilitama.
  12. Kohus ei väitnud, et Niina Neglason ei täitnud koosseisu seetõttu, et kõne alused summad olid liiga väikesed.
  13. Apellatsioonis märgitu ei lükka kuidagi ümber maakohtu leitut, et ebaõiguskokkulepet tuvastada ei saa. Muu hulgas ei ilmne tõenditest, et seesugune kokkulepe sõlmiti konkludentselt. Maakohus märgib õigesti, et ainuüksi selline kahtlus Niina Neglasoni süüdi tunnistamiseks piisav ei ole. Süüdi mõistmist ei saa rajada ka sellele, et Niina Neglason tegi mingeid asju umbes samal ajal, kui mingeid asju tegi T. Sepp.
  14. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et kohus on tuginenud peamiselt Niina Neglasoni ja T. Sepa ütlustele ning need ei ole usaldusväärsed. Mõlema süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused esitas kohtule just prokuratuur. Prokuratuur ise üritab Niina Neglasoni süüd tuletada muu 12
(26)hulgas neist ütlustest. Selgusetuks jääb, kas apellandi meelest on ütlused mitteusaldusväärsed tervikuna või vaid mingis osas – ja kui nii, siis millises osas.
  1. T. Sepa kaitsjagi hinnangul tuleb jätta esimese astme kohtu otsus muutmata ja seda niisugustel põhjustel.
  2. Kohus pole pidanud ühtegi prokuratuuri esitatud tõendit mitteusaldusväärseks. Seega on loogiline, et kohus pole põhjendanud, miks mingi tõend pole usaldusväärne.
  3. Maakohtu põhjendusi ei saa kuidagi pidada mittejälgitavateks või arusaamatuteks.
  4. Apellant ei selgita, milliste kaudsete tõendite alusel tuleb T. Sepa süüd jaatada.
  5. Prokuratuur ei selgita, millised tema esitatud tõendid kohus kõrvale jättis.
  6. Mõistmatuks jääb viide sellele, et kohus tugines peamiselt süüdistatavate ütlustele ja et need pole usaldusväärsed. Süüdistatavate ütlused esitas kohtule prokuratuur ise. Prokurör tugines neile oma süüdistuskõnes. Pole aru saada, kas nüüd on prokuratuur hakanud Niina Neglasoni ja T. Sepa öeldut mingil põhjusel mingis osas ebausaldusväärseks pidama. Pealegi tugines kohus muudelegi tõenditele.
  7. Kohtu seisukohad puutuvalt Niina Neglasoni toetusse tervisekeskuse rajamisele ja Niina Neglasoni aktiivsusele ei ole omavahel vastuolus.
  8. Maakohus leidis mitmetele asjaoludele tuginedes õigesti, et (konkludentse) ebaõiguskokkuleppe sõlmimist tõendatud ei ole. Muu hulgas oli kohane viidata sellele, et väidetavate soodustuste väärtus oli madal.
  9. Prokuratuur ei selgita, millised kaudsed tõendid jäid hindamata.
  10. Kummastav on viide sellele, et Niina Neglason ei olnud suvaline isik. Suvaline isik ei saagi altkäemaksu võtta.
  11. Arusamatu on apellandi väide, et altkäemaksu puhul ei peagi tegevuse eesmärgiks olema vastutasu saamine. Näib, et prokuratuuri meelest ei olegi tarvis ebaõiguskokkulepet. See aga on väär.
  12. Lubatav ei ole viide esimese astme kohtuvaidlustes öeldule. Oma seisukohad tuleb apellatsioonis endas välja tuua. Ringkonnakohtu seisukoht (I) Sissejuhatus
  13. Ringkonnakohus peatub kõigepealt toimingupiirangu rikkumist puudutavatel küsimustel (II), seejärel altkäemaksuga seonduval (III) ja võtab pärast seda menetluse tulemuse kokku ning teeb ühtlasi otsustuse menetluskulude osas (IV). Enne toimingupiirangu rikkumise süüdistuse käsitlemist tuleb siiski teha paar menetlusdokumentide vormistamist puudutavat märkust.
  14. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süüdistusaktis tuleb vältida põhjendamatuid kordusi (vt nt kriminaalkolleegiumi lahend nr 1-18-4590/82, p 34). Altkäemaksu võtmist (

§ 294) 13

(26)puudutavad faktilised asjaolud sisaldavad paratamatult ka teavet altkäemaksu andmise (

§ 298) kohta.

Niisiis pole kriminaalasjas, kus ühte inimest süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja teist inimest selle altkäemaksu andmises, vajadust kirjeldada altkäemaksu tehiolusid süüdistuses kaks korda: piisab teo ühel korral kirjeldamisest. Et juriidilise isiku vastutus on

§-st 14 tulenevalt derivatiivne ehk juriidilisele isikule omistatakse mõne inimese tegu, on selle inimese teo kirjelduses ära toodud ka suur osa juriidilise isiku vastutuse jaoks tähtsatest asjaoludest. Seetõttu pole neid faktilisi asjaolusid, millele viidatakse inimese süüdistamisel, põhjust korrata juriidilise isiku süüdistust käsitlevas osas – piisaks viitest eelnevale tekstile ja üksnes juriidilise isiku spetsiifiliste asjaolude välja toomisest. Praegu koostatud süüdistusakt neid põhimõtteid täiel määral ei järgi. Kõigepealt tuuakse altkäemaksu tehiolusid puudutav tekst välja Niina Neglasoni süüdistuses (süüdistusakti lk 15–18). Seejärel korratakse sama teksti T. Sepale süüdistust esitades (süüdistusakti lk 18–21). Viimaks tuuakse sama info ära ka Corrigo süüdistuses (süüdistusakti lk 21–24). Selliselt talitades raisatakse mõttetult ressurssi: kasvõi paberit, millele akt välja prinditakse, ja ka akti lugeja aega (lugeja peab veenduma, kas tekst ikkagi on kõigi isikute puhul sama või on kusagil täheldatavad mingisugused erinevused). 107. Apellatsioonikohus soostub T. Sepa kaitsja kriitikaga apellatsioonis tehtavate korduvate viidete kohta prokuröri maakohtu vaidluses esitatud süüdistuskõnele (kõne paberil toodud tekstile) ja apellandi palvele võtta arvesse ka selles kõnes öeldut. Niisugused viited raskendavad apellatsiooni jälgitavust. Eriti keeruliseks läheb mõningate väidete mõistmine siis, kui viidet ei tehta süüdistuskõne teksti mingile selgelt piiritletud osale, vaid viidatakse kõnele üldiselt. Sellisel juhul ei kehti käesoleva otsuse eelmises lõigus öeldu: vajadusel tuleb apellatsioonis korrata maakohtu vaidlustes öeldut, sest kordamata jätmine võib põhjustada arusaamatusi. (II) Toimingupiirangu rikkumine 108.

§ 3001

lg 1 sätestab vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. Praegusel juhul on prokuratuuri hinnangul rikutud toimingupiiranguks KVS § 11 lg 1 p 1: Niina Neglason tegi otsuse temaga seotud isiku suhtes. Maakohus leidis, et Niina Neglason oli ametiisik. Samuti asus kohus seisukohale, et Corrigo oli Niina Neglasoniga seotud. Sellest tulenevalt rikkus Niina Neglason

  1. oktoobri 2017 vallavolikogu eestseisuse istungil (Kaare 3 ruumide Corrigole rendile andmise küsimuse päevakorda panemine) ja
  2. oktoobri 2017 vallavolikogu istungil (Kaare 3 ruumide Corrigole rendile andmise üle hääletamine) maakohtu hinnangul KVS § 11 lg 1 p
  3. Neid seisukohti ei ole apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud ja ringkonnakohtu endagi hinnangul on nad korrektsed (v.a seoses
  4. oktoobri 2017 hääletamise asjasse puutuvusega – vt käesoleva otsuse järgmist punkti). Küll aga käib vaidlus selle üle, kas toimingupiirangu rikkumine leidis aset suures ulatuses. Kui maakohus suurt ulatust eitas (vt käesoleva otsuse p-d 35–36), jäi prokuratuur apellatsioonis oma varasemale seisukohale, mille kohaselt suur ulatus esines (vt käesoleva otsuse p-d 66–67). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et suurest ulatusest kõneleda ei saa ja seda järgmistel põhjustel.
  5. Kõigepealt tuleb siiski üheselt ära näidata, milline on Niina Neglasoni konkreetne tegu ehk võimalik kuritegu. Süüdistusaktis on välja toodud terve hulk Niina Neglasoni mitmeid käitumisakte. Maakohus leidis, et kõne alla tuleb kaks tegu ehk kahe otsuse tegemine ehk kahe otsuse poolt hääletamine:
  6. ja
  7. oktoobri 2017 otsused. Ringkonnakohtu meelest saab mõõduandev olla vaid
  8. oktoobri 2017 otsus.
  9. oktoobril 2017 hääletas Niina Neglason vaid selle poolt, et volikogu
  10. oktoobri 2017 istungi päevakorda tuleb panna küsimus Corrigole Kaare 3 ruumide kasutusse andmise üle. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta, kas selline päevakorra kehtestamise otsustus iseenesest võib endast kujutada KVS § 11 pärast toimingupiirangu rikkumist. Seda seetõttu, et vähemalt olukordades, kus ametiisik osaleb ka 14

(26)hilisemal päevakorrapunkti enda üle otsustamisel ehk sisulise otsustuse tegemisel, ei mängi päevakorrapunkti paika panek enam rolli: päevakorrapunkti paika paneku (võimalik) ebaõigus neeldub sisulise otsustuse ebaõiguses. Seega puudutab järgnev analüüs 12. oktoobri 2017 otsustuse tegemist. 110. Õiguskirjanduses on leitud, et

§-ga 3001 kaitstav õigushüve on avaliku võimu korrakohane toimimine (Pikamäe –

. Kommentaar.

  1. trükk, § 3001, komm 1 ja sissejuhatus
  2. peatükki, komm 1). Ka saab öelda, et kaitstakse üldsuse usaldust avaliku võimu sellise toimimise suhtes. Neisse õigushüvedesse puutuvalt on tegemist abstraktse ohudeliktiga: pole oluline, kas toimingupiiranguga vastuollu minemine õigushüvele mingit (tegelikku) kahju põhjustab – piisav on see, et niisugusel juhul ei pruugita avalikku võimu teostada sisuliselt korrektselt (mh erapooletult) ja selline mulje võib jääda ka üldsusele.
  3. Eelmises punktis öeldu oleks ammendav kõnelemaks KVS §-s 19 sätestatud väärteokoosseisuga kaitstavast õigushüvest: KVS § 19 ei kõnele rikkumise ulatusest. Piiritlemaks väärteokoosseisu KVS § 19 mõttes ühelt poolt ja kuriteokoosseisu

§ 3001

tähenduses teiselt poolt, on aga seadusandja kitsendanud

§ 3001nõudega, et toimingupiirangu rikkumine peab aset leidma suures ulatuses.

See ulatus on taandatav rahale:

§ 121

p 2 järgi on süütegu pandud toime suures ulatuses siis, kui on ületatud 40 000 euro piir. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, kas

§ 3001kaitseb lisaks avaliku võimu toimimisega seonduvale ka vara.

112. Maakohus on sellele küsimusele vastanud sisuliselt jaatavalt. Nimelt tuleb esimese astme kohtu otsuse kohaselt pidada

§ 3001

vara kaitsma mõeldud kahjustusdeliktiks: vastutus

§ 3001

järgi saaks käesolevas asjas rakenduda vaid siis, kui Kaare 3 ruumid oleks saanud

  1. aasta oktoobris anda 10 aastasele rendile praegu kõne all olnud 48 444 eurosest rendist vähemalt 40 000 eurot kõrgema rendiga, st 88 444,01 euroga.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 3001lugemine vara kaitsvaks kahjustusdeliktiks siiski vajalik ega võimalikki.

Nimelt on seesuguse kaitsesuunitlusega koosseisud karistusseadustikus olemas: varavastased kuriteod paiknevad seadustiku 13. peatükis. Seda peatükki lugedes saab jõuda järeldusele, et alust pole maakohtu (konkludentselt väljendatud) kartusel, et valla vara liiga odavalt kellelegi kasutada andmine jääb karistuseta: karistuse näeb niisuguse teo eest ette

§ 201(omastamine) või § 2172 (usalduse kuritarvitamine).

Avaliku võimu korrektset ja usaldusväärset toimimist võib aga mõnikord kahjustada ka ametiisiku selline otsus, millega ametiasutusele kahju ei tekitata: nt ametiasutuse vara rendile andmine turuhinna alusel. Ning veelgi enam: seda õigushüve võib kahjustada isegi valla vara kellegi kasutada andmine turuhinda ületava rendi eest. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks automaatselt seda, et n-ö hea raha maksmise korral võib avaliku usalduse ära unustada. Nii see olla ei saa: võib olla alust karta, et kui keegi on nõus maksma vallale mingi objekti eest majanduslikult põhjendamatult kõrget hinda, võidakse kusagil tagaplaanil ajada n-ö musti asju. Niisiis tuleb öelda, et

§ 3001

tuleb iseenesest kõne alla nii olukorras, kus ametiasutus rendib oma vara välja turuhinnaga, kui ka siis, kui rent jääb turuhinnale alla või isegi juhul, kui rent turuhinda suisa ületab. Seega on

§ 3001

objektiivne koosseis täidetud kõigil järgneval kolmel juhul: - N-valla ametiisik A sõlmib oma abikaasa B-ga lepingu, mille järgi saab B 45 000 euro eest 10 aastaks oma kasutusse valla kinnisvaraobjekti, mille turuväärtusele vastav 10 aasta rent ongi 45 000 eurot; - N-valla ametiisik A sõlmib oma abikaasa B-ga lepingu, mille järgi saab B 35 000 euro eest 10 aastaks oma kasutusse valla kinnisvaraobjekti, mille turuväärtusele vastav 10 aasta rent on 45 000 eurot; 15

(26)- N-valla ametiisik A sõlmib oma abikaasa B-ga lepingu, mille järgi saab B 45 000 euro eest 10 aastaks oma kasutusse valla kinnisvaraobjekti, mille turuväärtusele vastav 10 aasta rent on 35 000 eurot. Esimese näite puhul ei ole vahet, kas suur ulatus tuletada rendiobjekti turuväärtusest või rendisummast: mõlemad kattuvad. Teise näite juures ei võimalda rent suurest ulatusest rääkida: 35 000 eurot ei ületa 40 000 eurot. Küll aga peab suurt ulatust jaatama tulenevalt rendiobjekti väärtusest. Ilmselt peaks A vastutama ka varavastase kuriteo eest (

§ 2172

(usalduse kuritarvitamine) langeb ära juba kahju väiksuse tõttu, küll aga tuleb kõne alla

§ 201(omastamine)).

Kolmanda näite puhul on vastupidi: suur ulatus ei tulene mitte rendiobjekti väärtusest, vaid rendist. 114. Eelnevalt märgitust tuleneb ka see, et suurest ulatusest kõnelemine ei eelda reaalset varakäsutust:

§ 3001

näol ei ole tegemist varavastase kahjustusdelikti, vaid avaliku võimu usaldusväärset toimimist kaitsva abstraktse ohudeliktiga. Seetõttu võib

§ 3001

alla kvalifitseeruda ka otsustus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks – ja vastutust ei väära see, kui varakäsutus jääbki mingil põhjusel tegemata. Praegu oligi tegemist sellise olukorraga. 12. oktoobri 2017 vallavolikogu otsusega kellelegi Kaare 3 ruume üle ei antud. Selle lõpptulemuse saavutamiseks oli vaja veel vallavalitsuse otsustust rendi suuruse kohta (mis tehti) ja rendilepingu sõlmimist Corrigoga (mis ära jäi). Need kaks viimati nimetatud sammu aga eeldasid kõigepealt vallavolikogu otsustust ruumid üldse rendile anda – ja see on

§ 3001potentsiaalse rakendatavuse jaoks piisav.

  1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus äsja välja toodud teooria alusel, kas Niina Neglasoni osalusel
  2. oktoobril 2017 vastu võetud otsuse väärtus ületas 40 000 eurot.
  3. Kõigepealt tuleb küsida, kui palju oli võimalik saada
  4. aasta oktoobris Kaare 3 hoone vasaku tiiva neljanda korruse eest kümne aasta jooksul renti. Kui ilmneb, et see summa ületab 40 000 eurot, tuleb otsuse suurt ulatust jaatada. Midagi ei muudaks ka asjaolu, et
  5. oktoobril 2017 rendisummat paika ei pandud: rendiobjekti väärtus on piisav (vt ka otsuse p-s 113 toodud näiteid).
  6. Ringkonnakohtu hinnangul pole aga võimalik öelda, et vallal oli võimalik saada 40 000 eurot ületavat renti.
  7. Tõsi, mõni tõend viitab vastupidisele, st sellele, et rendina oleks saadud 40 000 eurot (oluliselt) ületav summa. Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni
  8. oktoobri 2017 istungil väitsid komisjoni liikmed V.I. ja T.T. , et keskmiselt on Jõhvis ruutmeetri kuurendiks 3–3,5 eurot (kriminaaltoimik*, kd 1, tl 152). Ka S.T. ütles sellel istungil, et „täna on ju selge, et turuhind on 3 eurot ruutmeeter“ (kriminaaltoimik, kd 1, tl 153). Kui renti oleks saadud 3 eurot ruutmeetrilt kuus, oleks selle kogusumma olnud 10 aasta peale ca 145 000 eurot. Uusmaa kinnisvarabüroo hindaja * Selles kriminaalasjas on osad toimikud ühe ja osad teise numeratsiooniga. 8 köidet on selliseid toimikuid, millele on peale kirjutatud „kriminaaltoimik“ ja mis on tähistatud rooma numbritega I–VIII. Neis toimikutes on eeluurimisel kogutud tõendid. Peale selle on veel 3 köidet, mis on samuti tähistatud rooma numbritega (I–III), ent millele pole peale kirjutatud sõna „kriminaaltoimik“. Neis toimikutes on kohtumenetluses tekkinud materjal. Käesolevas otsuses lisatakse esimesena märgitud kaheksale köitele viidates sõna „kriminaaltoimik“ ja teisena välja toodud kolmele köitele viidates sõna „kohtutoimik“. Olgu märgitud, et kriminaaltoimiku puhul on täheldatav suur paberi raiskamine: info on prinditud vaid paberi ühele poolele (erinevalt kohtutoimkust). Kui ära oleks kasutatud paberi mõlemat külge, oleks olnud võimalik piirduda 8 asemel 4 köitega. 16

(26)Tatjana Prokofjeva väitis kohtuistungil, et tema leidis esialgu, et hinnaks peaks olema 1,5–2 eurot ruutmeetri kohta kuus (kohtutoimik, kd 1, tl 184 pöördel). Kui ruutmeetri kuurent oleks olnud 2 eurot, oleks 10 aasta jooksul kogunenud umbes 96 000 eurot. T.P. ga aga võttis ühendust valla varaspetsialist J.F. , kes leidis, et reaalne hind võiks olla ikkagi väiksem (kohtutoimik, kd 1, tl 184 pöördel). Seepeale koostas T.P. hindamisakti (akti pealkiri on „vastus hindamistellimusele (konsultatsioon)“), milles märgiti, et ruutmeetri tururent jääb vahemikku 1–1,5 eurot kuus (kriminaaltoimik, kd 6, tl 188). 1 eurose kuise ruutmeetrirendi korral tulnuks 10 aasta kestel maksta ca 48 000 eurot.
  1. Samas viitavad mitmed asjaolud sellele, et ühe eurose (saati siis kõrgema) kuise ruutmeetrihinnaga polnud võimalik Kaare 3 ruume 10 aastaks rendile anda.
  2. Mitmest allikast ilmneb, et ruumid olid väga halvas seisukorras. Nt kõneles vallavolikogu liige M.T. nõnda: „Ruumid on absoluutselt kasutuskõlbmatus olukorras. Neid ruume ei olegi. Minu arvates seal on n-ö poollammutatud objekt, kuhu vist oli ka kunagi üritatud midagi teha ja võib-olla olid kaks lehte kipsi kuhugi seina pandud, aga ei olnud seal isegi ruumide planeeringut ega mitte midagi. [Põrandaid seal ei olnud], me räägime ikkagi sellisest ehitusmõttes karbist, kus tuleb alustada lammutustöödest […]“ (kohtutoimik, kd 2, tl 181 pöördel). Ka teine volikogu liige V.N. kinnitas, et ruumid olid väga halvas seisus, põrandat ei olnud ja olukord oli suisa selline, et peeti plaani majad likvideerida (kohtutoimik, kd 2, tl 19–20 pöördel). Kinnisvarahindaja T.P. väitel käis ta hindamiseks Kaare 3 hoone juures kohal küll, aga igale poole ta sisse ei saanud, mh neljandale korrusele (kohtutoimik, kd 1, tl 184). J.F. aga ütles talle, et ruumid on remontimata, ilma kütteta, siseviimistlus puudus, põrandad olid lahti võetud, radiaatoreid ei olnud, rajada oli tarvis tehnosüsteemid ja elektrijuhtmestik (kohtutoimik, kd 1, tl 184 pöördel ja tl 186 pöördel).
  3. V.N. i sõnul kaasnesid tühjade ruumidega ülalpidamiskulud ja hoolekeskuse direktor E.S. soovis, et ruumid saaks täidetud, kuivõrd siis jääksid kommunaalkulud ruumide kasutaja kanda (kohtutoimik, kd 2, tl 17 ja 17 pöördel). Ka M.T. kinnitas, et Kaare 3 majaga seoses olid kogu aeg rahalised raskused (kohtutoimik, kd 2, tl 181–181 pöördel).
  4. Et kõne all olevaid ruume ei oleks olnud võimalik turutingimustel välja rentida, ilmneb mitme inimese öeldust ka (suhteliselt) otse. M.T. di sõnul oleks rentniku otsimine olnud ajuvaba tegevus: mitte keegi ei oleks tulnud (kohtutoimik, kd 2, tl 181 pöördel). Ka ütles M.T. , et igati mõistlik oleks olnud ruumid tasuta kasutusse anda (kohtutoimik, kd 2, tl 182). Kuuldes, et Corrigo on nõus ruume renoveerima ja veel ka renti maksma, pidas M.T. seda valla jaoks uskumatult soodsaks variandiks, mis tuleb kiiresti „lukku panna“ (kohtutoimik, kd 2, tl 182). V.N. i väitel rentimisest huvitatud firmasid ei olnud (kohtutoimik, kd 2, tl 17 pöördel) ja et eeskätt oli oluline, et kommunaalkulud saaks tasutud (kohtutoimik, kd 2, tl 19). Kinnisvaraspetsialist J.P. i jutust ilmneb, et Corrigo lubadus ruumid ära remontida oli erakordne: sellisest rentnikust unistavat iga omanik (kohtutoimik, kd 3, tl 12 pöördel). T.P. väitel on mõeldav, et kui rentnik teeb renditavates ruumides remonti, ei pea ta esialgu üldse renti maksma (kohtutoimik, kd 1, tl 187). Ka Niina Neglason ise väitis, et üle 10 aasta keegi Kaare 3 ruume ei tahtnud ja need seisid tühjana (kriminaaltoimik, kd 8, tl 56).
  5. Uusmaa
  6. oktoobri 2017 hinnanguga seoses on olulised ka mõningad hindaja T.P. kohtuistungil antud selgitused. Eelnevalt juba viidati sellele, et T.P. t neljandale korrusele ei lastud ja et T.P. muutis pärast J.F. ga kõnelemist mõningal määral oma esialgselt välja kujunenud hinnangut (vt otsuse p 118). Ehkki ruumid olid remontimata, andis T.P. hinnangu remonditud ruumidega tehtud tehingute põhjal (kohtutoimik, kd 1, tl 184 pöördel ja 185 pöördel). Kuigi tegemist oli sotsiaalse objektiga, tugines T.P. elu- ja äriruumidega tehtud tehingutele, sest sotsiaalseid objekte turul ei liikunud (kohtutoimik, kd 1, tl 185 pöördel ja 186). T.P. sõnul oleks 17
(26)ta palunud endal neljanda korruse ruume näidata, kui ta oleks teadnud, et just need ruumid kavatsetakse rendile anda – tema olevat lähtunud sellest, et hindamise eesmärk polnud mitte rendile andmine, vaid turuväärtuse hindamine (kohtutoimik, kd 1, tl 186 pöördel).
  1. Ülal viidati mitmel pool renoveerimisele. Sellega seoses tuleb tähele panna järgmist teavet. T. Sepa sõnul soovis Corrigo Kaare 3 ruume noorukite raviks ja rehabilitatsiooniks ning sellega seoses pöördus ta kaasfinantseeringu saamiseks USA saatkonna poole (kriminaaltoimik, kd 8, tl 51–52). Sealt sai ta infot, et saatkonnale tuleb raha saamiseks esitada taotlus ja kõnealused ruumid ei tohi olla eraomandis (kriminaaltoimik, kd 8, tl 52). T. Sepa
  2. septembri 2017 e-kirjas Jõhvi Vallavalitsusele öeldakse, et Corrigo on valmis renoveerimisele kulutama 230 000 eurot ja et raha saamise sooviga on pöördutud USA saatkonna poole (kriminaaltoimik, kd 1, tl 140). Sellist teavet esitas T. Sepp ka vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
  3. oktoobri 2017 istungil (kriminaaltoimik, kd 1, tl 147) ja majandus- ja eelarvekomisjoni
  4. oktoobri 2017 istungil (kriminaaltoimik, kd 1, tl 152). Niina Neglasoni väitel olevat T. Sepp temale öelnud, et kuivõrd ruumid kuuluvad vallale, on Corrigol võimalik saada ruumide välja ehitamiseks raha USA saatkonnalt (kriminaaltoimik, kd 8, tl 57). Ka V.N. teadis, et ruumid pidavat renoveeritama Ameerika abiga, aga see jäi ära ja ei olnudki võimalik ruume remontida (kohtutoimik, kd 2, tl 17 pöördel). S.T. viitas korduvalt sellele, et Corrigo investeerib ruumide renoveerimisse 230 000 eurot: nt
  5. oktoobri 2017 vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni istungil (kriminaaltoimik, kd 1, tl 152) ja
  6. oktoobri 2017 vallavolikogu istungil (kriminaaltoimik, kd 1, tl 180). Ka Uusmaa
  7. oktoobri 2017 hinnangus on kirjas, et rentnik on valmis tegema ruumidesse 230 000 euro eest investeeringuid (kriminaaltoimik, kd 6, tl 188).
  8. Ülal toodut silmas pidades ei saa ringkonnakohtu meelest kuidagi KrMS § 7 lg-s 3 nõutava täie kindlusega väita, et vaidlusalused ruumid oleks saanud enam kui 40 000 euro eest 10 aastaks rendile anda. Esiteks tundub tõenäoline, et turul polnud ühtegi huvitatud rentnikku juba seetõttu, et ruumid olid küllaltki spetsiifilised, eeskätt kasutatavad sotsiaalsetel eesmärkidel. Teiseks viitavad mitmed tõendid sellele, et pinnad olid väga halvas seisukorras ja nende kasutamine oleks eeldanud kapitaalremondi tegemist. Ka ei saa kuidagi jätta tähelepanuta, et aastaid seisid ruumid tühjana: kui ruumide eest oleks saanud küsida renti, poleks neil ilmselt tühjalt seista lastud. Kuigivõrd tugev tõend ruumide n-ö rendikõlblikkuse ja -väärtuse kohta pole ka Uusmaa
  9. oktoobri 2017 hinnang. T.P. ei pääsenud esiteks ruumidesse sisse, teiseks tunnistas hindaja ka ise, et kui ta oleks teadnud konkreetsest rendisoovist, oleks ta ruume vaadata palunud ja kolmandaks lähtus T.P. remonditud elu- ja äriruumide hindadest, mitte aga remontimata sotsiaalpindade tasudest. Hoopis tõenäolisem tundub see, et T. Sepp lootis saada USA-st rahalist toetust ja maksta selle toetuse arvelt ruumide eest märksa enam – sh paigutada suur summa renoveerimisse – kui oleks maksnud mõni (tavalistes) turutingimustes tegutsev isik (ettevõtja).
  10. Eelnevat kokku võttes tuleb tõdeda, et
  11. oktoobri 2017 otsusega ei valmistatud ette valla vara käsutamist enam kui 40 000 euro eest: väga halvas korras spetsiifilist laadi ruumide eest poleks 10 aasta jooksul viidatud summat ületavat renti saadud.
  12. Järgnevalt tuleb aga küsida, kas
  13. oktoobri 2017 otsuse suure ulatuse saab tuletada sellest, et selle otsuse kohaselt oleks vald pidanud saama enam kui 40 000 euro eest vara (vt käesoleva otsuse p 113).
  14. Teoreetiliselt tuleb kõne alla väide, et selleks Niina Neglasoni otsusega saadavaks varaks oleks olnud Kaare 3 ruumide väärtuse suurenemine 230 000 euro võrra (renoveerimise maksumus). Nii siiski ei ole. Esiteks ei ole sellisele varaühikule (230 000 eurot renoveerimiseks) süüdistusaktis viidatud – ent KrMS § 268 lg 1 kohaselt saab kohtulik arutamine toimuda üksnes süüdistusakti järgi. Teiseks ei ole sellele 230 000 eurosele renoveerimisele mingeid viiteid ka
  15. 18
(26)oktoobri 2017 volikogu otsuses: selles otsuses kõneldi üksnes tasu eest kasutusse andmisest (kriminaaltoimik, kd 1, tl 162). Kolmandaks on olukord seoses viidatud 230 000 euroga küllaltki segane: pole päris täpselt aru saada, kui tugeval alusel see summa baseerus.
  1. Seega jääb järgi üksnes kontrollida hüpoteesi, et volikogu tegi otsuse sõlmida Corrigoga rendileping, mille kohaselt pidanuks Corrigo tasuma üle 40 000 euro renti.
  2. Volikogu otsusega rendi suurust kindlaks ei määratud. Sellega seoses on oluline järgmine teave.
  3. oktoobri 2017 otsusele eelnevalt arutati erinevatel istungitel plaani, mille kohaselt pidi kuise ruutmeetrirendi suuruseks saama üks euro. Rendi suuruse kajastamata jätmise kohta
  4. oktoobri 2017 otsuses selgitas Jõhvi vallavalitsuse toonane vallasekretär P.L. järgmist (kohtutoimik, kd 2, tl 37 jj.). Valla sotsiaalteenistuse töötajad saatsid sotsiaalvaldkonda puudutavate otsustuste eelnõud vallasekretärile üle vaatamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei lubanud Kaare 3 ruumide renti kehtestada vallavolikogul: volikogu pidi andma nõusoleku ruumid välja rentida, aga konkreetse rendi pidi paika panema vallavalitsus oma korraldusega.
  5. Järgmiseks tuleb küsida, kas see, et rent jäeti juriidilistel põhjustel kindlaks määramata, tähendab seda, et volikogu otsusel ei olnud üldse mingit rahalist ulatust, saati siis 40 000 eurot ületavat. Et otsuses räägitakse otsesõnu tasu eest kasutusse andmisest, ei saa ringkonnakohtu meelest kuidagi öelda, et
  6. oktoobri 2017 otsusel ei olnud mingisugust rahalist ulatust.
  7. Nüüd peab hindama, kas see rahaline ulatus ületas 40 000 eurot. Nagu juba märgitud, arutati ühe eurose kuise ruutmeetrirendi üle korduvalt mitmel pool. Oli kõigiti põhjust arvata, et vallavalitsus kehtestabki sellise rendi. Ei tegutsenud ju vallavalitsus n-ö õhutühjas ruumis. Vallavalitsuse liikmetel (või vähemalt olulisel osal neist) oli Kaare 3 ruumide rentimist puudutav taust kindlasti teada. Sellele viitab ka tõsiasi, et valla varaspetsialist J.F. hakkas veenma kinnisvarahindajat T.P. t, kelle meelest oleks pidanud ühe kuu ruutmeetrirent olema ca 2 eurot, et T.P. peaks ikkagi andma hinnangu, et ka euro ruutmeetri eest oleks õige kuine rendihind – ja see veenmine osutus edukaks. Seda silmas pidades leiab ringkonnakohus, et volikogu
  8. oktoobri 2017 otsusega loodi kõik eeldused selleks, et vallavalitsus määrab kuiseks rendihinnaks just ühe euro ruutmeetri kohta ehk ca 48 000 eurot kümne aasta peale.
  9. Edasiselt tuleb aga küsida, kas kõigi eelduste loomine 40 000 eurot ületava rendi kehtestamiseks oli piisav. Teisisõnu peab vastama küsimusele, kas suureulatuslikuks saab pidada sellist otsust, millega muudetakse (väga) tõenäoliseks hilisema suure ulatusega otsuse tegemine. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt: pelka eelduste loomist mingi tingimuse täitmiseks ei saa samastada tingimuse täitmise endaga. Nii on see isegi olukorras, kus tingimuse täitmine näib väga tõenäoline. Ei saa välistada, et mingil põhjusel jääb tingimus ikkagi täitmata. Vallavalitsus oli hoolimata kõigest oma otsuse tegemises vaba ehk ta võis kehtestada ükskõik millise rendi – sh alla 40 000 eurose. Samuti oleks olnud võimalik see, et rent jääb üldse kehtestamata: nt oleks võinud toimuda mingi poliitiline „raputus“ ja vallavalitsus vahetuda ning uus vallavalitsus ei oleks enam pruukinud selle teemaga tegeleda. Ohu loomise samastamine ohu realiseerumisega (kahju tekkimisega) oleks ka vastuolus karistusõiguse aluspõhimõtetega. Ei peeta ju alles ettevalmistus- või katsestaadiumis olevat tegu täideviimiseks – isegi kui oht õigushüvele on väga suur (nt ei ole tapmisena vaadeldav püstoli ostmine ega isegi mitte püstoli ohvri poole suunamine, vaid alles (endaga surma kaasa toov) tulistamine). Eeltoodut ei saa ümber lükata ka väitega, et konkreetse summa paika panemata jätmine näis olevat pigem juhuslik: esialgu plaaniti volikogu otsusega rendisumma kehtestada, aga pärast juriidiliste nüansside täpsustumist jäeti see välja. Jällegi tuleb viidata karistusõiguse baasprintsiipidele: eeskätt tuleb lähtuda inimese teost, mitte aga tema (ükskõik millistel põhjustel – nt juhuse tõttu) realiseerumata jäänud seaduse 19
(26)vastastest plaanidest. Viimaks ei saa tugineda ka KVS § 11 lg 2 ls-le 1, mille kohaselt on ametiisikul keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel: vallavalitsuse liikmed ei olnud vallavolikogu liikme Niina Neglasoni alluvad ja Niina Neglason ei andnud neile ka konkreetse rendisumma kehtestamise ülesannet. 132. Eelöeldu tähendab, et Niina Neglason ei realiseerinud

§ 3001lg 1 objektiivset koosseisu.

133. Ka pole võimalik Niina Neglasonile ette heita

§ 3001lg 1 (kõlbmatut) katset.

Kõigepealt on oluline, et Niina Neglason teadis, et ruumid olid seisnud pikka aega kasutamata. Seega on põhjust eeldada, et süüdistatav oli teadlik ruumide halvast seisukorrast ja mõistis, et tavalistel turutingimustel ettevõtjad nende eest renti ei maksaks. Niisiis ei saa öelda, et Niina Neglason lähtus vääralt sellest, et ruumide eest oleks 10 aasta kestel saadud enam kui 40 000 eurot renti. Ka mõistis Niina Neglason

  1. oktoobril 2017 hääletades seda, et vallavalitsus peab rendi alles paika panema. Samuti sai ta aru, et täielikult ei ole välistatud, et rent jääbki mingil põhjusel kehtestamata. Seega ei lähtunud Niina Neglason vääralt ka sellest, et
  2. oktoobri 2017 otsusega oli ühe eurone kuine ruutmeetrirent kindel.
  3. Teoreetiliselt tuleb kõne alla ka väide, et Niina Neglason pani

§ 3001

järgse kuriteo toime vahendlikult: ta kasutas vahendina ära vallavalitsust, kelle

  1. oktoobri 2017 rendi paika panemise otsustus täitis karistusnormi objektiivse koosseisu. Nii siiski ei ole. Esiteks tunduks selline lähenemine problemaatiline juba menetluslikel põhjustel: süüdistusaktis leitakse, et kuritegu oli Niina Neglasoni vahetu
  2. oktoobri 2017 otsustus ja just selle üle on toimunud vaidlus ka kohtus. Lisaks ei võimalda eeltoodud lähenemist materiaalõigus. Esiteks tuleb tähele panna, et

§ 3001

subjekt on ametiisik ehk tegemist on erilise isikutunnusega ehk omakäelise deliktiga: ametiisik peab olema teo vahetu täideviija ehk vahendlik täideviimine kõne alla ei tule (Pikamäe –

. Kommentaar. 4. trükk, § 21, komm 4.4 ja § 24, komm 3). Ka eeldab vahendlik täideviimine vahendi ärakasutamist (Pikamäe –

. Kommentaar.

  1. trükk, § 21, komm 4.1 jj.) ja poleks võimalik öelda, et Niina Neglason kuidagi vallavalitsuse liikmeid ära kasutas.
  2. Seega on maakohtu otsustus Niina Neglason

§ 3001järgi süüdi mõistmata jätta korrektne.

  1. Viimati märgitu ei tähenda aga seda, et korrektne on ka otsustus Niina Neglason õigeks mõista. Nimelt tunneb kriminaalmenetluse seadustik süüdi ja õigeks mõistmise kõrval ka menetluse lõpetamist määrusega. Muu hulgas tuleb menetlus KrMS § 274 lg 1 kohaselt määrusega lõpetada siis, kui kriminaalmenetluse aluse puudumise korral (KrMS § § 199 lg 1 p 1) vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Ebaloogilisel moel pole seadusandja andnud kohtule volitust isikut sellises olukorras väärteos süüdi tunnistada. Kohtul on võimalik võtta üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad väärteo tunnused ilmneda – süüküsimust ta aga otsustada ei saa (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-23-12, p 12 või nr 1-19-1849/43, p 31).
  2. Maakohus leidis, et kõne alla võiks tulla N. Neglasoni vastutus väärteokorras KVS § 19 järgi. Esimese astme kohus leidis aga sedagi, et väärteootsuse tegemine ei ole
  3. oktoobril 2020 (seega ca kolme ja poole kuu pärast arvates
  4. juuni 2020 otsusest) saabuva aegumistähtaja tõttu tõenäoline, mistõttu ei ole asja materjale väärteomenetluse alustamiseks vaja kellelgi saata. Sellele tõdemusele järgnes Niina Neglasoni õigeks mõistmine. Apellant aga märgib, et kohtu prognoosid väärteootsuseni jõudmise aja kohta ei ole asjakohased: kohus oleks pidanud kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 järgi lõpetama ja saatma asja materjalid väärteomenetluse alustamise otsustamiseks selleks pädevale asutusele. 20

(26)
  1. Ringkonnakohus selgitab seoses KrMS § 274 lg-ga 1 järgmist. See säte ei räägi midagi võimalikku väärtegu puudutava info edastamisest kohtu poolt väärteomenetlejale – erinevalt näiteks KrMS § 206 lg-st 4, mille kohaselt võib kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tegev menetleja saata määruse koopia alluvuse korras asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteomenetluse alustamise. Nii ongi Riigikohus üksnes lõpetanud väärteotunnuste ilmnemise tõttu kriminaalmenetluse – ja sellele ei ole järgnenud otsustust saata asja materjalid kellelegi väärteomenetluse toimetamiseks (vt nt kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-22-15, resolutsiooni p 3; nr 3-1-1-54-15, resolutsiooni p 2 või nr 1-19-1849/43, resolutsiooni p 2). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et võimaliku hilisema väärteomenetluse perspektiivitus (aegumise tõttu) ei saa olla alus eelistamaks õigeks mõistmist menetluse lõpetamisele. Tõsi, mõnikord võib väärteo aegumisega seonduv siiski endaga õigeks mõistmise kaasa tuua. Riigikohtu korduva praktika kohaselt on selliselt vaja talitada siis, kui väärtegu on kriminaalasjas lõppotsustuse tegemise ajaks juba aegunud: vt nt kriminaalkolleegiumi lahendeid nr 3-1-1-52-12, p 18; 3-1-1-22-15, p 14 või 3-1-1-30-15, p
  2. Ringkonnakohtu hinnangul peaks samamoodi tegutsema ka juhul, kui on täiesti kindel, et väärtegu aegub enne kriminaalasjas tehtud lõppotsustuse jõustumist – sest enne otsuse jõustumist otsusel reaalset mõju ei ole (KrMS § 409 jj.). Täiesti kindel on väärteo aegumine juhul, kui väärteo aegumistähtaeg saabub enne seda, kui möödub edasikaebetähtaeg kriminaalasjas tehtud lõppotsustuse peale: nt teeb maakohus otsuse
  3. juunil 2020, apellatsioonitähtaeg selle otsuse peale on
  4. juuli 2020 (KrMS § 319 lg 2), ent võimalik väärtegu aeguks juba
  5. juulil
  6. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole: kui maakohtu otsust vaidlustatud ei oleks, oleks ta jõustunud
  7. juulil
  8. Niisiis oleks see juhtunud oluliselt enne
  9. oktoobrit 2020, millal maakohtu hinnangul väärtegu aegunud oleks. Olukord oleks aga olnud väärteomenetluse jaoks veelgi soodsam. Nimelt poleks väärtegu sugugi pruukinud aeguda juba
  10. oktoobril 2020.

§ 81

lg-st 8 tuleneb see, et kui esialgu toimetatakse (vääralt) kriminaalmenetlust, tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral väärteomenetlusega alustada kolme aasta jooksul väärteo toime panemisest arvates – ja seda väärteomenetlust on tulenevalt

§ 81

lg-st 3 võimalik toimetada kahe aasta kestel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-50-16).

  1. Eeltoodust tulenevalt talitas maakohus Niina Neglasoni õigeks mõistes vääralt: et võimalik KVS § 19 järgne väärtegu ei olnud maakohtu lahendi tegemise ajaks aegunud ega oleks aegunud ka otsuse korralise jõustumise ajaks, oleks kohus pidanud kriminaalmenetluse toimingupiirangu rikkumise süüdistuses lõpetama.
  2. Edasi tuleb küsida, mida tähendab viimatine tõdemus ringkonnakohtu jaoks ehk kas ringkonnakohus peaks õigeks mõistmise tühistama ja menetluse ise KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetama. Mõnes mõttes tunduks see loogiline: ringkonnakohus kõrvaldaks maakohtu tehtud vea (nagu apellatsioonimenetluses väga tihti tehakse). Riigikohtu praktika kohaselt aga selliselt talitada ei saa: kaebemenetluses on mõõduandev see, kas võimalik väärtegu on aegunud kõrgema astme kohtu otsuse tegemise ajaks. Täpsemalt olgu viidatud järgmistele lahenditele: -
  3. märtsil 2015 tehtud lahendis nr 3-1-1-22-15 olid arutuse all kuni Riigikohtu menetluseni kuritegudeks peetud teod, mis leidsid aset
  4. märtsil,
  5. mail ja
  6. juunil
  7. Riigikohus leidis, et need teod pole siiski kuriteod, vaid tegemist võib olla väärtegudega. Nende väärtegude aegumistähtaeg saabus kolm aastat pärast nende tegude toime panemist. Seetõttu mõistis Riigikohus süüdistatava
  8. märtsil 2012 toime pandud teos õigeks –
  9. mail ja
  10. juunil 2012 aset leidnud tegude osas aga lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel; -
  11. mai 2015 lahendis nr 3-1-1-30-15 vaieldi jälle kuni Riigikohtu menetluseni kuritegudeks peetud tegude üle, mis toimusid
  12. jaanuaril,
  13. veebruaril,
  14. aprillil,
  15. aprillil ja
  16. mail 2012 ning
  17. juulil
  18. Riigikohus asus siingi seisukohale, et menetluse esemeks olevad teod 21

(26)pole kuriteod, vaid tegemist võib olla väärtegudega. Nendegi väärtegude aegumistähtaeg saabus kolm aastat pärast nende tegude toime panemist. Seepärast mõistis Riigikohus süüdistatava
  1. jaanuaril,
  2. veebruaril,
  3. aprillil,
  4. aprillil 2012 toime pandud teos õigeks –
  5. mail 2012 ning
  6. juulil 2013 toimunud tegude osas aga lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel; - Praeguse asjaga eriti sarnane lahend pärineb
  7. juunist 2012 (nr 3-1-1-52-12). Süüdistatav pani talle hiljem kriminaalmenetluses ette heidetud teod toime
  8. aasta novembris ja detsembris. Ringkonnakohtu
  9. detsembri 2011 otsusega mõisteti süüdistatav materiaalõiguslikel kaalutlustel õigeks. Riigikohus lükkas ringkonnakohtu seisukohad ümber ja leidis, et vastutus süüteo eest võib kõne alla tulla – aga mitte kuri-, vaid väärteo eest. Et aga Riigikohtu lahendi tegemise ajaks olid väärteod aegunud (see juhtus
  10. aasta novembris ja detsembris), tõdes Riigikohus, et õigeksmõistmine tuleb lugeda põhjendatuks.
  11. Eeltoodust tulenevalt ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ka tõsiasi, et maakohus jättis kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel vääralt lõpetamata. Et aga ringkonnakohtu argumentatsioon erineb maakohtu omast mõnes küllaltki olulises punktis, tuleb maakohtu otsusesse teha juhinduvalt KrMS § 337 lg 1 p-st 2 täpsustusi puutuvalt

§ 3001

järgse suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse. (III) Altkäemaks

  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, justkui oleks maakohus suure osa prokuratuuri tõenditest kõrvale jätnud – ja seda kõrvale jätmist isegi mitte põhistanud. Enamiku asjasse puutuvate faktiliste asjaolude üle apellatsioonimenetluses ei vaielda. Seega ei seata (ei maakohtu otsuses ega kaitsjate poolt) kahtluse alla ka suurt osa prokuratuuri esitatud tõendeid. Eeskätt käib vaidlus selle üle, kas kogutud kaudsed tõendid – otseste tõendite olemasolu selles osas ei väida ka prokuratuur – võimaldavad öelda, et T. Sepa ja Niina Neglasoni vahel esines ebaõiguskokkulepe ehk kas Niina Neglason oli lubanud T. Sepale tollelt saadavate soodustuste eest kasutada oma ametiseisundit Corrigole sobival moel.
  2. Tõsi, mõningane vaidlus toimub ebaõiguskokkuleppe kõrval ka muude asjaolude üle.
  3. Kõigepealt viitab ringkonnakohus prokuratuuri väitele, et T. Sepp oleks oma plaanist jätta Niina Neglasonilt röntgeni eest raha küsimata, Niina Neglasonit teavitanud. See näib tõepoolest tõenäoline. Samas aga ei saa KrMS § 7 lg-s 3 nõutava kindlusega välistada maakohtu välja pakutud stsenaariumit: T. Sepp tegutses omal initsiatiivil ja Niina Neglason sellest teadlik ei olnud. Põhjusi selleks võis olla erinevaid. Summa väiksust arvestades võib see olla seotud T. Sepa ja Niina Neglasoni sõprussuhtega ja/või sellega, et Niina Neglason oli Corrigo jaoks oluline töötaja: T. Sepp tahtis teha Niina Neglasonile n-ö pisikest teenet. Võib eeldada, et T. Sepa jaoks maksis see teene isegi vähem kui 15 eurot. Teadupärast peavad kliendid maksma mingi teenuse eest mitte üksnes omahinna (T. Sepa potentsiaalne otsene kaotus kellelegi tasuta röntgenit tehes), vaid ka kasumiks mineva osa. Lisaks ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul ära unustada tõsiasja, et Niina Neglason siiski tasus röntgeni eest: paratamatult muudab see vähem usutavaks väite, et T. Sepp ja Niina Neglason olid kokku leppinud tasuta röntgeni tegemises.
  4. Apellant peab vääraks ka maakohtu väidet, et kabineti nr 304 tasuta kasutamist ei ole tõendatud. See väide näib kriminaalkolleegiumile küllaltki veenev: tundub loogiline, et tõele vastavad T. Sepa ütlused (kriminaaltoimik, kd 8, tl 50) ja Niina Neglasoni kõigepealt antud ütlused (kriminaaltoimik, kd 8, tl 59), et Niina Neglason sai kabinetti kasutada tasuta – ja muud tõendid ei kajasta tõde või ei saa neist tuletada Niina Neglasoni poolset tasu maksmist. Kriminaalkolleegium 22

(26)siiski ei pea vajalikuks sel teemal lõplikku seisukohta võtta, sest isegi kui Niina Neglason sai kabinetti nr 304 tasuta kasutada, ei ole ikkagi võimalik tõendada, et see juhtus seetõttu, et ta oli andnud T. Sepale lubaduse tegutseda volikogu liikmena Corrigo huvides (vt all).
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogutud tõendid ei võimalda ebaõiguskokkuleppe sõlmimist jaatada. Maakohtu otsus on selles osas põhjalik ja veenev ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks esimese astme kohtu kõiki argumente üksipulgi üle korrata. Tulenevalt apellatsioonis esitatud väidetest märgitagu vaid järgmist.
  2. Nõustuda ei saa apellandi etteheitega, et arvesse ei saa võtta seda, kas saadud või lubatud soodustus (vara) on suur või väike. Seadusandja ei ole altkäemaksu suuruse osas tõepoolest mingit lävendit kehtestanud. See ei tähenda siiski automaatselt, et altkäemaksuks tuleb pidada absoluutselt igasuguseid soodustusi. Nt ilmneb KVS § 4 lg 1 ls 2 alt-st 2, et üheselt tavapärase viisakusavaldusena mõistetav soodustus pole korruptiivne. Samas ei ole see materiaalõiguslik küsimus praegu oluline. Nimelt ei eitanud maakohus praegu mingi varakäsutuse väiksusest tulenevalt selle vara altkäemaksukoosseisu alla paigutatavust. Esimese astme kohtu hinnangul viitab kõne alla tulevate soodustuste väiksus sellele, et soodustusi ei antud (lubatud) ebaõiguskokkuleppe raames. Selline arusaam on ringkonnakohtu hinnangul igati mõistetav: mida madalam on soodustuse väärtus, seda keerulisem on uskuda, et ametiisik on valmis selle soodustuse nimel kogu oma karjääriga riskima. Ka õiguskirjanduses on leitud, et soodustuse suurus on ebaõiguskokkuleppe tuvastamisel olulise tähendusega tegur (Heine/Eisele – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch.
  3. Auflage, § 331, Rn. 38a).
  4. Ka ei saa maakohtu otsuse tühistamist tingida iseenesest õige väide, et altkäemaksu ei tohi võtta ka sõpradelt. Maakohus midagi sellist ei väidagi. Ka T. Sepa ja Niina Neglasoni sõprust võeti arvesse üksnes tõenduslikust aspektist, ebaõiguskokkuleppe olemasolu kindlaks tegemise raames. Maakohus viitas sellele, et Niina Neglasoni ja T. Sepa läbikäimine oli tihe ja seetõttu on võimalik, et nad teevad aeg-ajalt just tulenevalt oma sõprussidemeist teineteisele mingeid väikseid soodustusi. Loomulikult tähendab niisugune lähenemine seda, et sõprade-tuttavate korruptsiooni paljastamine on mõnes mõttes keerulisem kui ta on võõraste inimeste puhul (viimati nimetatud ei saaks tugineda väitele, et mingi soodustus oli tingitud tutvusest või sõprusest). Selline objektiivses mõttes kriminaalmenetlust raskendav asjaolu aga ei saa tähendada seda, et niisugune reaalsusest tingitud tõdemus (sõbrad käivadki omavahel mitmel moel läbi) tuleb kõrvale jätta. Võib öelda, et seadusandja on seda raskust üritanud mõningal määral kõrvaldada: seda just läbi toimingupiirangute seadmise keelu ehk keelates ametiisikutel n-ö mõningate asjade ajamise nendega seotud isikutega.
  5. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et mõnikord võib ebaõiguskokkuleppe tuletada tõigast, et ametiisiku teo ja soodustuse saamise vahel on lühike ajavahemik: on põhjust eeldada, et üldjuhul ei viivita kumbki ebaõiguskokkuleppe pool oma panusega väga pikalt. Praegu aga mingit väga suurt ajalist lähedust Niina Neglasoni ja T. Sepa tegudes näha ei ole. Maakohus viitab õigesti sellele, et Niina Neglason asus tervisekeskuse projekti heaks tegutsema juba
  6. aastal ehk aastaid enne seda, kui T. Sepp andis T. Neglasonile esimese väidetava soodustuse. Samuti ei saa ära unustada, et ka 2016.–
  7. aastal eristasid Niina Neglasoni Corrigot soosivaid tegusid ja T. Sepa väidetavaid „preemiaid“ nende tegude eest kohati mitmed kuud.
  8. Mõneti raskesti mõistetav on apellandi väide, et altkäemaksu võtmise puhul pole oluline, millistel eesmärkidel ametiisik hüve lubamisega nõustub või selle vastu võtab – see ei pruugi toimuda vastutasu saamiseks või omakasuliselt. Ilmselt peab prokuratuur silmas seda, et altkäemaksu saab anda ka olukorras, kus ametiisik peab temalt ebaõiguskokkuleppe alusel palutud tegu õigeks. Jällegi ei saa sellisele seisukohale materiaalõigusse puutuvalt vastu vaielda. Ometigi 23
(26)on tõenduslikust aspektist lähtuvalt märksa hõlpsam väita seda, et ametiisik pani ametialase teo toime altkäemaksu eest, kui ametiisik ei pea tõendeist tulenevalt oma tegu õigeks, võrreldes olukorraga, kus ametiisik on aastaid väitnud, et just sellises suunas tulebki liikuda.
  1. Apellant toob välja, et soodustus võidakse ametiisikule anda ka pärast tema ametialast tegu. Tuleb taas tõdeda, et materiaalõiguslikult on see väide igati korrektne. Ometigi ei muuda see vääraks maakohtu seisukohta, et küsimusi tekitab tõsiasi, et Niina Neglason ei osalenud tervisekeskuse rahastamise jaoks suure tähtsusega
  2. jaanuari 2017 vallavolikogu istungil. Maakohtu arusaam on täpsemini järgmine. Kui T. Sepal ja Niina Neglasonil oleks olnud kokkulepe, et Niina Neglason n-ö ajab Corrigole välja tervisekeskuse rahastuse, oleks Niina Neglason kindlasti võtnud
  3. jaanuari 2017 istungist osa. Oleks Niina Neglason jätnud sellel istungil ebaõiguskokkuleppe vastaselt osalemata, poleks T. Sepp Niina Neglasonile edaspidi enam midagi andnud. Niisiis ei väida maakohus, et ebaõiguskokkuleppest ei saa rääkida seetõttu, et T. Sepp tegi soorituse Niina Neglasonile alles pärast Niina Neglasoni poolset ametialast tegu: maakohtu öeldu puudutab jällegi kaudsete tõendite analüüsimist ebaõiguskokkuleppesse puutuvalt. Kriminaalkolleegiumi meelest on maakohtu analüüs mõistetav: tunduks tõepoolest ebaloogiline, et Niina Neglason jätnuks ebaõiguskokkuleppe olemasolul osalemata just sellisel olulisel istungil, nagu seda
  4. jaanuari 2017 oma oli – ja et T. Sepp oleks sellest hoolimata jätkanud N. Neglasonile ebaõiguskokkuleppe päraste soodustuste tegemist.
  5. Ebaõiguskokkulepet ei võimalda tuvastada ka apellandi küsimus, miks oleks Niina Neglason pidanud tasuta röntgenit puudutava pisikese kokkuleppe maha salgama. Seda küsides paistab prokuratuuri positsioon niisugune: T. Sepp ja Niina Neglason leppisid kokku, et Niina Neglasonile tehakse tasuta röntgen; et nad mõlemad seda kokkulepet eitavad, kinnitab seda, et kokkulepe sõlmiti seetõttu, et Niina Neglason kasutaks oma ametiseisundit Corrigo huvides. Nagu märgitud, ei saa tuvastada, et tasuta röntgeni tegemise kokkulepe esines (vt käesoleva otsuse p 144). Ent isegi kui see kokkulepe oleks olnud, ei saaks selle hilisemast maha salgamisest tulenevalt väita, et Niina Neglason lubas T. Sepale tasuta röntgeni eest vallavolikogus Corrigo huvides tegutseda. Nimelt oleks võimalik, et Niina Neglason ja T. Sepp asusid tasuta röntgeni kokkulepet eitama seetõttu, et nad mõistsid, et prokuratuur võiks sellest kokkuleppest n-ö kinni hakata ja väita, et selle kokkuleppe osaks, n-ö vastutasuks olid ka Niina Neglasoni ametialased teod. Sama saab öelda puutuvalt Niina Neglasoni teisel ülekuulamisel antud väidetesse, et esimesel ülekuulamisel ta kabineti nr 304 tasuta kasutamisest rääkides eksis (kriminaaltoimik, kd 8, tl 70): Niina Neglason võis teisel ülekuulamisel valetada, sest ta oli selleks ajaks mõistnud, et kabineti tasuta kasutamisest võib prokuratuur teha tõele mitte vastava järelduse, et Niina Neglason oli andnud kabineti kasutamise eest T. Sepale lubaduse astuda Corrigo huvides mingeid ametialaseid samme.
  6. Mõistetamatuks jääb apellandi väide, et N.N. ile enne
  7. aastat tehtud allahindlustest kõneldes väljus maakohus süüdistuse piirest. Süüdistuse piirest väljumine tuleks kõne alla siis, kui kohus mõistaks isiku süüdistuses mitte kajastatud tegude toime panemise eest süüdi. Mitte kuidagi ei saa aga süüdistuse piirest väljumist näha selles, kui kohus võtab mingi süüdistuses kirjeldatud teo tõendatust analüüsides arvesse tegusid, mida süüdistus ei kajasta. See on suisa elementaarne: arvesse tulebki võtta kõiki tõendites kajastuvaid relevantseid asjaolusid. Seega ei näe ringkonnakohus mitte mingit probleemi esimese astme kohtu viitamises tõigale, et N.N. ile osutati hinnakirjast odavamat teenust juba aastaid enne süüdistuses välja toodud perioodi. Maakohus püstitas täiesti õigustatult küsimused, miks peetakse altkäemaksuks alles alates
  8. aastast tehtud allahindlust ja mida arvata sellest, et allahindlusi tehti mõnele teiselegi inimesele peale N.N. i. Ringkonnakohut ei veena sarnaselt maakohtuga väide, et kuivõrd alates
  9. aastast sai hinnakirjast soodsamat teenust vaid Niina Neglason, kujutas teenuse tegeliku ja hinnakirja järgse hinna vahe endast ebaõiguskokkuleppel baseeruvat soodustust. Maakohus märgib õigesti, et hinnakirjast madalama tasu nõudmine mõnelt kliendilt on ettevõtluses täiesti normaalne. Et N.N. 24
(26)oli hooldekodus olnud aastaid, võis tegemist olla n-ö pikaajalise kliendi soosimisega. Lisaks võis siingi mängida rolli T. Sepa ja Niina Neglasoni tihe läbikäimine: T. Sepp võis leida, et ta ei hakka oma sõbranna ja Corrigo jaoks olulise töötaja jaoks hinda tõstma.
  1. Viimaks on kohased ka maakohtu viited sellele, et Niina Neglason ei varjanud väidetavaid soodustusi kolmandate isikute eest (vt nt maakohtu otsuse p 2.25). Ka õiguskirjanduses on leitud, et avalikult tegutsemine viitab pigem ebaõiguskokkuleppe puudumisele (Heine/Eisele – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch.
  2. Auflage, § 331, Rn. 38a). Ka ei ole veenev väide, et kõne all olevaid soodustusi ei olekski osade inimeste (nt Corrigo töötajate) eest salajas hoida saanud: T. Sepp oleks võinud anda Niina Neglasonile ka hoopis teist laadi soodustusi, sh selliseid, millest ükski kolmas isik aimu poleks saanud (kasvõi sularaha).
  3. Eelöeldu tähendab seda, et ebaõiguskokkuleppe sõlmimine tõendamist leidnud ei ole ja maakohtu otsustus kõik kolm süüdistatavat õigeks mõista on korrektne. (IV) Kokkuvõte ja menetluskulud
  4. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus tuginevalt KrMS § 337 lg 1 p-le 2 Viru Maakohtu
  5. juuni 2020 otsusesse täpsustusi, jätab aga prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.
  6. Niina Neglasoni kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks summas 3420 eurot (sh käibemaks). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3‑1‑1‑90‑16, p 16). Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja prokuratuuri apellatsiooni analüüsiks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kokku 20 tundi ja 20 minutit hinnaga 140 eurot tund (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistlik. Arvel märgitud toimingud on vajalikud ja neile kulutatud aeg põhjendatud. Seega tuleb menetluskuluks lugeda kogu taotletav summa, st 3420 eurot.
  7. T. Sepa ja Corrigo kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist 2400 euro eest (sh käibemaks). Ka selle kaitsja töö moodustas esimese astme kohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumine ning apellatsioonivastuse koostamine. Selleks kulus kaitsjal 13 tundi ja 20 minutit. Hinnaks oli 150 eurot tund (käibemaksuta). Ka seda tunnitasu peab kolleegium mõistlikuks ja tehtud toiminguid ning neile kulutatud aega põhjendatuks. Niisiis on menetluskulu 2400 eurot. Ringkonnakohus lähtub sellest, et pool oma tööst tegi kaitsja T. Sepa ja pool Corrigo kaitsmiseks, mistõttu tuleb mõlemale hüvitada 1200 eurot.
  8. Et KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab KrMS § 337 lg 1 p 2 järgse lahendi tegemise korral menetluskulud riik, tuleb viidatud kulud riigilt süüdistatavate kasuks välja mõista. (alla kirjutatud digitaalselt) Riigikohtu 28.05.2021 kohtuotsus: RESOLUTSIOON 25
(26)
  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus N. Neglasoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3001lg 1 järgi ning mõisteti N.

Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

  1. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt N. Neglasoni kasuks välja 840 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.