← Eesti

2-19-15725/69

Obsah (9)§ 179§ 436§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 190§ 238

2-19-15725 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-15725 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtuasi M T hagi A N

§ 179lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul.

Lugeda kostjalt A N välja mõistetud summa 171 eurot täidetuks kostja poolt kohtu tagatiskontole 13.04.2020 tasutud summa 171 eurot arvelt. 1

(9)2-19-15725
  1. Jätta elatise nõudega seonduvad menetluskulud poolte enda kanda, välja arvatud M T riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud. Kuna kohus jättis elatise nõudega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
  2. M T riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Vabastada M T menetluskulude (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega.
  3. Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda välja uus väljavõte kostja töötamise registri kannete kohta ja töötukassa otsused kostjale tehtavate väljamaksete kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
  4. Hageja esitas kostja vastu nõude tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa. Lisaks esitas hageja nõude mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt olid hageja emal suhted kostjaga ning nendest suhetest sündis hageja. Kostja ei olnud nõus hageja registreerimisega oma nimele, seega ei ole kostjat kantud rahvastikuregistrisse ega hageja sünnitunnistusele hageja isana. Kostja ei ela koos hagejaga ega osale hageja ülalpidamises. Kohus määras tsiviilasjas molekulaargeneetiline ekspertiisi (DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei ole kostja isadus hageja suhtes välistatud ning kostja saab 99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus tegi 27.08.2020 osaotsuse, milles rahuldas hagi isaduse tuvastamise nõude osas osaotsusega ja luges tuvastatuks, et hageja isa on kostja.
  5. Kostja esitas seisukoha elatise nõude osas. Elatis tuleb välja mõista alates osaotsuse tegemisest, mitte hagi esitamisest. Kostja viitas 2020 avaldatud uuringule, milles leiti, et uus miinimumelatis 2019 aasta lõpu seisuga oleks uuringu kohaselt 172 eurot, sealjuures 3-6 aastasele lapsele makstava elatise suurus oleks 162 eurot. Samuti oleks vajalik maha arvestada peretoetus, seega oleks õiglane kostjalt välja mõista igakuiselt 102 eurot. Kostja on XXX eesti keelt mitte oskav mees, kellele on keeruline käesolevas majanduslikus olukorras endale tööd leida. Kostja on alates 01.06.2020 töötu ja elatub juhutöödest. On läbinud koolituse, et saada Soomes tööd, kuid seda saada on hetkel keeruline.
  6. Hageja ei näe põhjust, miks peaks elatis olema välja mõistetud isaduse tuvastamise lahendist, kohtupraktika kohaselt kuulub elatis välja mõistmisele alates hagi esitamisest. Hageja viitab nii perekonnaseadusele kui ka kohtupraktikale, mille kohaselt kui elatise nõue ei ületa lapse elatise miinimummäära, siis ei pea hageja oma vajadusi tõendama. Kohus ei saa tugineda TÜ R uuringule, kui seadusandja on määranud lapse minimaalseks 2
(9)2-19-15725 elatusrahaks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum kuutöötasu ja seda saab vähendada ainult siis kui kostja ei ole suuteline maksma elatist seaduses sätestatud suuruses. Ka riiklike toetusi saab arvestada ainult siis kui kostja ei saa seaduses sätestatud suuruses elatist maksta. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja majanduslik olukord oleks halb. Isegi kui kostja enam ei tööta, siis on ta saanud lõpparvena 3558,43 eurot, töötukassa poolt on talle makstud 1697,74 eurot. Kostjal on ka muud tulud – Maku- ja Tolliamet tagastas talle tulumaksu summas 767,39 eurot, kostja tagastas laenu summas 500 eurot. Kostjal on kohustus sissetulekut teenida ja Ida-Virumaal on võimalik tööd leida. Hageja on ka esitanud ülevaate piirkonna töökuulutustest, millele kostja võiks kandideerida.
  1. Kohtuistungil arutasid pooled kokkuleppe sõlmimist. Kostja selgitas, et tal ei ole tööd, kuna kasiinosaal, kus ta töötas pandi kinni. Hetkel saab töötukassast rohkem raha kui töötav inimene. Kõik pingutused on suunatud väärika töö leidmiseks. Kostja on valmis maksma 150 eurot, hageja on nõus 225 euroga.
  2. Hageja esitas tõendid oma vajaduste kohta ning ülevaate hageja ema sissetulekutest. Hageja ema sissetulekud perioodil 03.10.2019 – 31.10.2020 on kokku 4760,67 eurot, seega igakuine tulu on 366,20 eurot. Hageja ema annab inglise keele eratunde keskmiselt 250 euro eest kuus. Lisaks hageja ema sissetulekutele aitab hagejat ülal pidada hageja vanaema. Hageja emale on määratud töövõimetus 57% kuni 10.11.
  3. Hageja ühe kuu vajadused on summas 595 eurot – kommunaalmaksed, KÜ majandamiskulud 60 eurot; muud eluasemekulud 80 eurot; sidekulud 10 eurot; ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot; koolikohustusega seotud kulud 25 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; meelelahutus ja mänguasjad 50 eurot; toit 210 eurot; mööbel, kodumasina, nutitelefon ja muu varustus 50 eurot; transport 35 eurot. Hageja leiab, et kostjal on võimalik leida tööd minimaalse töötasuga, et maksta elatist miinimumsuuruses. Kostja ei ole invaliid ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid.
  4. Kevadel 2021 on kostjale makstav töötuhüvitis vähenenud. Viimane hüvitise summa 09.03.2021 on 389,76 eurot. Kostja on tasunud elatist oktoobris 2020 102 eurot, novembris 2020 102 eurot, detsembris 2020 150 eurot, jaanuaris 2021 150 eurot, veebruaris 2021 150 eurot ja märtsis 2021 150 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid 3

(9)2-19-15725 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Esmalt lahendab kohus küsimuse, millisest ajahetkest tuleb elatis välja mõista. Kohus leiab, et hageja on õigesti toonud välja, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest (Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08, p 11). Kohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast 27.08.2020 käesolevas tsiviilasjas tehtud osaotsusega (dtl 161). Seda ei ole vaidlustatud. Põlvnemise tuvastamise tagajärg on see, et kostja on hageja isa hageja sünnist alates, mitte alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse tegemisest või jõustumisest. Kuna hageja oli ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja alaealine laps, on hagejal perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi õigus saada kostjalt selle aja eest ülalpidamist ja kostjal on kohustus seda hagejale anda. Seega mõistab kohus elatise hageja kasuks välja alates 09.10.
  5. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
  6. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  7. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 4

(9)2-19-15725 ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“
  1. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek ei võimalda tasuda miinimumsummas elatist, kuna ta on töötu ning ei ole suutnud leida uut töökohta (dtl 172). Kostja on viidanud Justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringule (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf ) (dtl 172) ning on selle pinnalt arvutanud välja hageja vajadused ning on nõus tasuma elatist kuni 150 eurot.
  2. Kohus leiab, et kostja taotlus elatise vähendamiseks saab olla alates 01.06.2020, kui kostja majanduslik olukord reaalselt muutus ja ta jäi töötuks. Eelneva perioodi osas ei ole kostja esitanud elatise vähendamiseks ühtegi põhjendust ning arvestades, et kostjal oli kuni 31.05.2020 aastani töökoht ning kostja esitatud pangakontolt nähtuvad ka regulaarsed sissetulekud (dtl 175 – 177), siis puudub igasugune põhjendus, miks kostja ei peaks maksma kuni 31.05.2020 elatist seaduses sätestatud suuruses.
  3. Alates 01.06.2020 on kostja jäänud töötuks ja hakanud saama töötuskindlustushüvitist. Käesoleval ajal on sissetuleku suuruseks keskmiselt 430 eurot (neto) (dtl 338). Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et kostja omandis ei ole kinnisasju, äriühinguid ega registreeritud sõidukeid.
  4. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kohus on kontrollinud avalikke registreid ja tuvastanud, et hageja ema omandis ei ole registreeritud sõidukeid ega kinnisvara. Hageja ema on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Esitatud konto väljavõtte (dtl 252 jj) kohaselt on hageja ema 13 kuu jooksul perioodil 01.10.2019 – 31.10.2020 on hageja ema saanud sissetulekut summas 4556,67 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 350 eurot. Pangakontole laekub peretoetus (79,18 eurot) ja töötukassa poolt makstav hüvitis (ligikaudu 240 eurot). Hageja ema on ise avaldanud, et saab inglise keele tundide eest tasu umbes 250 eurot kuus (dtl 250).
  5. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal 5
(9)2-19-15725 ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat.
  1. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14).
  2. Kohus on hageja emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hageja kulutuste kohta. Hageja on leidnud, et põhilised väljaminekud on kokku 595 eurot (dtl 250): kommunaalmaksed, KÜ majandamiskulud 60 eurot; muud eluasemekulud 80 eurot; sidekulud 10 eurot; ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot; koolikohustusega seotud kulud 25 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; meelelahutus ja mänguasjad 50 eurot; toit 210 eurot; mööbel, kodumasina, nutitelefon ja muu varustus 50 eurot; transport 35 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on väga suured ning ei ole selles mahus kõik vajalikud. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Arvestades hageja ema sissetulekute suurust, siis ei ole usutav, et hageja ema tagas oma sissetulekutest igakuise hageja ülalpidamise 595 euro suuruses summas ja siis lisaks veel enda ülalpidamise. Hageja on küll väitnud, et hageja vanaema on abistanud, kuid siiski ei ole see eluliselt usutav, et hageja vanaema maksab igakuiselt kinni nii hageja ülalpidamise 100 euro ulatuses ja siis veel ka hageja ema ülalpidamise.
  3. Kostja on viidanud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) leitule. Uuringus on asutud seisukohale, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. 7 – 10 aastase lapse ülalpidamiskuluks on hinnatud 348 eurot (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 7 – 12 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu 6
(9)2-19-15725 meetodist 319 eurost 360 euroni. Standardeelarve meetodi alusel on ülalpidamiskulu 359 eurot ning see on ka kululiikide kaupa esitatud: telekommunikatsioon 13 eurot, kodune majapidamine 12 eurot, vaba aeg 29 eurot, haridus 35 eurot, isiklik hügieen 8 eurot, tervishoid 6 eurot, transport 40 eurot, eluasemekulud 26 eurot, toit 107 eurot, riided ja jalanõud 63 eurot, taskuraha 20 eurot.
  1. Kohus on võtnud aluseks hageja poolt välja toodud kulud ning on hinnanud uuringus toodud keskmise valguses. Hageja ema pangakontolt nähtub, et keskmiseks kommunaalkulu suuruseks on ühes kuus 102 eurot, seega sellest on hageja osa 51 eurot. Elektri eest kuulub tasumisele keskmiselt 13,94 eurot, hageja osa on 7 eurot. Kulu telekommunikatsioonile on keskmiselt 16 eurot, seega hageja osa on 8 eurot. Kohus leiab, et hügieenile ja tervishoiule kokku 35 eurot kuus kulutada on paisutatud kulu, hageja ei ole välja toonud, et tal oleks mõnda kroonilist haigust, mis sellise kulu tingiks, seega leiab kohus, et põhjendatud kulu on 14 eurot. Toidukulu hindab kohus uuringus toodud suuruses, s.t 107 eurot kuus. Toidule on võimalik kulutada alati enam, kuid siinjuures on vajalik lähtuda sellest, mis on vajalik kulu. Kulu haridusele hindab kohus samuti vastavalt uuringule, s.t 35 eurot kuus. Riiete ja jalanõude keskmiseks kuluks on uuringus leitud 63 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. Arvestades lapse vanust, siis on tõenäoline, et on vajalik vähemalt kaks korda aastas osta uued riiete ja jalanõude komplektid. Meelelahutuse ja mänguasjade ning taskuraha maksumuseks hindab kohus vastavalt uuringule kokku 50 eurot ning see on ka sarnane hageja poolt esitatud kuludele. Seadmete ja mööbli kulu osas leiab kohus, et hageja kulud on paisutatud, lisaks sellele ei ole tegemist üks üheselt kuluga, mida saaks pidada hageja kuluks, kohus leiab, et põhjendatud on arvestada kulu majapidamisele 12 eurot, nagu seda on kajastatud uuringus. Kulu transpordile on hageja hinnanud 35 eurot kuus, mis on sarnane ka uuringus toodud kulule. Muude eluaseme kulude osas ei ole hageja kohtule selgitanud, mis see on ning kohtu jaoks jääb ebaselgeks sellise kuluartikli vajadus seitsme aastase poisi elus. Seega kokkuvõttes leiab, et hageja ülalpidamiseks kulub ühes kuus 382 eurot. Tegemist on ligilähedaselt sarnase kuluga, mis on ka uuringus välja toodud, seega vastab keskmisele lapse ülalpidamise kulule. Kohus on arvestanud, et hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et hageja kulud oleksid erinevad tavapärasest.
  2. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hageja eest makstavate peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuse nr 3-2-1-174-16 punktis 13 selgitanud, et: „ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.“ Tartu Ringkonnakohus on 18.12.2020 otsuses tsiviilasjas 2-19-19031 selgitanud, et: „Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Seega tuleks pool lapsetoetusest (juhul kui on tuvastatud toetuse saamine) üldjuhul alati elatisest maha arvata. Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud arvestada elatise suuruse juures ka peretoetusega, kuna kostja majanduslik olukord tingib seda. Hageja ema kontolt nähtub, et hageja emale 7
(9)2-19-15725 makstakse toetust summas 79,18, kuid arvestades, et lapse osas on kanne tehtud, siis on õigustatud lapsetoetuse summa 60 eurot kuus ning kohus arvestab seda.
  1. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et tema ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga ja arvestades, et osaliselt on lapse vajadused kaetud ka peretoetusega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista alates 01.06.2020 elatis summas 161 eurot. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  2. Kostja on kohtule esitatud tõendite pinnalt tasunud elatist summas 756 eurot (dtl 338 jj, dtl 261), millega tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Juhul, kui kostja on enam elatist tasunud, siis ka seda on kohtuotsuse täitmisel vajalik arvesse võtta.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Mõista kostjalt A N hageja M T kasuks välja elatis perioodi eest 09.10.2019 – 31.12.2019 summas 270 eurot kuus, perioodi eest 01.01.2020 – 31.05.2020 summas 292 eurot kuus. Mõista kostjalt A N hageja M T kasuks välja elatis alates 01.01.2020 kuni M T täisealiseks saamiseni summas 161 eurot kuus.
  5. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 28. Elatise nõude osas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja hagejale

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

§ 190lg 3 1.

lausest tuleneb, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu 8

(9)2-19-15725 hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

  1. 03.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9988 rahuldas kohus alaealise hageja riigi õigusabi taotluse ja andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks advokaat Deniss Matvejevi. Kohus leiab, et seoses asjaoluga, et hageja on alaealine laps ja kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja vabastada elatisenõudega seonduvate menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest.
  2. 27.08.2020 osaotsuses jättis kohus poolte menetluskulud isaduse nõude tuvastamise osas kostja kanda. Kohus andis 08.05.2020 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta 171 euro ulatuses ekspertiisikulude kandmisest. Nimetatud kulu tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et kostjal tuleb ekspertiisikulud tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Kostja on ekspertiisitasu kandnud kohtu deposiiti 13.04.2020 ning kohus loeb kostjalt A N välja mõistetud summa 171 eurot täidetuks kostja poolt kohtu tagatiskontole 13.04.2020 tasutud summa 171 eurot arvelt. 31.

§ 179

lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Lahendamata taotlus 32. Kohus jätab

§ 238

lg 1 p 2 alusel rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks (dtl 184), milles hageja palub kohtul nõuda välja väljavõte kostja töötamise registri andmete kohta ning otsused kostjale töötukassa poolt määratud otsuste kohta. Kohus leiab, et kostja sissetulekud on selgelt kajastatud kostja poolt esitatud pangakontoväljavõtetes ning selles osas ei ole vajalik täiendavaid tõendeid välja nõuda. /Digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.