Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik K. V. esitas 01.04.2021 Pärnu Maakohtule hagi T. V. vastu abielulahutuse nõudes. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja edastas kohtuasja 16.04.2021 määrusega vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule. Poolte abielusuhted on abielulahutuse hagi kohaselt tagasipöördumatult lõppenud. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes isiklikult ära 26.05.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud xxx EEKBL pastor J.R. poolt, abielukande nr 631-32-2017/3. Abiellumisel oli hageja perekonnanimeks „P.“, mis on tema esimese ja 26.10.2015 lahutatud abielu järgne perekonnanimi. Hageja kinnitas kohtus, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Ta ei soovi leppida. Hageja avaldas soovi, et pärast lahutust taastatakse tema sünnijärgne perenimi „V.“. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on abielu lahutamisega nõus ja võtab haginõude õigeks. Poolte ärakuulamisel tuvastas kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud lõplikult ning abikaasade vahel puuduvad abielusuhted alates oktoobrist 2020 Pooled ei ole avaldanud kohtule soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja eest on abielulahutuse nõudelt tasunud 01.04.2021 100 (ükssada) eurot riigilõivu e-toimiku kaudu hageja lepinguline esindaja OÜ Mandatum Õigusbüroo kontolt nr EExxx (SEB). Hageja avaldas, et soovib abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust poole riigilõivu tagastamist esindaja büroo pangakontole. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal 2 2-21-5155 kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt
lg 2 ja
lg 2, samuti
Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kooskõlas
lg 2 p 3 kohus rahuldab hageja taotluse poole riigilõivu tagastamise kohta tema lepingulise esindaja büroo kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.