KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 04.märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Menetlus nr 1-09-3106 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Süüdimõistetu P.V (isikukood xxxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.04.2009 otsus P.Vu süüdimõistmises KarS § 320 lg 1 järgi, liitkaristus 7 kuud vangistust asendatud üldkasuliku tööga 420 tundi P.V Prokurör Maiken Mardim 04.märts 2010 Kohtulahend Istungil viibinud isikud Ettekande läbivaatamise aeg Resolutsioon Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne nr 230039 Tartu Maakohtu 08.04.2009 kohtuotsusega P.Vule mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pööramiseks. P.Vul tuleb ära kanda 5 ( viis ) kuud ja 16 ( kuusteist ) päeva vangistust. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.04.2009 otsusega on P.V süüdimõistetud KarS § 320 lg 1 järgi ja mõistetud liitkaristus 7 kuud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga 420 tundi. Ükdkasuliku töö tegemise tähtaeg hiljemalt 17.05.
- Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajja erakorralise ettekande nr 23039 P.Vu kohta. Ettekande järgi kriminaalhooldusaluse palvel planeeriti üldkasulike tööde teostamine alates 08.08.2009-15.10.
- Oma palvet põhjendas P.V sellega, et ta saaks tööga elatusraha koguda ja seejärel 8 tunniseid tööpäevi teha. Tööde alustamiseks kokkulepitud ajal tuli uue väitega, et tööd suvel ei olnud ja raha teenida ka ei saanud. Augustis tegi P.V 40 tundi üldkasulikku tööd. Koostatud sai töö juhendaja seletuse põhjal rikkumise fikseerimise akt ja ametniku otsusega on tehtud 04.10.2009 P.Vule hoiatus. Kuna katseaja lõpuni aega veel oli, koostati uus ÜKT ajakava. Selle järgi tuli oleks tööde teostamine alanud 01.02.2010 ja tööde lõpptähtaeg 09.04.
- Ametniku arvamus oli, et esimeste eksimiste puhul koostab ta erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. P.V võttis ametniku arvamuse teadmiseks. Katseaja jooksul on P.V 5 korral eksinud registreerimiskohustuse vastu, jättes määratud ajal ilmumata. Oma mitteilmumisest ametnikku teavitanud ei ole. Üldkasuliku töö teostamist alustas P.V tema enda palvel jaanuari 2010 viimasel nädalal, mil töötas 3 päeva korralikult. Edasi ta ei tulnud tööle kahel päeval ja mittetuleku põhjust ei teatanud. 1.veebruarist tuli taas tööle, ent töölt lahkus 1 juhendajat teavitamata, millal ise tahtis. 10.02.2010 seisuga on tehtud P.Vul ÜKT 80 tundi. Rohkem ta tööle ei läinud. Tööde juhendaja poolt rikkumiste kohta tehtud seletuse ning üldkasuliku töö tegija seletuste rikkumiste kohta põhjal otsustas kriminaalhooldusametnik teha P.Vule seisuga 11.02.2010 hoiatuse. P.V on andnud kriminaalhooldusametnikule registreerima mitteilmumisest järgmisi seletusi ( sulgudes seletuse kuupäev ): viibis Tallinnas tööl ( 27.04.2009 ), üldkasulikku tööd ei alustanud 01.08.2009, kuna vanaema suri ( 05.08.2009 ), viibis töövestlusel ( 27.08.2009), augustis ei saanud tunde teha, sest tegeles autokooli ja töötamisega ( 09.09.2009 ), seoses tungiva vajadusega tööd teha palus ÜKT tundide tegemine üle viia järgmise aasta kevadesse, lubab teha tunde vastavalt uuele graafikule ( 04.10.2009 ), 16.10 2009 läks koos sõpradega Hispaaniasse, kaotas dokumendid ja tagasitulek ilma dokumentideta tundus võimatu ( 01.12.2009), viibis Tallinnas töövestlusel ( 22.12.2009), selg oli haige ( 11.02.2010). Kriminaalhooldaja hindab P.Vu poolt läbitud katseajal ebaõnnestunuks, sest katseaja jooksul on kriminaalhooldusalune kuuel korral eksinud registreerimiskohustuse vastu ja talle kohtuotsusega määratud 420 üldkasuliku töö tunnist on P.V vaheaegadega ära teinud vaid 80 tundi. Tööde teostamistelt lahkub pidevalt tööde juhendajat informeerimata. Hilisemalt selgitab lahkumisi tervise halvenemisega. Kord on kõht, kord selg haige. Arstipoolset põhjendust, mis oleks aluseks vabandusele füüsilisest tööst keeldumisel, esitanud ei ole. Kriminaalhooldusametnik peab vabandusi otsituiks ja mittevabandavaiks. Nõusolek asendamaks vangistus üldkasuliku tööga oli P.Vu poolt antud vabatahtlikult. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku KarS § 69 lg 4 alusel ja vastavalt KarS § 75 sätestatule pöörata ärakandmata karistuse osa täitmisele. Rikkumised: kriminaalhooldaja juurde registreerimisel mitteilmumine, korduv rikkumine; üldkasuliku töö teostamise kohustuse mittenõuetekohane täitmine; lahkumine elukohast kauemaks kui 15 päeva selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. Ettekande juurde on lisatud P.Vu antud seletused, ÜKT juhendaja seletus rikkumiste kohta, rikkumise fikseerimise akt 11.02.2010, üldkasuliku töö tegemise ajakavad, P.Vu taotlus 04.10.2009, kodukülastusleht 05.11.2009, üldkasuliku töö tundide arvestus seisuga 12.02.2010, registreerimisleht. Üldkasuliku töö tundide arvestuse lehe järgi on ära tehtud ÜKT 88 tundi. Ettekande läbivaatamisel seletas P.V, et ta peab raha teenima. Neil on 8 kuune laps ja naine on tihti haige. Ei saanud töötunde edasi teha, sest ilmnesid seljavalud. Loodab, et saab 17-ndaks maiks oma töötunnid tehtud. Viimati tegi töötunde kaks nädalat tagasi, viskas lund. Saab aru, et peab oma karistuse ära kandma. Töödejuhatajale ei saanud teatada, kuna tal polnud kõneaega. Töö katkestas seljavalude tõttu. Ära tehtud on 100 tundi. On tulnud midagi vahele, et pole saanud ilmuda kriminaalhooldaja juurde. Saab maikuuks oma tunnid tehtud. Käis arsti juures ja talle määrati uuringud. Tal on arstitõend ka olemas. Tal oli see kriminaalhoolduse plaani pandud, et pean autokooli läbima ja juhiload kätte sama. Ta lahkus elukohast, kuid ei teatanud sellest kriminaalhooldajat. Ema suhtles kriminaalhooldajaga. Sellepärast ta väga vabandab, et ei teatanud. Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut pöörata kandmata karistus täitmisele. Kohtu põhjendused KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2 Erakorralise ettekande järgi on tehtud üldkasuliku töö tegemise ajaks graafik. Ettenähtud 420 graafikujärgse ÜKT tunni asemel on kriminaalhooldusalune suutnud ära teha seisuga 08.03.2010 vaid 88 töötundi. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et P.V ei ole täitnud kohtuotsusega temale kohtuotsusega pandud kohustusi. Kohus leiab, et on põhjendatud prokuröri arvamus, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kui P.V ei ole siiani peaaegu aasta jooksul suutnud graafikujärgselt tööd teha ja on ära teinud ainult 88 tundi, siis ei ole reaalne, et ta 2 kuu jooksul suudab ära teha 332 tundi. Kohtuistungil seletas ta, et tal on selg haige, et ta käis arsti juures. P.V on rikkunud korduvalt talle kohtuotsusega pandud kriminaalhooldusnõudeid, mille kohta ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi tõendit mõjuva põhjuse olemasolu kohta. Üldkasuliku töö tundide arvestuse järgi alates 01.02.2010 on rikkunud ka üldkasuliku töö tegemise nõudeid, lahkudes korduvalt teatamata töölt, samuti ei ole ilmunud tööle. Kohus leiab, et põhjendatud ja otstarbekas P.Vule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Ära tegemata on üldkasuliku töö 332 tundi, so ümberarvestatult 166 päeva vangistust, s.o. 5 kuud ja 16 päeva vangistust. Silvi Maiste Kohtunik 3