Obsah (11)

§ 657§ 456§ 651§ 175§ 218§ 217§ 177§ 178§ 317§ 654§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 9. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja sellest summalt viivise. Õigusabikulu hüvitamist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Õigustatud ei ole kunstlikult ja põhjuseta tekitada kostjale lisakulusid. Tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Hageja õigusabikulu lihtsa avalduse koostamise eest on ülepaisutatud. POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada õigusabikulu 420 eurot välja mõistmata jätmise osas. Hageja tegevusala on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Tal puuduvad juristid, seega on mõistetamatu maakohtu seisukoht, et hageja peab ennast kohtumenetluses ise esindama. Hageja õigusabikulu 3,5 t ulatuses on mõistlik ja põhjendatud, kuna hõlmab hagiavalduse ettevalmistamisel lepingu analüüsi, võlanõude summade arvestust ja kohtueelse menetluskäigu uurimist. Samuti on tavapärane hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Kostja kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja osa hageja õigusabikulu summast maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. 8. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust tähtaegselt ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. 9. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigusabikulu välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes nii diskretsiooni piire.
2. Maakohus hindas ekslikult hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 11. Asja lihtsus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks.

Samuti ei anna alust esindajakulu väljamõistmata jätmiseks see, et hageja sai nõude loovutuse teel. Algne võlausaldaja võinuks samuti kasutada menetluses esindajat, mistõttu ei saa seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik seisukoht, et kulu õigusabile on kunstlik. 3

§ 657

lg 2, sest see käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Kõnealune säte ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue otsuse, millega määrab

§ 175lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

1. Õige on maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 3,5 t, sest avaldus on lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 t. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on esindaja kohane tunnitasu 80 eurot.
2. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 192 eurot (= 2 × 80 + 20%). Õigusabikulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei olnud kohtusse pöördumise ajal käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 292 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 192 eurot). Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas summas. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 17. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel avalikult.

Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult. 18. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt

§ 173lg 1 teisele lausele märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 07.05.2021 määrusega RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja
2. aprilli 2021 taotlus ja parandada Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli 2021 otsuse resolutsiooni punktis II.3 esinev ebatäpsus, lugedes viidatud punkti õigeks järgmises sõnastuses: „Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 251,75 eurot alates
4. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.“ 4