1-18-4642/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-4642 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Ilja Lušini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Ilja Lušin (ik 38602033723), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati Ilja Lušin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest karistati teda 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. I. Lušini karistusaeg algas
9. jaanuaril
10. a ja lõppeb
11. novembril
12. a.
13. Viru Vangla esitas
14. märtsil
15. a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Lušini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. aprilli
18. a määrusega jäeti I. Lušin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. I. Lušinil on olemas vabanemisjärgne elukoht. Ta soovib läbida sõltuvusrehabilitatsiooni. Ta osaleb vangla tööhõives, on läbinud riigikeele kursused tasemel A2 ja suhtub positiivselt enesetäiendamisse. Ta soovib muuta enda sõltuvuskäitumist ja saab aru, et narkootikumide edasi tarvitades, satub ta kiiresti vanglasse tagasi. Samuti mõistab, et loobuda tuleb suhtlemisest isikutega, kes on kuidagiviisi narkootikumidega seotud. Vabanemise korral on tal olemas toetavad lähedased. Samas ei ole tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud seaduskuulekas. Teda on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud kartserikaristusega allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest. Käitumisprobleemide tõttu ei ole vanglas õnnestunud ka eriala omandada, sest probleeme on tekkinud nii kaasõpilaste kui ka vanglaametnikega. Tema majandusliku toimetulekuoskus on puudulik. Ametlikult ei ole ta kunagi töötanud. Vabanemise korral tal kindel töökoht puudub. Seda arvesse võttes on rahaliste probleemide tekkimine vabaduses maakohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades, et ta on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib I. Lušin majanduslike raskuste tekkimisel lisaraha teenida kuritegelikul teel. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 3523,34 eurot.
20. I. Lušin omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Mõlemad on seotud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mida on ajendanud majandusliku kasu saamine ja soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine. Puudub alus kindlalt väita, et I. Lušini hoiakud on vangistuses niivõrd muutunud, et uue kuriteo risk on oluliselt vähenenud. Tema probleemid distsipliiniga ja distsiplinaarkaristuste olemasolu annab põhjust arvata, et sarnane käitumine kordub. I. Lušin tarvitas vahetult enne kinnipidamist narkootikume ja ei ole välistatud, et tarvitamine vabaduses jätkuks, mis võib päädida uute kuritegude toimepanemisega. I. Lušin alustas tarvitamist 16-17 aastaselt. Ta on tarvitanud nii üksinda kui ka seltskonnas amfetamiini ja kanepit. I. Lušinil on diagnoositud narkosõltuvus. Perioodil
21. maist kuni
22. juunini
23. osales ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid arvati grupi nimekirjast välja, kuna segas gruppi ja ei töötanud kaasa. Vaatamata sellele, et ta soovib enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, soodustab narkootikumide jätkuv tarvitamine uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Lušin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
25. Maakohus viitab kahele kehtivale distsiplinaarkaristusele, aga on üldteada, kuidas süsteem vanglas iga vale liigutuse eest kinnipeetavat karistab. Pealegi on üks neist karistustest praeguseks juba aegunud. Teise distsiplinaarkaristuse osas sai ta oma eksimusest aru ja asus korraldust täitma. See karistus aegub juunis
26. Seega on ta aasta aega korrast kinni pidanud, mis näitab, et ta ei korda oma vigu. Aastatagused distsiplinaarkaristused ei tohiks ennetähtaegset vabastamist takistada. Ta osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ meeleldi. Programmist võtab aga osa palju kinnipeetavaid, mis tähendab, et seal oli ka tema varasemaid tuttavaid. Nende tõttu ei saanud ta keskenduda ja keeldus rühmatööst, paludes individuaalset lähenemist, mille ka sai. Pärast seda läbis ta programmi tõrgeteta. Ta soovis minna keskkooli, kuid vangla seda talle ei võimaldanud. Ta õppis ära eesti keele. Ta vestleb vanglas regulaarselt sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Ta on vangistuse ajal maksnud ära suurema osa võlgadest. Vabanedes soovib ta asuda rehabilitatsioonikeskusesse, mis tagab talle kuueks kuuks elukoha ja aitab töökoha leida. Ühtlasi saab ta võtta ennast töötuna arvele. Ta on katkestanud kõik suhted endiste tuttavatega, suheldes vaid enda perekonna ja rehabilitatsioonikeskuse juhiga. Vabaduses on ta nõus täitma kriminaalhooldustingimusi. Ta on üle poole mõistetud karistusest ära kandnud ja soovib võimalust näidata, et ta on oma vigadest õppinud, kahetseb tehtut ja soovib elada seaduskuulekalt. 2 RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Lušinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
28. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole I. Lušinit vangistusest tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
29. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et I. Lušini iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid: ta on läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava, osaledes tööhõives ja omandanud eesti keele tasemel A
30. Tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Aga nagu öeldud, I. Lušini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et ta hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Kriminaalkolleegium ei ole, arvestades I. Lušini varasemat elukäiku ja käitumist vanglas, sugugi veendunud, et I. Lušin suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse probleemideta läbida ja edasiselt kuritegudest hoiduda.
31. Karistusregistri andmetel omab I. Lušin kahte kehtivat karistust narkokuritegude eest ja viibib vanglas neljandat korda. Kuritegusid soodustasid sõltuvusprobleemid ja majandusliku tulu teenimise soov. I. Lušinil puudub pikaajaline töökogemus- ja harjumus. Ka vanglas on ta keeldunud majandustöödel osalemisest. Vabanemise korral teda kindel töökoht ees ei ootaks, mis võib tekitada mõningaid küsitavusi tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas. Eriti olukorras, kus ta ametlikku töökohta ei leiagi, aga soovib siiski materiaalset heaolu. Tekkinud kahtluseid süvendab omakorda I. Lušini narkoprobleem. On küll positiivne, et vabanemise korral sooviks ta läbida sõltuvusrehabilitatsiooni. Hoolimata sellest ei ole ringkonnakohus kindel, et I. Lušim on ka tegelikkuses motiveeritud enda sõltuvuskäitumisest tulenevate probleemidega tegelema. On ilmselge, et tema narkoprobleem on pikaajaline. Vabaduses ta oma kainust hoida ei suutnud, rääkimata ravile asumisest. Vanglaski keeldus ta sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemast, kuna segas grupi tööd. I. Lušin põhjendas seda ise sellega, et seal viibis palju tema endiseid tuttavaid, missugune seisukoht on aga ainetu. Pigem oli probleemiks tema enda sisemine motiveeritus antud programmi töös osaleda. Seega ei ole I. Lušin enda narkoprobleemidega vangistuses tegelikkuses isegi tegelenud, mis loob keskmisest suurema tagasilanguse ja kuritegude jätkuva toime panemise ohu.
32. Ka tema üleüldine suhtumine ja hoiakud vanglas ei tekita kriminaalkolleegiumis vähimatki veendumust katseaja edukast läbimisest ja edasisest õiguskuulekusest. Ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest. Kaebusest on arusaadav, et I. Lušin õigustab enda käitumist, süüdistades karistuses „vanglasüsteemi“. Pigem on tal puudulik probleemide lahendamise oskus ja neid lahendab ta pigem kuritegelikke põhimõtteid järgides. Samuti on I. Lušinil probleeme suhetes ametnikega ja ta eelistab suhelda tema jaoks n-ö sobivate isikutega. Näiteks programmist „Viha juhtimine“ ta samuti ei osalenud, 3 kuna talle ei meeldnud programmi läbiviija. See tekitab ringkonnakohtus tõsiseid küsitavusi, kas I. Lušin on üleüldse suuteline määratud kohustusi täitma ja kriminaalhoolduse edukalt läbima. I. Lušini korduvkaristatus ja pidevalt vangistusesse tagasi sattumine näitab, et ta ei ole tegelikkuses piisavalt motiveeritud oma elus vastavaid korrektuure tegema ja edasist elu seaduskuulekalt elama. Nagu öeldud, on ta varemgi vangistuses viibinud, kuid see ei avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju, kuna I. Lušin jätkas kuritegude toime panemist. Temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on seega veel piisavalt suur ja I. Lušin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
34. aprilli
35. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 4