lg 2 p 9, § 424 lg 1 järgi Anton Kargut süüdistatakse selles, et tema 08.02.2020 kella 17.28 paiku Tallinnas aadressil x asuvas kaupluses X P võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P X AS-ile kuuluvad 2 pudelit viskit Jack Daniels maksumusega 23,09 eurot/pudel, kogumaksumusega 46,18 eurot. Võetud kaubaga möödus kassarivist ja kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Samuti tema 01.06.2020 kella 08.06 ajal Tallinnas x asuvas kaupluses X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X Eesti OÜ-le kuuluva pudeli viina Perepjolka Domasnaja 700 ml maksumusega 9,99 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema uuesti 01.06.2020 kella 08.13 ajal Tallinnas x asuvas kaupluses X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X Eesti OÜ-le kuuluva pudeli viina Perepjolka Domasnaja 700 ml maksumusega 9,99 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 03.06.2020 kella 14.43 paiku Tallinnas x asuvas kaupluses x võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil x AS-ile kuuluva pudeli viina Laua maksumusega 6,09 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. 1 Seega pani Anton Kargu toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Samuti süüdsitatakse Anton Kargut selles, et tema 12.03.2020 kella 13.58 ajal Tallinnas Õismäe tee 4 maja juures juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz E320, registreerimismärgiga xX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,98 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Anton Kargu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tegevusega Anton Kargu pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohus uuris järgmisi tõendeid: - P X AS-i 08.02.2020 avaldus (lk 11); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (lk 28-30); - Väärteomenetluse nr 2317,20,002206 lõpetamise määrus (lk 12-13); - Sündmuskoha vaatlusprotokollid skeemi ja fotodega (lk 14-27); - Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid (lk 31-32); - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 33); - Õiend (lk 89); - Kahtlustatava A.Kargu eeluurimisel antud ütlused (kohus avaldas A.Kargu ütlused KrMS § 289 ja § 293 alusel); - X Eesti OÜ 18.06.2020 avaldus (lk 34-36); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (lk 37-45); - X Eesti OÜ 18.06.2020 avaldus (lk 46-48); - xxx AS 03.06.2020 avaldus (lk 49); - Õigusrikkuja kinnipidamise akt (lk 50); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (lk 51-53); - Karistusregistri andmed (lk 64-71); - Kiirmenetluse otsused väärteoasjades nr 2315,19,004632 ja 2317,20,002218 (lk 74-79); - Kaitsetasu dokumendid (lk 61-63); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (lk 54-60); - Andmed sissetulekute kohta (lk 72-73); - Tõkendi määrused (lk 80-84); - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 85); - tõend (lk 86). Kohus, kuulanud ära kanntanu esindaja, tunnistaja ja süüdistatava Anton Kargu ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 08.02.2020 X P varguse episood: 2 Anton Kargu süü 08.02.2020 varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi ning kinnitas, et võttis 2 pudelit viskit Jack Daniels, turvatöötaja võttis kinni ja kaup võeti ära. Süüdistatava Anton Kargu ütlusi ning teo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelite ja videosalvestisega, millelt on näha kuidas A.Kargu võtab kaupluse müügisaalis riiulist 2 pudelit alkoholi. Kassadest möödudes ei ole isikul mitte midagi käes ja ta ei maksa millegi eest. Isik peeti kinni ja turvaruumis võtab isik oma riietest välja 2 pudelit. AS P avaldus kinnitab, et A.Kargu juurest leiti 2 pudelit Jack Daniels viskit, tooted olid korras ja need tagastati kauplusele. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll kinnitab, et varguskatse toimepanijana peeti kinni Anton Kargu (lk 54-55). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ütlustega, P AS avalduse, isiku kinnipidamise protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga (sh videosalvestisega) leidnud tõendamist Anton Kargu poolt 08.02.2020 võõraste vallasasjade (kahe viski pudeli) äravõtmise katse. Anton Kargu enda ütlustest, mille kohaselt läks ta poodi ja võttis kohe 2 pudelit alkoholi ja lahkus ilma maksmata ning tema objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis 2 pudelit viskit, peitis need riietesse ning möödus kassadest kaupade eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, seega on temale süüksarvatud kuritegu toime pandud kavatsetult. 01.06.2020 X Eesti OÜ varguse episoodid: Anton Kargu süü 01.06.2020 kahes varguse episoodis (kell 08:06 ja kell 08:13) on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast nendes episoodides süüdi ning kinnitas, et 01.06.20 käis 2 korda Vilde tee X kaupluses ja võttis mõlema korral viina Perepjolka. Esimesel korral andis viina naisterahvale, kes on napsitaja. Kell oli 8 raha oli, aga sel kella ajal ei saa osta alkoholi. Andis viina naisele ja ütles, et toob veel ühe. Jõid viinad koos ära. Süüdistatava poolt kahe varguse toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja X X ütlused, mille kohaselt 01.06.2020 töötas X poes Vilde 75/
Antud kriminaalasja esemeks on samuti nelja kuu jooksul kaks varguse ja kaks varguse katse episoodi, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. 4 Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Anton Kargu tegevused neljas episoodis kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus üheski varguse episoodis ei tuvastanud. Anton Kargu on süüvõimeline ning
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Süüdistatav Anton Kargu end mootorsõiduki joobes juhtimises süüdi ei tunnistanud. Vaidlust ei ole faktis et mootorsõidukiga MB E320 reg märgiga xX sõideti 12.03.2020 ja põhjustati Õismäe tee ringristmikul Õismäe tee 4 juures avarii. Nimetatud fakti kinnitavad tunnistajate Xi, X ja X ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 14-27). Anton Kargu ütluste kohaselt kohtus X ja Xiga X keskuse maa-aluses parklas. Mõnikord ööbis X keskuse parklas autos. Tol hetkel elas autos. Algul oli üksi siis tulid X ja X. Xi ema helistas, et viiks X koju ja jääks nende juurde elama. X ja X jõid autos, süüdistatav ei joonud. Politsei käis X keskuses, ütles politseile, et ei sõida kuskile. Oli sel hetkel kaine. Politseiga kohtus umbes tund enne avariid. Politsei tuntud alkoholilõhn võis tulla autost. Mäletab, et politseiga kohtudes koristas autot seestpoolt. Istus rooli, X istus juhi kõrval ja X oli taga. Kargu teel alkoholi ei joonud. Avarii hetkel oli roolis üks teine X. Peatus Laki tänaval kui nägi teist Xd. Pidas kinni, et võib olla X kuskile ära viia, teel Õismäele. Tuli välja tegid suitsu, X ütles, et soovib autot osta ja istus rooli. Tahtis autot müüa, oli külm ja tahtis raha ja siia oleks saanud kuskil elada. Kui X läks rooli, istus juhi taha istmele. Avarii hetkel olid autos neljakesi. Algus väljusid kolmekesi ja hiljem tuli kõrvalistuja kohalt välja X. Siis istus Kargu juhi kohale, tahtis proovida miks auto ei liigu. Auto ei liikunud. Roolis olnud X läks x WC. Seisid auto kõrval ja hakkas siis viskit jooma. Viski oli Antoni oma, ka X jõi viskit. Edasi läksid xsse. Roolis olnud Xd tänaseni näinud ei ole. Roolis olnud Xga on kohtunud 3 korda. Tol päeval oli seljas sama jope, mis kohtus (pruunikas-must nahkjope), peas oli nokamüts. Xil oli kapuutsiga jope. Juhikõrval istunud X oli müts. Roolis olnud Xl ei olnud mütsi ja on Karguga samasugune soeng, kuid on heledamad juuksed, mis on ära aetud. Ei tundnud Xd, ei tea kust teda otsida. Kui oleks süüdi olnud, ei oleks xsse läinud ja oleks ära jooksnud.Viski võttis autost, Xl viskit ei olnud. Liitrise viski oli ostnud Ps. Peale avariid jõi viskit 2 suurt lonksu kokku umbes 200g. Auto võtmed olid kogu aeg Kargu käes. Sõidu ajal süütelukus. Autost väljudes autos või taskus. Roolis olnud X on Kargu pikkune. Autost väljudes nägi meesterahvast telefoniga. Tunnistaja X X ütluste kohaselt tuli väljakutse Õismäele. Teataja kahtlustas, et juht on joobes, kuna tegi triki Õismäe ringil, inimene oli kodus aknast näinud. Auto oli parema küljega vastu äärekivi libisenud, peale seda ei suutnud auto rohkem liikuda. Auto oli MB C mudel sedaankere, tumedat värvi toonklaasidega. Autouksed olid lahti. Andmebaas näitas, et Anton on auto omanik või vastutav kasutaja. Teataja ütles, et isikud liikusid Nurmenuku keskuse poole. Jätsid MB teele ja läksid keskuse poole. Anton ja teine isik liikusid x peaukse juurest Rkioski poole. Läksid nende juurde. Lahutasid isikud. Küsisid, kes neist roolis. Teise isiku nime hetkel ei mäleta, kuid ta ütles, et see isik ei sõitnud vaid sõitis Anton. Mõlemad olid joobes. Anton tundus rohkem. Kargu ütles, et tema ei sõitnud, et keegi kolmas oli roolis, kelle nime ei 5 öelnud. Tuttav ei rääkinud kolmandast isikust. Anton ütles, et kolmas isik oli lahkunud. Paigutasid isikud bussikongi. Antoni käes olid MB võtmed jope taskus, ühegi teise auto võtmeid ei olnud. Anton oli päevitunud teine mitte. Avariigrupp tuli ja paigaldas auto politseiparklasse. Tunnistaja mõõtis joovet, tõendusliku alkomeetriga tuli teine patrull. Tunnistaja X X ütluste kohaselt toimus avarii 2020 märtsi alguses pealelõunasel ajal. Tuli jalutuskäigult, oli Õismäe teel ja oli Nurmenuku ringist möödunud. Kuulis auto pidurite kriginat. Keeras ringi ja nägi, et must auto vingerdas teel ja põrkas tagumise otsaga vastu mingit metallposti. Oli vana tüüpi MB. Auto jäi seisma, prooviti sellega ära sõita, aga see ei õnnestunud. Mõni meeter liikus ja siis suri auto välja. Oli umbes 10-15 meetrit autost. Kolm meest tuli välja. Keegi tuli hiljem välja vist tagumiselt istmelt. Kõik olid tumedates riietes 3040 vahel umbes. Juht oli hõrenevate juustega ja ta kandis tumepruunikat värvi nahkjopet või midagi taolist. Teised 2 olid tumeda peaga. Juhi kohalt väljunu oli kõige lühem ja kõrval istunu oli kõige pikem. Juht ütles, et avarii ja, et ei ole vaja telefoni. Tagasi autosse keegi ei sisenenud. Mehed liikusid tunnistajast mööda Nurmenuku peatusest eemale ja läksid majade vahele paremale. Teatas politseile. Selgitas politseile, et hõredate juuste ja tumedas pruunis jopes mees oli roolis. Politsei ütles, et mehed on käes. Mehed läksid koos kõik ühes suunas. Tunnistaja X X ütluste kohaselt sõitsid 2020 märtsis autoga ja sattusid avariisse. Autos olid X X, X, Anton Kargu. Pidid Õismäele sõitma, kuid ei tea kuhu ja miks. X istus taga keskel, et oleks mugavam juttu rääkida. X istus kõrvalistuja kohal ja Anton oli roolis. Tunnistaja jõi autos edasi. Pärast Õismäe ringi sõitis auto vastu äärekivi. Auto kaotas juhitavuse. Pärast avariid läksid laiali. Autost tulid kõik välja. Tunnistaja läks x-sse, Anton tuli tunnistaja suunas ja neid koos vahistati xi sissepääsu lähedal. X läks teise suunda, ei tea kuhu ta läks. Keegi autosse tagasi ei istunud. Autost väljudes ja teel poodi tunnistaja jõi. Kirjutas politseile, et Anton oli roolis. Kirjutas autos seletuskirja ja peale seda lasti tunnistaja vabaks. Politsei mõõtis ta joovet. X keskuses käis Ps. Antoniga kohtus mitte kaugel X keskusest. Ei mäleta mida Anton jõi. Xl on lihtsalt lühikesed juuksed, ei ole kiilakas. Ei ole Xd autoga näinud, ei tea kas Xl on load. Kuigi A.Kargu eitab autorooli olemist avarii hetkel, on Kargu sellesisulised ütlused lükatud ümber tsiteeritud tunnistajate ütlustega. Xi ütlused kinnitavad, et A.Kargu sõitis autoga Xlt Õismäele ja avarii hetkel oli roolis Kargu. Xi ütlusi kinnitab ka erapooletu, seltskonnaga mitte seotud tunnistaja X, kes kirjeldas autos olnud isikuid. Kohus veendus kohtuistungil, et roolis olnud isiku kirjeldusele nii kasvu, juuste kui seljas olnud nahktagi (oli seljas ka kohtus) osas vastas A.Kargu. Politseiametnikust tunnistaja ütlustest nähtub, et X kinnitas kohe peale sündmust, et avarii hetkel oli roolis A.Kargu. Kuna kohus ei ole tuvastanud Xi eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest erinevusi ning need ütlused haakuvad ka tunnistaja X ütlustega, ei ole kohtul alust lugeda Xi ütlusi ebausaldusväärseteks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Anton Kargule
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Anton Kargu objektiivsest käitumisest – tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli ja asus sõitma peale seda kui politseiametnik oli tal keelanud autot juhtida ja Kargu oli lubanud et ta seda ei tee – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokooseisule 9 vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Tunnistajate X ja X ütlustest nähtuvalt oli juba eemalt aru saada, et Kargu on tarvitanud alkoholi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Anton Kargu teadis, et ta on joobes. Seega, asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, teadis isik ka seda, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja soovis seda. Anton Kargu seadis oma käitumisega (joobes juhtimise ja avarii põhjustamisega) reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara. Anton Kargu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Anton Kargu puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, sh, et politseinik oli juba eripreventiivselt vestelnud Karguga ja keelanud tal juhtima asumise, mida A.Kargu lihtsalt eiras ja asudes autot juhtima põhjustas liiklusõnnetuse, hindab kohus A.Kargu süüd joobes juhtimises keskmisest suuremaks. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Anton Kargu tegevus kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Anton Kargu on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Anton Kargul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus varguste puhul süü ülestunnistamist. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tasumata trahve on tal 27000 eurot, mille sissenõudmise vältimiseks ei vormistanud süüdistatav isegi autot enda nimele. Anton Kargu sõnul tal puudub 10 töökoht ja püsiv sissetulek, ema annab talle vanema pensioni, mistõttu ei ole rahalise karistuse kui kergeimat sanktsiooniliig kohaldamine Anton Kargule sobilik ja põhjendatud karistus. Isik on varasema käitumisega näidanud, et rahaline karistus teda ei mõjuta ja ta jätab selle lihtsalt maksmata. Süüdistatavat varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Anton Kargut edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Anton Kargut tuleb
lg 2 järgi karistada nelja episoodi eest karistuse alammäärast pikema vangistusega s.o 6 kuud ja
lg 1 alusel karistada sanktsiooni alamäärast pikema vangistusega 8 kuud.
Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata
Kuigi A.Kargu vajab ilmselgelt kriminaalhooldaja järelevalvet ja sotsiaalprogrammis osalemist, ei ole talle püsiva elukoha puudumisel võimalik määrata käitumiskontrolli nõudeid
Isik küll väitis, et elab hetkel Tähetorni hotellis, kuid hotelli ei ole kohtu arvates võimalik lugeda isiku alaliseks elukohaks.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 08.02–09.02.2020, 03.06–04.06.2020 ning 18.06.2020, s.o 5 päeva, karistusaja hulka Ühtlasi peab kohus nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks võtta Anton Kargult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi Anton Kargul puudub varasem kehtiv karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 1 ja 3, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud süüteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alates 3 kuust kuni 3 aastani (
Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine vajalik nii õiguskorra kaitsmise huvides kui ka süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panema uusi liiklusalaseid süütegusid. Anton Kargul mõõdeti kriminaalvastutuse eelduseks olevat joovet ületav joove (mõõtetulemus 0,98mg/l) ning tegu on toime pandud peale seda kui politseiametnik oli juhtinud isiku tähelepanu joobele ja keelanud isikul auto juhtimise. Kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et kuna isik ei ole varem joobesjuhtimise eest karistatud, siis ei peaks juhtimisõigust ära võtma. Süüdistatava joove ületab märgatavalt kriminaalvastuse aluseks olevat joobe alammäära, mis juba iseenesest näitab, et joove ei ole ka väike. Tegemist ei ole ka kriminaalvastutuse eelduseks oleva joobe alampiiri lähedase joobega. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et süüdistatav asus koos autos olnud kahe kaaslasega, kriminaalvastuse eelduseks olevat joovet ületava joobega sõidukit juhtima ning seda keset päeva, mis tähendab ka tavapärast liiklusvoolu ja reaalset ohtu lisaks autos olnud isikutele ka teistele liiklejatele. Ohu suurust ja reaalsust ilmestab ka asjaolu, et A.Kargu ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti kui teised 11 liiklejad juba märkavad, et isik on ilmselgelt joobes, tajuvad ohtu ning kutsuvad politsei peatamaks sellise juhi suundumist liiklusesse (väljakutse X keskusesse), siis on kohtu hinnangul kohatu rääkida sellest, et süüdistatava joove ei olnud eriti suur ning temast tulenev oht ka ei olnud suur. Kohtu hinnangul tekitasid suutmatus püsida oma sõidurajal ning avarii põhjustamine keskmisest suurema liiklusohu. A.Kargu ütlustest nähtub, et autos elades jõi ta alati, et sooja saada. Anton Kargu peeti kinni kella 14.15 paiku päeval. Tunnistaja Xi ja X ütlusi ja tuvastatud joobe suurust arvestades, ei olnud ilmselgelt tegemist üksnes eelmise õhtu alkoholi tarvitamisest jäänud jääknähtudega, vaid isik oli alkoholi tarvitanud samal päeval. Teadlikult peale alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik (tunnistaja X ütlused kinnitavad, et auto vingerdas tee peal), kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Nagu kohus eespool märkis on A.Kargu süü keskmisest suurem. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud nii lubatud alkoholi piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse. Piirmäära oluline ületamine tuleneb juba sellest, et tegemist on
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga ja mitte enam LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteoga. Arvestades aga asjaolu, et Anton Kargu juhtis sõidukit sellises seisundis suhteliselt pikaajaliselt, sõites ühest linnaosast teise, autos oli reisijad, siis näitab selline käitumine ka hoolimatut suhtumist oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistusest tingimisi vabastamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on A.Kargu liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud kuriteoiseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et Anton Kargu paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole vaja kohaldada lisakaristust, kuna ta ei saaks siis läbida C,D,E-kategooria kursust ja asuda tööle autojuhina. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Ühtlasi koondab see isiku tähelepanu toime pandud teole, selle raskusele ja sellega kaasnevatele ebameeldivatele tagajärgedele isiku jaoks. Süüdistatav oli tund enne vahejuhtumit hoiatatud politseiametniku poolt, kuid Anton Kargu ei teinud sellest juhtumist enda jaoks piisavalt järeldusi ega korrigeerinud oma käitumist õiguskorrale vastavaks. Vastupidi, ca tund aega hiljem istus isik rooli ja võttis autosse veel 2 sõpra. Kohus leiab, et antud juhul süüdistatav ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega ning lisakaristuse kohaldamisega saab anda ühiskonnale ka selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki 12 juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A.Kargul oleks liikumispuue. Seega, käesoleval hetkel puudub
Sellest tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et isiku jaoks on puudest tingitult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Asjaolu, et isik soovib läbida C,D,E-kategooria kursust ja asuda kutselise autojuhina tööle, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis välistaks isikule lisakaristuse kohaldamise. Karistusregistri õiendist on näha, et isikut on aastate jooksul karistatud korduvalt ÜTS § 88 järgi s.o tasulise sõitjateveo eest seaduses ettenähtud dokumentideta. Seega on isik mootorsõidukit juhtides järjekindlalt teeninud tulu rikkudes nõudeid, mis on lisaks juhtimisõiguse olemasolule kehtestatud tulu teenimisele. Süüdistatav ise kinnitas, et on sihilikult varasemad trahvid jätnud tasumata (vältimaks trahvide sissenõudmist ei vormistanud isegi autot enda nimele). Sellise süüdistatava enda käitumise valguses ei ole kohtu arvates põhjendatud õigustada lisakaristuse kohaldamata jätmist süüdistatava võimaliku uue töökoha lootuses peale C,D,E-kategooria omandamist. Juhiloa olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit, kui suurema ohu allikat, on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Kohus arvestab, et süüdistatav ei ole aru saanud oma teo õigusvastasusest, mistõttu kohaldab kohus isikule lisakaristuse minimaalmäärast pikemas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. § 126 lg 3 p2 kohaselt tagastatakse asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sõiduauto MB E320 registreerimismärgiga xX (asub Rahumäe tee parklas) tagastada registrijärgsele omanikule X X või tema poolt volitatud isikule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsetasu 776.40 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). 13 Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta on siiani igal viisil (vormistas ostetud auto teise isiku nimele) üritanud vältida talle määratud trahvide tasumist ning trahvide mitte tasumsie põhjuseks ei olnud mitte raha puudus (auto jõudis osta) vaid soov jätta oma kohustused täitmata. Süüdistatav on keskealine töövõimeline meesterahvas, kelle puhul ei esine takistusi tööl käimiseks ja sissetuleku teenimiseks. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Tsiviilhagi X Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 19.98. X Eesti OÜ esindaja X X ütluste kohaselt on hagi esitatud seoses kahe vargusega, kus toodet ei tagastatud. Hagi on siiani tasumata (lk 8788). Süüdistatav Anton Kargu ei vaielnud tsiviilhagile vastu summas 19.98 eurot ja võttis tsiviilhagi selles summas kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Anton Kargu kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista X Eesti OÜ kasuks summas 19.98 eurot. Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Anton Kargu
Süüdi tunnistada Anton Kargu
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud. 14
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anton Kargu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.02–09.02.2020, 03.06–04.06.2020 ning 18.06.2020, s.o 5 päeva. Anton Kargo suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Anton Kargult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsetasu 776.40 eurot riigituludesse Kohustada Anton Kargu tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 137.70 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1652.40 eurot, tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700008227. Selgitusena võib märkida „Anton Kargu, kriminaalasi 120-9319, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Anton Kargult kannatanu X Eesti OÜ (x, Swedbank AS ) kasuks 19,98 eurot. Asitõendid - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sõiduauto MB E320 registreerimismärgiga xX (asub Rahumäe tee parklas) tagastada registrijärgsele omanikule X X või tema poolt volitatud isikule.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Anton Kargult mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Anton Kargu kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 03.03.2021 Kohtunik Liina Pohlak 15 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.