1-18-9452/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2021 Kohtuasja number 1-18-9452 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Kalev Tagaküla (isikukood 35804184226) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalev Tagaküla, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Kalev Tagaküla määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Tartu Maakohus jättis
4. aprilli 2021 määrusega Kalev Tagaküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. Vangla ega prokuratuur K. Tagaküla vabastamist ei toeta. K. Tagaküla kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest, tema kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud kõrge. Kriminaalkorras on teda karistatud kümnel korral. Tegemist on järjekorras kolmanda reaalse vangistusega. Seega pole vangistus kui spetsiifiline karistusliik muutust eluviisides kaasa toonud. K. Tagakülat on karistatud nii isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest, nagu kehavigastuse tahtlik tekitamine, kuritahtlik huligaansus, võimuesindaja solvamine (lubas tappa politseiametniku) ja joobes juhtimine. Ühel korral on teda karistatud ka varavastase kuriteo eest. Praegust karistust kannab K. Tagaküla röövi ja joobes juhtimise eest. Kuritegude põhjuseks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus, röövi ja varguse puhul ka majandusliku kasu saamise soov, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude muster kordub, käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kuigi K. Tagaküla tervislik seisund on hetkel selline, et kuritegude toimepanemine on raskendatud, võib alkohol siiski uusi kuritegusid tingida. Tõsine murekoht ongi alkohol ja süüdimõistetu suhtumine sellesse. Arvestades K. Tagaküla varasemat elukäiku ja tervislikku seisundit, pole välistatud alkoholi tarvitamine ka tervisemurede ajutiseks leevendamiseks. Vangistusasutuses läbiviidud vestlused K. Tagakülaga näitavad, et ta pole valmis oma tegusid tunnistama, käitumist analüüsima ega võtma ka alkoholiprobleemiga midagi ette. Sestap nõustus maakohus vangistusasutuse ja prokuratuuriga, et K. Tagaküla vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine poleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
6. aprillil 2021 esitas K. Tagaküla määruskaebuse, märkides lühidalt järgmist. Vangla on ise takistanud tal täitmiskava täitmist, sest trauma ja silmahaigus takistab liikumist ja iga liigutus teeb valu. Peale üht korda pole talle kaplaniga kokkusaamist võimaldatud. Vangla on teda otseselt keelanud: vanglatöötaja ütles talle, et ärgu ta Jumalast rääkigu. Kokkuvõtvalt leiab K. Tagaküla, et talle on osaks saanud mitte vabaduskaotus, vaid otsene piinamine. Igaüks tunneb oma valu enese ihus, samuti hingepiina. K. Tagaküla ei mõista, kuidas on hoolimata distsiplinaarkaristuste puudumisest hindamise koefitsient tõusnud.
7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja K. Tagaküla määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2