Obsah (8)

§ 120§ 121§ 63§ 68§ 64§ 74§ 16§ 56

1-20-6704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6704 (20267000526) Kohtunik Tambet Grauberg

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav Süüdistatava kaitsja Daniel Vostro, asukoht: Tallinna Vangla; elukoht: XXX; isikukood: 37910304239; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: X; emakeel: eesti keel; X. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.02.2014.a otusega

§ 121järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot.

Pärnu Maakohtu 29.11.2017.a määrusega asendati rahaline karistus 33 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks kuud. Pärnu Maakohtu 20.02.2018.a määrusega pikendati üldkasuliku töö tähtaega kahe kuu võrra. Tõkend vahistamine ning viibib eelvangistuses alates 15.06.2020.a. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, § 3101, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Daniel Vostro

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Daniel Vostro

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 1 1-20-6704 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Daniel Vostro karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 15.06.2020.a.

1. Daniel Vostro suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Daniel Vostrolt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 1742,40 eurot. Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 2618,40 eurot (kaks tuhat kuussada kaheksateist eurot ja 40 senti).
3. KrMS § 180 lg 3 alusel Daniel Vostrol tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Daniel Vostro tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 218.20 € (kakssada kaheksateist eurot ja 20 senti). Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: Daniel, 1-20-6704, menetluskulud.
5. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiiside kulu kokku 1020 eurot (akt nr 25 ja akt nr 7.1-3/425) jätta riigi kanda.
6. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Daniel Vostrole lähenemiskeeld T. S. (ik: xxx) suhtes, keelates Daniel Vostrol: - viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustusja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes T. S. viibimiskohtades T. S. lähemal kui 50 meetrit ning suhelda nendes kohtades T. S. ; - viibida T. S. elukohas aadressil xxx või sellele lähemal kui 100 meetrit; - suhelda T. S. erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
7. Asitõendid − Pakend nr 1 – CD-R plaat kõnede salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; − Pakend 2 – SA Viljandi Haigla haiguslugu 3190193 – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; − Pakend 1 – DVD-plaadid patrull vormikaamera 07.06.2020.a ja 15.06.2020.a salvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
8. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele A. A. ja T. S. . Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Haigekassale. Edasikaebamise kord 2 1-20-6704 Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 05.03.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Daniel Vostro´ t (Vostro) süüdistatakse selles, et tema - 20.09.2018.a kella 07:30 paiku, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal X linnas X ees asuvas bussipeatuses läks vihase näoga A. A-le (A) väga lähedale, tõstis enda parema käe rusika A. A. suunas ning ähvardas teda sõnadega: „Üks hommikul sa lähed ja tagasi sa enam koju ei tule. Kas sa arvad, e sa oled a ja o? Sinuga juhtub sama, mis tegi M.“. Arvestades D. Vostro olekut ja seda, et M. - nimeline meesterahvas oli varem rünnanud A. A. ja tema tuttavat J. K. (K), siis tekkis A. A-l reaalne hirm enda elu ja tervise pärast, et Daniel Vostro viib oma ähvarduse tema ründamise kohta täide. - 15.06.2020.a kella 09:14 ja 09:36 vahelisel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, viibides oma ajutise elukoha õuealal X talus X külas X vallas X maakonnas, ähvardas tapmise ja kehavigastuste tekitamisega oma tädi T. S. (S), öeldes ärritunult T. S. korduvalt, et ta tapab ta ära, kui viimane sealt ei kao ning lubadest maast midagi võtta ja T. S. pea lõhki lüüa. T. S. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna D. Vostro oli väga agressiivselt meelestatud tema suhtes ning samaaegselt ähvardusega oli Daniel Vostro haaramas kätte pikemat metallist eset. Seega tema, tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani tahtlikult toime

§ 120lg-s 1 sätestatud kuriteo.

Samuti tema olles 07.02.2017.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega

§ 121

lg 2 p-s 3 nimetatud isik, ajavahemikul 09.12.2018.a kell 22:00 kuni 10.12.2018.a kell 00:18, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal X linnas X tn x kolmanda korruse ühiskasutatavas ruumis ründas A. A. (A), lüües teda tahtlikult vaibaklopitsaga mitte vähem kui kaheksal korral vastu vasakut puusa ja jalga, tekitades sellise tegevusega A. A-le füüsilist valu ja suured piklikud hematoomid vasaku reie lateraalsel küljel ning vasaku sääre lateraalsel küljel. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani tahtlikult toime

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Daniel Vostro süü on talle

§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud.

Prokurör taotles

§ 64

lg 1 alusel Daniel 3 1-20-6704 Vostro karistamist vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta koheselt ärakantavaks karistuseks 1 aasta vangistust ning ülejäänud osas jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. Samuti palus prokurör D. Vostrolt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kaitsja leidis, et Daniel Vostro ei ole kuritegusid toime pannud, mida ei kinnita ükski prokuröri esitatud tõend. Kaitseversiooni kohaselt puuduvad D. Vostro teos kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatav Daniel Vostro ei tunnistanud end kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et Daniel Vostrole süüks arvatud kuriteod

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3.1.

§ 120

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette tapmisega või tervisekahjustuse ähvardamist, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatavale Daniel Vostrole heidetakse süüdistuse kohaselt ette kahel korral, s.o 20.09.2018 kl 07:30 X linnas X kannatanu A. A. (A) ja 15.06.2020 kl 09:14 ja 09:36 vahelisel ajal X talus X külas X vallas X maakonnas T. S. (S) ähvardamist tapmisega ja kehavigastuste tekitamisega. 3.1.

1. Süüdistuse kohaselt läks D. Vostro 20.09.2018 kl 07:30 paiku X linnas X ees asuvas bussipeatuses A. A-le lähedale, tõstis enda parema käe rusika A. A. suunas ning ähvardas teda sõnadega: „Üks hommikul sa lähed ja tagasi sa enam koju ei tule. Kas sa arvad, e sa oled a ja o? Sinuga juhtub sama, mis tegi M. .“ Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu A. A. on andnud ütluseid, mille kohaselt astus süüdistuses nimetatud ajal kannatanu A. A. juurde süüdistatav, kes ähvardas tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu sõnade kohaselt oli V. Vostro väga kuri, mistõttu ta ka tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kannatanu ütlustega riimuvad süüdistatava D. Vostro poolt eeluurimisel kahtlustustavana antud ütlustega, mis on kohtuistungil avaldatud KrMS § 294 p 1 alusel. D. Vostro ütluste kohaselt on ta
2. septembris rääkinud A. A-ga „rusikas püsti“, kuid enda sõnul ei olnud ta ähvardanud, ainult manitses kannatanut paremini käituma, sest talle ei meeldinud kannatanu poolt X X asuvas ühiselamus korraldatud peod (I kd, tl 200). Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt käitus D. Vostro väga ebastabiilselt ja on kannatanut A. A. ähvardanud, millest oli talle kannatanu rääkinud. J. K. ütluste kohaselt „Daniel ütles, et teeb A-le mitte üks null ära aga ta maksab talle kätte.“ Kaitsja on väitnud, et tunnistaja J. K. räägib ähvardamisest selliselt, et see oleks justkui järgnenud kannatanu A. A. peksmisele, ei väära kohtu järeldust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Sündmusest on möödunud üle 2 aasta, mistõttu võis tunnistaja tegude ajalises järjestustes eksida, kuid antud juhul ei ole eksimus oluline, sest ütlused haakuvad nende sisu järgi teiste tõenditega, sh A. A. ütlustega. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatav on kannatanut A. A. ähvardanud tapmisega; samuti on kannatanu tundnud reaalset ohtu enda elule, sest kannatanu on 20.09.2018 koostanud sama sündmuse kohta ühiselamu korrapidajale vägivalla juhtumi akti, mille kohaselt oli D. Vostro lubanud ta hävitada (I kd, tl 146). Kannatanu ütluste kohaselt tuli ühiselamus elades ette, et D. Vostro ütles talle halvasti, süüdistatava suhtumine oli temasse vaenulik. D. Vostro lubas kannatanule teha seda, mida M. oli teinud. Kohtule tõendina esitatud politsei registreeritud sündmustest nähtub, et M. M. nimeline mees on ühiselamus A. A. ja viimase tuttavat J. K. korduvalt ja mitmel viisil füüsiliselt rünnanud: juustest tirimine, rusikaga löömine, tõuklemine (I kd, tl 148-150). Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt oli M. nimeline mees väga ebastabiilne, olles talle vähemalt ühel korral kallale tunginud. Ähvarduse mõjul tunnetas kannatanu veenvalt süüdistatava sõnades väljendatud ohtu oma elule ja tervisele piisavalt hästi ette, mistõttu kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. 4 1-20-6704 3.1.
3. Kohus nõustub prokuröriga selles, et D. Vostro on pannud kuriteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võiM. uks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav D. Vostro seadis enda eesmärgiks kannatanut vägivallaga hirmutada. Ta teadis, et M. M. on löönud nii kannatanut A. A. kui ka viimase tuttavat J. K., seetõttu sai ta aru, et ähvardust võetakse tõsiselt. Hirmu tekitamine oligi D. Vostro tegutsemise sihiks. 3.2.1. Daniel Vostrole on esitatud süüdistus selles, et 15.06.2020.a kella 09:14 ja 09:36 vahelisel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, viibides X talus X külas X vallas X maakonnas (edaspidi: X talu ), ähvardas tapmise ja kehavigastuste tekitamisega oma tädi T. S. (S). Kohtuistungil on avaldatud süüdistatava D. Vostro poolt kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tuli tema tädi T. S. X tallu, et elektritööde tegemises kokku leppida. D. Vostro on oma ütlustes kinnitanud asjaolu, et ta peab ebaõiglaseks, et talu ei kuulu temale, kuid ei võta omaks kannatanu T. S. ähvardamist. Kannatanu T. S. ütluste kohaselt läks ta 15.06.2020 koos A. M. X tallu, et korraldada kinnistul elektritööde tegemist. Kohale jõudes märkas kannatanu T. S, et süüdistatav on tema suhtes väga agressiivselt meelestatud ja nõudis kannatanu lahkumist. Kannatanu ütluste kohaselt lubas D. Vostro ta ära tappa, kui ta ära ei lähe. Kannatanu T. S ütlustega haakuvad tunnistajana üle kuulatud A. M. ütlused, mille kohaselt ähvardas D. Vostro kannatanut T. S. korduvalt, lubades kannatanul pea lõhki lüüa. Ähvarduse toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist või M. käiku.

§ 120

on formaalne teodelikt, seega on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima (RKKKo 1-19-1849, p 23). Kohus leiab, et kannatanult T. S. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna D. Vostro oli kannatanu suhtes agressiivselt meelestatud. Kannatanu T. S. ja tunnistaja A. M. ütluste kohaselt lubas D. Vostro kannatanul pea lõhki lüüa, sõnade kinnituseks oli süüdistatav oma liigutustega andnud mõista, et ta oli valmis midagi maast haarama, et sõnades väljendatud vägivald reaalsuseks teha. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta hirmu, et D. Vostro võib ähvarduse täide viia. Süüdistatav on kannatanu suhtes ka varasemalt vägivalda kasutanud, kui lõi kannatanu kätt naaskliga. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt oli kannatanu süüdistava käitumisest väga häiritud, sest ähvardus kõlas reaalselt. Kannatanu oli süüdistatava käitumisest silmnähtavalt häiritud, mille kohta on tunnistajana ütluseid andnud sündmuskohale kutse peale kohale tulnud politseiametnik V. P. V. P. ütluste kohaselt tuli kahel korral käia X talus, sest D. Vostro oli agressiivselt käitunud. Süüdistuse nimetatud korral 15.06.2020 reageeriti V. P. sõnutsi väljakutsele, mille kohaselt lubas D. Vostro kannatanu pea lõhki lüüa; kannatanu tundis tunnistaja ütluste kohaselt hirmu, sest kannatanu käed värisesid ja „silmad olid suured.“ Vormikaamera salvestusest nähtub, et D. Vostro oli 15.06.2020 närviline, kannatanu suhtes agressiivne (asitõendi vaatlusprotokoll – I kd, tl 123124). Seega tundis kannatanu T. S. süüdistatava käitumise tulemusena hirmu, sest ähvarduse täideviimine oli tõsiseltvõetav. Politsei menetlusinfosüsteemis registreeritud juhtumite väljatrükist nähtub, et D. Vostro on käitunud agressiivselt ka varasemalt alates

1. a veebruarikuust alates viiel korral, ähvardades talus viibivaid isikuid ja on asju lõhkunud, mistõttu oli kannatanul T. S. alust arvata, et süüdistatav võib tema suhtes toime panna mistahes vägivallategusid (I kd, tl 96-100). 3.2.
2. Kohus leiab, et D. Vostro on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Süüdistatav on käitunud teadmisega, et tema käitumine mõjub tervisele ja elule ohtlikult, sest oma sõnade veenvuse tõstmiseks on ta samaaegselt ähvardusega olnud valmis haarama kätte pikemat metallist eset. Süüdistatav D. Vostro on käitunud eesmärgiga kutsuda kannatanus esile 5 1-20-6704 arusaam, et ta võib ähvarduse täide viia. Psüühilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes oli ajendatud soovist hoida kannatanut X talust eemal, sest süüdistatava arvates oli ta ebaõiglaselt talu omandist ilma jäetud. Süüdistatav sai seejuures aru, et kannatanu T. S. pidas või M. enda elu või tervise kahjustamist, sest lisaks välisele agressiivsusele ei jäta kasutatud väljend – „pea lõhki lüüa,“ võimalust öeldust teisti aru saada.
3. Daniel Vostrole on esitatud süüdistus selles, et ta on ajavahemikul 09.12.2018.a kell 22:00 kuni 10.12.2018.a kell 00:18 X linnas X kolmanda korruse ühiskasutatavas ruumis löönud A. A. (A) vaibaklopitsaga vähemalt kaheksal korral vastu vasakut puusa.

§ 121

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 4.1. Kannatanuna üle kuulatud A. A. on andnud ütluseid, mille kohaselt lõi süüdistatav D. Vostro teda mitmel korral vastu jalgu, mille tulemusena tundis ta teravat valu. Löömist nägi pealt P. L. , kelle ütluste kohaselt astus Daniel Vostro kannatanu A. A. juurde ja lõi viimast vähemalt ühel korral vaibaklopitsaga. Järgmisel päeval näitas A. A. tunnistajale enda sinikaid jala peal, mille oli süüdistatav kannatanule tekitanud. Teo tagajärjel A. A-le tekitatud tervisekahjustus, mis nähtub selgelt patsiendikaardilt nr 18/50211, mille järgi tuvastati kannatanu A. A-l suured piklikud hematoomid vasaku reie lateraalsel küljel ning vasaku sääre lateraalsel küljel (I kd, tl 145, 202). Süüdistatava poolt kannatanu peksmise kohta on kohtule esitatud ka hädaabi numbrile tehtud kõned, milles A. A. palub politsei abi, sest „naabrimees Daniel andis peksa“ (I kd, tl 145). Häirekeskuse salvestuselt nähtub, et lisaks kannatanule teatas kuriteost ka ühiselamu elanik J. K. . J. K. i ütluste kohaselt tuli A. A. vahetult pärast D. Vostro poolt löömist nuttes tema tuppa ja näitas enda kehal suuri punaseid laike, mille oli teinud D. Vostro vaibaklopitsat kasutades. Süüdistatav D. Vostro ei ole kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ka eitanud A. A. löömist, kinnitades, et „võtsin klopperi ja andsin sellega talle vastu peput. Arvan, et üks või kaks korda ja hästi kõvasti.“ Vaibaklopitsaga kannatanu tugevalt löömine tekitab ilmselgelt suurt valu, mida on kinnitanud ka kannatanu oma ütlustega. Kõiki eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul leidnud veenvalt tõendamist süüdistatava D. Vostro poolt kannatanu A. A. peksmine, mis tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Pärnu Maakohtu poolt on 07.02.2017 Daniel Vostrod karistatud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, seega esinevad

§ 121lg 2 p-s 3 kvalifitseeriv asjaolu.

4.

1. Kohus leiab, et süüdistatav D. Vostro on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Süüdistatav on kannatanu löömiseks kasutanud vaibaklopitsat, millega löömine tekitab valu. Üldjuhul on see kasutatav vaibast tolmu välja kloppimiseks, kuid peksmise vahendina võib inimesele põhjustada valu ja tervisekahjustusi. Seejuures on süüdistatav löönud kuni kaheksal korral, mis näitab väga suurt soovi kannatanu tervise kahjustamiseks. D. Vostro ei ole ka eitanud, et tema käitumise mõte oli lüüa või M. valusasti, andes ütlusi: „lõin selleks, et talle jõuaks valuaistig kohale.“ Seega oli D. Vostro seadnud enda eesmärgiks A. A. kannatanu tervise kahjustamine ja valu põhjustamine, teades, et korduv löömine kahjustab kannatanu tervist.
2. Kohus leiab, et süüdistatava Daniel Vostro teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et D. Vostro teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi D. Vostro õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktide nr 25 ja nr 7.1-3/425 kohaselt ei põe süüdistatav vaimuhaigust, samuti on süüdistatav saanud adekvaatselt aru oma tegudest ja suudab neid ka juhtida (I kd, tl 101-105; 108-118). D. Vostro on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Daniel Vostro on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 120lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, seega tuleb D.

Vostro süüdi tunnistada ning mõista karistus. 6 1-20-6704 Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole või M. saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuleb võtta arvesse, et D. Vostrod on varem

§ 121

järgi karistatud, seejuures on talle esitatud kahtlustus kahes ähvardamises ja ühes kehalises väärkohtlemises, mistõttu vajab süüdistatava käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 6.1.

§ 120

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, seega on keskmiseks määraks 6 kuud vangistust. Daniel Vostro süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on pannud ähvarduse toime kahel korral. Mõlemal juhul on süüdistatav lubanud kannatanute suhtes kasutada vägivalda, mis lõppeb surmaga. Süüdistatava selge motiiv on olnud vaimse vägivalla kasutamise A. A. suhtes mõjutada kannatanut endale sobivalt käituma; T. S. suhtes vägivalla kasutamine oli tingitud soovist hoida kannatanut eemale X talust. Seega on süüdistatav oma tegudega rünnanud õigushüve – kannatanute vaimne heaolu, olulisel määral. Süüdistatava käitumine on olnud sihipärane, eesmärgiga põhjustada kannatanutele vaimseid üleelamisi. Kohus leiab, et Daniel Vostro süüd

§ 120

lg 1 järgi tuleb hinnata karistusraamide keskmisest suuremana, s.o 8 kuud vangistust. 6.2.

§ 121

lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, seega on keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. D. Vostro on pannud kannatanu A. A. suhtes toime ühe episoodi, mis on saanud alguse ühiselamus tekkinud konfliktidest. Põhjus, miks D. Vostro on A. A. rünnanud, seisnes selles, et kannatanu on ühiselamus korraldanud ühiseid joominguid. Kannatanu A. A. ütluste kohaselt oli ta enne sündmust alkoholi tarvitanud, samasisulisi selgitusi on andnud J. K. . D. Vostro käitumist ei saa heaks kiita, sest ta oleks pidanud ühiselamu korrapidaja poole pöörduma, kui teised elanikud rikuvad sisekorda. Tuleb võtta arvesse, et D. Vostro lõi kannatanut korduvalt, mis tekitas viimasele valu ja hematoomid, kuid ei toonud kaasa kestvaid kannatusi, mistõttu on kohtu hinnangul süüdistatava süü keskmisest sanktsioonimäärast väiksem, s.o 1 aasta vangistust. 6.3. Daniel Vostro karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel tuleb mõista asperatsioonipõhimõttega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu peab karistus olema mõjuv, et D. Vostro ei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Daniel Vostro karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 15.06.

1. a. Daniel Vostro suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või 7 1-20-6704 mõistetud karistuse ärakandmisel. Kohus leiab, et tõkend tuleb jätta muutmata, sest jätkuvalt on oht, et isik võib jätkata vägivallakuritegude toimepanemist või minna pakku. Lähenemiskeeld
2. Kannatanu T. S. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Daniel Vostro suhtes selliselt, et keelata Daniel Vostrol: - viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes T. S. viibimiskohtades T. S. lähemal kui 50 meetrit ning suhelda nendes kohtades T. S. ; - viibida T. S. elukohas aadressil X talu , X küla, X vald, X või sellele lähemal kui 100 meetrit; - suhelda T. S. erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kannatanu taotlusel kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud D.

Vostro poolt toime pandud tegu on isikuvastane kuritegu. Kohus on seisukohal, et tagamaks kannatanu T. S. turvalisust ning eraelu ja muude isiklike õiguste kaitset on vajalik D. Vostrole kohaldada lähenemiskeeldu. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvata, et D. Vostro on kannatanule ohtlik, kuna ta on lubanud kannatanu suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Tuleb arvestada, et D. Vostro on

1. veebruarist alates kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni korduvalt põhjustanud oma käitumisega X talus elavatele inimestele oma agressiivse käitumisega hirmu, mistõttu pidi politsei 5 korral sekkuma (I kd, tl 96-100). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul välistatud ka D. Vostro edasine või M. ettearvamatu käitumine, millega võib kaasneda vägivalla kasutamine kannatanu suhtes ning võib ohustada kannatanu eraelu ja muid isikuõigusi, eelkõige olla ohtlik kannatanu elule ja tervisele. Seetõttu leiab kohus, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud, samuti on tegemist proportsionaalse meetmega. Kannatanu soovib, et Daniel Vostro ei viibiks tema elukohaks oleval kinnistul. D. Vostro elukoht ei ole X talus, seega ei mõjuta lähenemiskeelu kohaldamine kuidagi süüdimõistetu elukorraldust. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kannatanu T. S. taotlus tuleb täielikult rahuldada ja KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Daniel Vostrole lähenemiskeeld T. S. suhtes ja keelata viibida T. S. elukohas X talus. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et kaks aastat on piisav aeg lähenemiskeelu kohaldamiseks selleks, et tagada kannatanu huve. Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja R. Roosmaa on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 1742,40 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 876 €. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiiside kulu kokku 1020 eurot (akt nr 25 ja akt nr 7.1-3/425) jätta riigi kanda. Süüdistatavalt Daniel Vostrolt välja mõista menetluskulu kogusummas 2618,40 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid 8 1-20-6704
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendid: pakend nr 1 – CD-R plaat kõnede salvestistega, pakend 2 – SA Viljandi Haigla haiguslugu 3190193 ja pakend 1 – DVD-plaadid patrull vormikaamera 07.06.2020.a ja 15.06.2020.a salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9