← Eesti

2-15-8204/113

Obsah (14)§ 162§ 169§ 163§ 691§ 230§ 688§ 229§ 232§ 294§ 689§ 456§ 654§ 171§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-8204 Otsuse kuupäev Tartu, 2. juuni 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Ku

) § 654 lg 6), kuid jättis ekslikult hagejalt välja mõistmata tehingute hinnavahe tõttu kostjale tekkinud kogu kahju. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja 94 375 eurot 56 senti, olles arvanud leppetrahvi asenduskajust VÕS § 161 lg 2 alusel maha. Maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 161 lg-t 2 teist korda ja arvas asenduskahjust leppetrahvi uuesti maha. Seetõttu tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja lisaks 68 160 eurot. Eeltoodu tõttu eksis maakohus ka kahjuhüvitiselt nõutud viivise väljamõistmisel. Kostja asenduskahju on 74 086 eurot 31 senti, mistõttu peab hageja maksma kostjale viivist sellelt summalt. Kuna kostja on palunud viivise välja mõista kindla summana alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, tuleb alates vastuhagi esitamisest

  1. novembril 2015 kuni maakohtu otsuse tegemiseni
  2. veebruaril 2020 mõista hagejalt välja sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 järgi, kokku 25 613 eurot 12 senti. Maakohus mõistis hagejalt ekslikult välja viivise leppetrahvilt alates
  3. novembrist 2015, kuigi kostja nõudis leppetrahvilt viivist alates
  4. juunist 2015, mil möödus leppetrahvi tasumiseks antud tähtaeg. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole mõistetud viivist välja ajavahemiku
  5. juuni 2015 kuni
  6. november 2015 eest. Seetõttu tuleb mõista hagejalt kostja kasuks lisaks välja leppetrahvilt viivis 1999 eurot 33 senti. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel valesti poolte endi kanda, sest ei tuvastanud selle sätte kohaldamiseks vajalikke erandlikke asjaolusid.

§ 169lg 1 võimaldab jätta kostja kanda 11.

aprilli 2017. a kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud. Ülejäänud ulatuses tuleb menetluskulud jaotada

§ 163lg 1 alusel ning jätta maakohtu menetluskuludest 95% hageja ja 5% kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada ning rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohus eksis hageja lepingust taganemise põhjuse tuvastamisel ja kohaldas seetõttu valesti VÕS § 14 lg-d 1 ja
  2. Hageja ei ole kunagi väitnud, et taganemise aluseks oli üksnes asjaolu, et kostja ei esitanud katendiarvutusi enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja taganes lepingust, kuna katenditüüp oli aladimensioneeritud, st katendiarvutused olid puudustega. Hagejal oli mõistliku pakkujana katendiarvutuste vastu oluline huvi. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja oli pahauskne, sest ei olnud hankedokumentides katendi arvutusi avaldanud. Hageja ei pidanud enne 6

(9)2-15-8204 töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluses küsima katendiarvutusi ega tegema kostja projektile ekspertiisi. Hageja oli enne töövõtulepingu sõlmimist piisavalt hoolas ja võis eeldada, et kostja projekt vastab nõuetele. Enne töövõtulepingu sõlmimist avaldatud andmete ebaõigsuse riski kannab kostja. Kohtute otsused tuleb tühistada, sest kohtud ei tuvastanud poolte kokkuleppe sisu, kuigi pooled olid sõlminud töö kvaliteedi kohta selge kokkuleppe, mille järgi oli kohtul võimalik hinnata, kas kostja rikkus juhise andmise kohustust VÕS § 652 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, mis liiki katendi ehitamises kokku lepiti ja milliste ehitusnormide järgi tuleb seetõttu projekti kontrollida. Järelikult ei saanud ringkonnakohus otsustada, kas projekt vastas töövõtulepingule ja ehitusnormidele. Poolte kokkuleppe järgi pidi hageja ehitama kergkatendi, kuid hageja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei vasta projekt kergkatendi nõuetele. Ringkonnakohus ei võinud tugineda S. Sillamäe arvamusele, sest temal ei olnud riiklikult tunnustatud kutset ja seega pädevust iseseisvalt asjatundjana arvamust avaldada. Lisaks jättis ringkonnakohus A. Kendra arvamust hinnates tähelepanuta, et viimane kontrollis hageja arvutusi ja leidis, et projekt ei vasta kergkatendi nõuetele. Otsused tuleb tühistada, kuna rikutud on selgitamiskohustust. Ringkonnakohus leidis otsuses üllatuslikult ja pooltega arutamata, et nad on pööranud liigset tähelepanu katendi liigile ning hageja peab tõendama, et tal ei olnud võimalik projektiga tulemust saavutada. Kohtud jätsid tähelepanuta A. Kendra selgitused kutseala praktika kohta, mille järgi peavad projekti dokumendid olema piisavad, et töövõtja saaks teha adekvaatse pakkumusotsustuse ja kontrollida projekti õigusaktidele vastavust. Ringkonnakohus jõudis A. Kendra arvamust valesti hinnates järeldusele, et projekt on nõuetekohane, kuigi selles valitud lahendus ei vasta arvutusele. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 652 lg-t 1, kui leidis, et hageja ei saanud nõuda kostjalt projekti muutmist ega võinud keelduda puudustega projekti järgi ehitamisest. VÕS § 641 lg 3 kohaldamiseks ei pidanud hageja pakkuma kostjale lahendusi. Kohtud jätsid tähelepanuta kostja raske hooletuse ja selle, et tema käitumine ja seisukohad on menetluses muutunud. Kuigi algul tugines kostja sellele, et katendiarvutused ei ole lepinguga seotud, on ta hiljem asunud väitma, et need ei ole lepingu dokumendiks. Lisaks hagi ekslikule rahuldamata jätmisele on kohtud valesti rahuldanud vastuhagi. See tuleb jätta rahuldamata vähemalt 20 289 euro 25 sendi ulatuses, millises osas tuleb kostjale tekkinud kahjust arvata maha asendustehingu hinna alandamine. Kostja kahjuks saab olla üksnes asendustehingu raames tehtud töö tegelik väärtus. Nii asendustehingu kui ka poolte töövõtulepingu juures tuleb arvestada ettenägematute tööde maksumust 22 895 eurot 29 senti. 11. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb

§ 691p 1 kohaselt jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Maakohus leidis, et hagejal ei olnud sellist õigust, kuna ta ei olnud enne lepingu sõlmimist projekti kontrollinud ja tema hoolsuskohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja ei olnud hankemenetluses piisavalt hoolas, kuid leidis ka seda, et hageja õiguse töövõtulepingust taganeda välistab see, et kostja ei viivitanud projekti kui juhise muutmisega ja hageja ei tõendanud, et projekt ei taganud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamist.
  2. Kohtud leidsid iseenesest põhjendatult, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning 7

(9)2-15-8204 puuduste korral neist tellijat teavitama (Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-12, p 13;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 15 ja
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662/55, p-d 17 ja 19). Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt ka Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 13;
  9. detsembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12910/70, p 13). Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. Kolleegium leiab, et eeltoodust ega ka VÕS § 635 lg 1 koostoimest VÕS §-ga 14, samuti RHS §-dest 45 ja 46, mis võimaldavad töövõtjal küsida tellijalt hankemenetluses lisateavet, ei tulene siiski töövõtja kohustust teha projektile ekspertiisi. Töövõtjalt ei saa eeldada tellija esitatud projekti, mille on koostanud oma majandus- ja kutsetegevuses projekteerija, üksikasjalikku kontrollimist. Kui tellija on esitanud töövõtjale professionaalse projekteerija koostatud projekti, peab töövõtja kontrollima projekti mahus, mis võimaldaks avastada ilmselged projekteerimisvead. Töövõtja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda projektis sisalduvatele vigadele, kui ta projekti järgi ehitades rikuks ehitamist reguleerivaid õigusakte, millest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, eelkõige kui ehitis, ehitamine ja ehituse kasutamine ei ole ohutud (vt ka Riigikohtu
  11. veebruari
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 13). Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kohtute seisukoht, et hageja oleks pidanud nõudma kostjalt hankemenetluses pakkumust tehes projekti aluseks olevaid katendiarvutusi.
  13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et hageja taganemisõiguse kindlakstegemiseks tuli hinnata, kas kostja viivitas juhise andmisega VÕS § 652 lg 2 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli esitanud hagejale projekti. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja nõustunud, et katendiarvutusi ei ole ehitamiseks vaja. Hageja ei ole väitnud, et ringkonnakohus on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Järelikult ei kohaldu praeguses asjas VÕS § 652, mille eelduseks on asjaolu, et tellijal on töövõtulepingust tulenev kohustus teha tegu (nt anda juhis), millest sõltub töövõtja töö alustamine või tegemine, ja ta ei ole seda teinud.
  14. Eeltoodu ei anna siiski alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist. Kui töövõtja väidab, et projekt on puudustega, mis ei võimalda tööd nõuetekohaselt teha, peab ta seda

§ 230lg 1 järgi tõendama.

Seega isegi kui lähtuda sellest, et hageja oli hankemenetluses piisavalt hoolas, peab ta tõendama, et kokkulepitud tööd ei olnud võimalik teha kostja juhise tõttu. Ringkonnakohus on projekti ning asjatundjate arvamusi hinnates leidnud, et hageja ei ole tõendanud projekti puudusi, millest saaks järeldada, et projekti alusel ei olnud võimalik töövõtulepingut täita. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud leidsid valesti, et asjatundja A. Kendra arvamused ei tõenda projekti puudusi. Maakohus põhjendas, miks ei saa A. Kendra arvamusi tõendina arvestada. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole asjatundja

  1. novembri
  2. a arvamuses hinnanud projekti kandekonstruktsiooni piisavust ega
  3. veebruari
  4. a ja
  5. märtsi
  6. a arvamustes märkinud, milliseid arvandmeid pidanuks kostja kaasatud asjatundja kasutama ja kuidas need oleks mõjutanud järeldust projektis esitatud nõuete ebapiisavuse kohta. Ringkonnakohus märkis ka seda, et A. Kendra
  7. augusti
  8. a arvamusest nähtub, et probleem oli projekti ja hagejale esitatud katendiarvutuste vastuolus, mitte projekti alusel töö tegemise võimatuses. Kolleegiumi hinnangul hindas ringkonnakohus A. Kendra arvamusi piisavalt põhjalikult, kui leidis, et need ei tõenda hageja seisukohti. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust leida, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel 8

(9)2-15-8204 eksinud, ega ringkonnakohtust erinevale seisukohale asuda. Sellest tulenevalt lähtub kolleegium kooskõlas

§ 688

lg-tes 4 ja 5 sätestatuga ringkonnakohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ega uuri tõendeid. Ringkonnakohus tuvastas asjatundja S. Sillamäe arvamuse alusel, et projektis on tagatud teekatendi tugevus ja see vastab nõuetele. Ringkonnakohus hindas S. Sillamäe kui eriteadmistega isiku arvamust kooskõlas

§ 229lg-s 2, §-s 272 ja § 293 lg 2 teises lauses sätestatuga dokumentaalse tõendina.

Asjaolu, et asjatundjal ei olnud arvamuse koostamise ajal riiklikult tunnustatud kutset, ei anna alust leida, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel

§ 232

. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et asjatundjal ei olnud vaidlusaluses valdkonnas eriteadmisi. Kutsestandardi täitmise nõuet ei ole asjatundjale ette nähtud. Kolleegium märgib lisaks, et ka eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellele ei ole väljastatud kutsetunnistust, kuid kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (

§ 294lg 1).

17. Kostja vastuhagi rahuldamise osas järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (

§ 689lg 5).

Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et õige ei ole hageja arusaam, et temalt mõisteti mh välja 20 289 eurot 25 senti, mille võrra oli kostja asendustehingu hinda alandanud. Nii maakohtu otsusest kui ka ringkonnakohtu otsuses märgitud terviklikust resolutsioonist nähtuvalt jäi vastuhagi selles osas rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust vastuhagi 20 289 euro 25 sendi ulatuses rahuldamata jätmise osas ega ole ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitanud, on maakohtu otsus selles osas jõustunud ja kolleegiumil ei ole alust selle põhjendatust kontrollida (

§ 456lg 4 teine lause ja § 688 lg 1).

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et temalt väljamõistetud asenduskahju tuleb vähendada ettenägematute tööde hinna 22 895 euro 29 sendi ulatuses. Maakohus tuvastas, et ettenägematute tööde tasu lepiti kokku nii poolte töövõtulepingus kui ka asendustehingus, ning leidis, et see kahju oli hagejale VÕS § 7 ja § 127 lg 3 järgi ettenähtav ja kostjale VÕS § 135 järgi hüvitatav. Ringkonnakohus järgis selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Hageja ei väitnud apellatsioonkaebuses ega väida ka kassatsioonkaebuses, et kohtud on lepingutingimuste tuvastamisel eksinud. Kolleegiumi hinnangul on kohtute järeldus ettenägematute tööde tasu arvestamise kohta kooskõlas kohtute kohaldatud õigusnormidega. 18. Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

19. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.