KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. mai 2021 Tsiviilasja number 2-21-3915 Tsiviilasi Eesti Va

) § 342 lg 3 kohaselt otsustab Maa-amet kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra § 21 kohaselt seatakse kasutusvaldus kuni 15 aastaks. Nimetatud tähtaja möödumisel on kasutusvaldajal õigus taotleda lepingu pikendamist veel kuni 15 aastaks. Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud korra alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Korra § 211 kohaselt kui kasutusvaldaja ei soovi põllumajanduslikku tootmist jätkata, lõpetab Maa-amet maa kasutusvalduse lepingu. Maa-ametil on õigus samal ajal lepingu lõpetamisega sõlmida samadel tingimustel kasutusvalduse seadmise leping ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kasutusvaldaja sugulane või kasutusvaldajaga koos elav abikaasa. Seega on korras reguleeritud kasutusvalduse muutmine ja lõpetamine. Kui toimub kasutusvalduse lepingu pikendamine

§ 342

lg 3 alusel (nagu käesolevas kinnistamisasjas esitatud asjaoludest nähtub), siis tuleb muuta kasutusvalduse kannet, mitte ei ole tegemist uue kasutusvalduse seadmisega. 2 Kohtunikuabi määras

1. detsembri
2. a kandemäärusega nr 1393242020 esitada kinnistusosakonnale kasutusvalduse muutmise asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus kasutusvalduse muutmise kande tegemiseks kinnistusraamatu registriosas nr
3. Kinnistamiseks olevat takistust kõrvaldatud ei ole. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 3 kohaselt, kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. KRS § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohtunikuabi poolt määratud tähtajaks puudust ei kõrvaldatud, tuleb kinnistamisavaldus jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
4. Avaldaja esitas maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
5. veebruari
6. a kandemäärus nr 193842021 kinnistamisasjas nr 89102202050 ning rahuldada avaldaja
7. novembri
8. a kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt vaidleb avaldaja vastu kohtunikuabi seisukohale, et kui toimub kasutusvalduse lepingu pikendamine

§ 34

² alusel, siis tuleb muuta olemasolevat kasutusvalduse kannet, mitte ei ole tegemist uue kasutusvalduse seadmisega. Kasutusvalduse lepingu pikendamisel on tegemist uutel tingimustel sõlmitava kasutusvalduse lepinguga. Sisuliselt sõlmitakse kasutusvaldajaga uus kasutusvalduse leping riigivaraseaduse sätete alusel, kuid arvestades

§-s 34² sätestatut. Kinnistusosakonnale ei olnud vaja esitada juba lõppenud kasutusvalduse muutmise asjaõiguslepingut, vaid kinnistamisavaldus lõppenud kasutusvalduse kustutamiseks ehk ebaõige kande parandamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kandemäärus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse rahuldamata osas kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (TsMS § 667 lg 2).
2. Tuvastatud asjaolude kohaselt on OÜ Nigula Piim kinnistusraamatu registriossa nr 1999932 kantud kinnisasja kasutusvaldaja. Kasutusvaldaja esitas
3. oktoobril 2018 avaldajale avalduse kinnisasja ostmiseks. Maa-ameti peadirektori
4. jaanuari
5. a käskkirjaga nr 1-1/19/39 otsustati kinnisasjad võõrandada kasutusvaldajale. Kasutusvaldaja esitas
6. jaanuaril 2019 avalduse kinnisasjade omandamisest loobumiseks ja taotles kooskõlas

§ 341lg-ga 2 kinnistute kasutusvalduse lepingute pikendamist veel 15 aastaks.

Maa-ameti peadirektori

1. oktoobri
2. a korraldusega nr 1-17/20/2366 otsustati vaidlusaluse kinnistu suhtes kasutusvaldust pikendada.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul õigustatud avaldaja avaldus vana kande kustutamiseks ning uue kasutusvalduse seadmiseks. Vaidlust ei ole, et
4. juunil 2005 sisse kantud kasutusvaldus lõppes
5. juunil 2020 seoses tähtaja möödumisega. Kuigi kasutusvaldaja esitas tähtaegselt avalduse kasutusvalduse pikendamiseks (

§ 341lg 2 teine lause), lõppes kasutusvaldus tähtaja möödumisega 2.

juunil 2020 enne kasutusvalduse pikendamise otsustamist. Ringkonnakohus nõustub avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, et piiratud asjaõiguse sisuks oleva tähtaja möödumisega lõpeb vastav õigus ja kinnistusraamatu kanne muutub ebaõigeks. 3 AÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Pärast lepingu tähtaja möödumist ei ole võimalik tähtaega enam pikendada ega muuta kasutusvalduse kannet. Seega muutus ka praeguse vaidluse aluseks olev kanne ringkonnakohtu hinnangul ebaõigeks. Kanne tulnuks KRS § 66 lg 1 ja AÕS § 66 lg 1 alusel kustutada. Juba lõppenud asjaõigust ei saanud enam muuta ning tuligi leppida kokku uus kasutusvaldus. Maa-ameti peadirektori korraldus lepingu pikendamiseks on antud 13. oktoobril 2020, s.o pärast 3. juunil 2005 sisse kantud kasutusvalduse tähtaja lõppu. Seega on tegemist uue kasutusvalduse seadmisega ja olemasoleva kasutusvalduse kande kustutamisega. 7.

§ 342

lg 3 sätestab, et Maa-amet otsustab kasutusvalduse lepingu pikendamise, sõlmib kasutusvaldajaga kirjalikus vormis asjaõiguslepingu ja esitab kirjalikus vormis kinnistamisavalduse kasutusvalduse kandmiseks kinnistusraamatusse. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on kasutusvaldusega koormatud kinnisasjad riigivara, mis esmalt oli antud kasutusse maareformi käigus eritingimustel. Lepingu pikendamisel ei ole enam tegemist maareformi käigus maa kasutusse andmisega, vaid riigivaraga tehtava tehinguga, kuna kasutusvaldajaga tuleb sõlmida nii uus võlaõigusleping kui ka asjaõigusleping. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sätte sõnastusest, et otsustatakse maa kasutusotstarve, s.t et maa tuleb anda kasutusvaldusesse, kuid selleks sõlmitakse siiski uus leping. 8. Selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul on tegemist riigivara kasutusse andmisega. Riigivaraseaduse § 24 lg 1 järgi peab kasutusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning seaduses sätestatud juhul notariaalselt kinnitatud. AÕS § 203 sätestab, et kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

§ 342

lg-s 3 on kehtestatud kirjalik vorm nii lepingu, kui ka kinnistamisvalduse jaoks. Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra § 17 esimese lause kohaselt sõlmib maale kasutusvalduse seadmise lepingu riigi nimel Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik lihtkirjalikus vormis. Seega ei näe ringkonnakohtu hinnangul seadus riigivarale kasutusvalduse seadmiseks notariaalset vormi, maareformiseaduses, riigivaraseaduses ja riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korras on sätestatud erinormid AÕS § 203 suhtes.

1. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st
2. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4