Obsah (6)
§ 5§ 38§ 393§ 27§ 261§ 391KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-562 Haldusasi V.T.i kaebus Veterinaar- ja T
) § 38 lg 4 kohaselt on isikul, kellele osutati veterinaarteenust, õigus taotleda Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Kohus nõustub vastustajaga (vt 01.06.2020 vastus kaebusele), et veterinaarteenuse kvaliteedi kohta antav hinnang ei ole käsitletav haldusaktina, mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Kõnealune hinnang ei reguleeri kaebaja õigusi ega kohustusi, st hinnangul puudub regulatiivne toime. Vastustaja märgib õigesti, et kui kaebaja hinnangul on veterinaararst põhjustanud talle veterinaarteenuse osutamise käigus kahju, on tal õigus esitada veterinaararsti vastu kahju hüvitamise nõue maakohtule ning kahjunõude esitamine ei eelda vastustaja hinnangu olemasolu. Siiski märgib kohus, et vastustaja on
§ 5
lg 1 kohaselt veterinaarjärelevalve teostaja ja veterinaarkontrolli tegija ning vastustajal lasub riikliku järelevalve kohustus
alusel sõltumata sellest, et samal ajal veterinaarteenuse saajal õigus kasutada oma õiguste kaitseks tsiviilõiguslike meetmeid. Loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjas on selgitatud, et osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava (lk 12)1. Kuigi vastustaja hinnang veterinaarteenuse kvaliteedi kohta ei reguleeri kaebaja õigusi, annab
§ 38
lg 1 kaebajale õiguse sellist hinnangut taotleda ning sellist hinnangut
§ 38lg 4 alusel halduskohtus vaidlustada.
Sellest ei järeldu aga, et olukorras, kus seadusandja on ette näinud riikliku järelevalve ja andnud järelevalvajale kaalutlusõiguse, kas konkreetsel juhul rakendada tema suhtes meetmeid, annaks üksikisikule õiguse nö tellida riiklikku järelevalvet või võimaluse pädeva haldusorgani kaasabil tuvastada asjaolusid, millele vaidluse korral kohtus tugineda. Siiski on isikul õigus nõuda riiklikult järelevalve teostajalt, et ka tema põhiõiguste kaitse eesmärgil (PS § 13, § 14) sisse seatud riikliku järelevalve eesmärk realiseeruks. Riigikohus on selgitanud, et „[i]sikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks 1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c7175e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus /. 4
(9)järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. [---].“ (Vt RKHK 13.10.2010 otsus asjas 3-3-1-44-10, p 15). Kohus on seisukohal, et vastustaja teostab
§ 38
kohase hinnangu andmisel veterinaarteenuse saaja algatusel riikliku järelevalvet, arvestades, et hinnangu andmise käigus võivad selguda veterinaararsti poolt toime pandud rikkumised, millest tulenevalt tuleb vastustajal otsustada järgnevate haldus- või süüteomenetluste algatamine (
§ 393
,
§ 27
,
§ 261
). Tegemist on seega riikliku järelevalve menetluse käigus tehtava toiminguga, mille suhtes saab kaebaja nõuda, et vastustaja viiks läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja lähtuks hindamisel asjassepuutuvatest tõenditest. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt eriteadmisi nõudev ning see asjaolu nähtub selgelt ka loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjast2, millest nähtuvalt on VTA-l õigus hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev komisjon ja kaasata komisjoni töösse asjakohaseid eksperte (lk 12). Seetõttu ei ole halduskohtu pädevuses hinnata vaidlusaluses hinnangus esitatud seisukohtade sisulist õigsust. See tähendab, et kohus ei hinda haldusorgani asemel sisuliselt seda, kas veterinaararst on veterinaarteenust osutanud kvaliteetselt või mitte. 9. Seejuures ei ole kaebajal õigust nõuda temale meelepärase sisuga hinnangu andmist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist loomakliiniku suhtes. Kaebajal saab olla üksnes õigus nõuda, et vastustaja hinnang on antud kooskõlas menetlusnormidega ning lähtub kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest ja tõenditest, st et hinnang pole meelevaldne ja vastuolus asjas kogutud tõenditega, mh ekspertide arvamusega. Seega, kui kaebaja leiab, et hinnangu andmine ei ole kooskõlas faktiliste asjaolude ja asjas kogutud tõenditega, on kaebajal õigus nõuda VTA kohustamist tema 06.12.2019 taotlust uuesti läbi vaatama, millise nõudena ongi kohus kaebuse menetlusse võtnud ja käesoleva otsusega lahendab. Kuigi kaebaja on kinnitanud, et tema eesmärk ei ole loomakliinikut karistada, on ta siiski palunud kohtul määrata Mustakivi Loomakliinikule väidetava valetamise eest rahatrahv või hoiatus (04.05.2020 menetlusdokument). Kuigi kohtumenetluse käigus on kaebajale antud asjakohased selgitused, rõhutab kohus veelkord, et kaebajal ei ole õigust nõuda loomakliiniku karistamist ning halduskohtul puudub ka selline karistamise pädevus. Kaebaja arvab ekslikult, et käesoleval juhul on asjas vastustajaks ka loomakliinik (29.06.2020 menetlusdokument). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). See tähendab, et käesoleval juhul puudutab vaidlus üksnes VTA poolt hinnangu andmist ning selle vaidluse raames ei analüüsi ega hinda kohus loomakliiniku või loomaarsti tegevust sisuliselt, st seda, kas loomakliinikus teostatud toimingud ja ravi oli kohane ja õigeaegne. Kohus rõhutab veelkord, et veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava. Õigusnormidest tulenevalt on pädevus sellise hinnangu andmiseks vastustajal, kelle on õigus kaasata hinnangu andmiseks ka eksperte. Kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada VTA-d üksnes hinnangut uuesti andma (sh tegemata ettekirjutust hinnangu sisu osas), mitte aga määrata sanktsioone loomakliiniku või konkreetse loomaarsti suhtes. Kohus lisab, et vastustajal endal on kohtuvälise menetlejana (
§ 393
) õigus algatada veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise osas veterinaararsti suhtes väärteomenetlus ja karistada teda rahatrahviga kuni 2 „Näiteks võib kaasata Eesti Loomaarstide Ühingu Eetikakomisjoni esindajaid ja muid veterinaareksperte erialaste küsimuste kohta nõu saamiseks“. Seletuskiri on kättesaadav veebiaadressilt http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c7175e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus /. 5
(9)200 trahviühikut (
§ 391
lg 1) või tunnistada vastava aluse esinemisel veterinaararsti kutsetegevusluba kehtetuks (
§ 27
) või see peatada (
§ 261
), kuid käesoleval juhul ei ole vastustaja vastavaid menetlusi algatanud ning nende menetluste algatamise vajadusele ei viita ka vaidlustatud hinnang.
- Kuivõrd asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja elukaaslase käitumine Mustakivi Loomakliinikus kassiga visiidil käies või kliinikusse helistades oli viisakas või mitte, jätab kohus tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutavad kaebaja kaaslase käitumist ja vestlusi arstiga ning loomakliiniku/loomaarsti poolt selle kohta esitatud selgitusi. Sellest tulenevalt on asjasse puutumatud ka kaebusele lisatud telefonivestluste salvestused/stenogrammid.
- Kohus on seisukohal, et kaebaja kaebuses esitatud etteheiteid arvestades, ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ja vastustaja kohustamiseks hinnangu uueks andmiseks. Vastustaja on veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks kogunud vajalikud tõendid ning hinnangus toodud järeldused on kooskõlas hinnangu andmise menetluses kogutud tõenditega.
- Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust vaidlusaluses hinnangus esitatud kassi ravi käiku kajastavates faktilistes asjaoludes.
- Seega ei ole vaidlust selles, millal ja millised veterinaarsed toimingud kaebaja kassi ravimiseks tehti ning vaidlus puudub ka eelkirjeldatud veterinaararsti soovituste ja ravi määramise osas. Kaebaja arvates ei diagnoositud kassil esinenud haigust piisavalt õigeaegselt ning seetõttu kass suri. Kaebaja on küll 04.05.2020 menetlusdokumendis asunud esmakordselt seisukohale, et Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst A. Smutnaja (kes on VTA-le esitanud ka seletuskirja) ning tegelikult tegeles kassiga veterinaararst Viktoria Leonova, kuid samas on kaebaja kohtule esitatud kaebuse faktilistes ajaoludes ise välja toonud, et loomaga tegeles veterinaararst A. Smutnaja. Ka ei ole vaidlust, et VTA-le esitatud A. Smutnaja seletuskiri, samuti kliinikus dokumenteeritud teave, olid kaebajal olemas kaebuse esitamise hetkel, kuid kaebuses ei ole kaebaja tõstatanud küsimust selles, et veterinaarteenust oleks osutanud teine veterinaararst. Samuti nähtub veterinaarteenust osutanud veterinaararsti isik selgelt ka vaidlustatud VTA hinnangust, mis tugineb nii ekspertarvamusele kui veterinaarteenuse osutamise käigus dokumenteeritud andmetele – sh haigusloo ja raviplaani andmetele. Seetõttu on alusetud ja tõendamata kaebaja väited justkui oleks raviteenust osutanud teine veterinaararst. Siiski märgib kohus, et sõltumata kliinikus teenust osutanud veterinaararsti isikust, ei vaidle kaebaja, et Mustakivi Loomakliinikus teostati VTA hinnangus avaldatud ravitoimingud ja uuringud. Samuti, ei vaidle kaebaja hinnangus kajastatud looma terviseandmete üle. Teisisõnu puudub vaidlus osutatud raviteenuse sisu üle. Kaebaja ei ole kokkuvõttes rahul osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga ning on arvamusel, et vastustaja hinnang pidanuks tuvastama kliinikus tema kassile teostatud ravi osas rikkumised. Seega ei omanud VTA hinnangu andmisel ega oma ka kohtuasja lahendamisel sisulist tähtsust see, milline konkreetne kliinikus tegutsenud veterinaararst kaebaja looma ravis. 14.
ega ükski muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu andmise menetlust ega seda, milliseid asjaolusid või tõendeid hinnangu andmisel arvestatakse. Kohtu hinnangul saavad olla hinnangu andmise aluseks nii teenuse saaja selgitused, veterinaari selgitused kui veterinaaride dokumenteeritud teave looma ravimisel ja ekspertarvamus. Antud juhul olidki vastustaja hinnangu andmise aluseks kaebaja esitatud avaldus ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti (A. Smutnaja) seletuskiri, Mustakivi Loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi haigusloo väljavõtted ning Eesti Maaülikooli eksperdi dr Merit Villemson-Kavak’i ekspertarvamus. 6
(9)Loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjas on selgitatud, et VTA pädevuses on hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev komisjon ja kaasata komisjoni töösse asjakohaseid eksperte erialaste küsimuste kohta nõu saamiseks (vt lk 12). Käesoleval juhul on VTA enne hinnangu andmist pöördunud kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kohta eksperdi arvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole ning saanud asjakohase ekspertarvamuse.
- Kohus leiab, et VTA poolt kogutud ja hinnangu andmise aluseks võetud tõendid, sh kaasatud eksperdi arvamus, olid piisavad ja asjakohased veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks. Asjaolu, et VTA peadirektor nõustus hinnangu andmisel eriala eksperdi arvamusega, ei muuda hinnangut nõuetele mittevastavaks või puudulikuks. Vaidlust ei saa olla selles, et veterinaarteenuse kvaliteeti saab sisuliselt ja kompleksselt hinnata üksnes vastavaid eriteadmisi omav asjatundja. Seetõttu ongi vajalik pädeva hinnangu andmiseks kaasata eksperte, kes oskavad sisuliselt hinnata veterinaararsti poolt loomale pandud diagnooside, tehtud uuringute ja määratud ravi asjakohasust ja piisavust. Vastustaja on seda õiguspäraselt ka teinud. Erinevalt kaebajast, on kohus seisukohal, et eksperdi arvamusega nõustumine ei ole menetlusõiguse rikkumine. Vaidlustatud hinnangust nähtub selgelt, et VTA on lisaks ekspertarvamusele vaadanud läbi ka kaebuse esitaja esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti Aleksandra Smutnaja seletuskirja ning Mustakivi loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi Kljukva haigusloo väljavõtted. Seega on VTA peadirektor andnud hinnangu veterinaarteenuse kvaliteedile kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates. Kaebaja esile toodud väited ei anna alust kahelda VTA poolt tõenditele viidates tehtud järeldustes, mille kohaselt kassile tehtud raviplaan, teostatud uuringud ning ravis kasutatud ravimite ja ravimsöötade valik oli asjakohane ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi.
- Kaebaja heidab vastustajale ette ka hinnangu andmisega viivitamist.
§ 38
lg 3 kohaselt annab VTA peadirektor veterinaarteenuse osutamise kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. VTA peadirektor andis kaebaja poolt 06.12.2019 esitatud taotluse alusel hinnangu 25.02.2020 ehk eelpool toodud tähtaega ületades. Samas nähtub VTA peadirektori hinnangust, et VTA on kaebajat teavitanud ettenähtud menetlustähtaja ületamisest seoses vajadusega eksperdi hinnangu järele. Vaidlust ei ole, et VTA on hinnangu andmise raames küsinud eksperdilt hinnangu ning ekspertarvamus esitati VTA-le 11.02.
- Kohus möönab, et 06.12.2019 esitatud taotluse osas oleks VTA võinud seaduses ettenähtud tähtaega arvestades pöörduda eksperdi poole varem kui alles 14.01.
- Samas ei saa VTA poolt hinnangu andmiseks ettenähtud tähtaja ületamine iseenesest kaasa tuua uue hinnangu andmise kohustust. Vaidlust ei ole, et kaebaja on saanud hinnangu halduskohtus vaidlustada ning samal ajal oli tal võimalik ka ilma VTA peadirektori hinnangut taotlemata ja seda halduskohtus vaidlustamata pöörduda kahjunõudega maakohtu poole. Seega kaebaja õigusi eeltoodud viivitus iseenesest ei riiva.
- Lisaks osundab kohus, et kaebaja on ekslikult tõlgendanud 11.02.2020 ekspertarvamuses esitatud seisukohti. Erinevalt kaebaja poolt osundatust, ei nähtu kohtule, et ekspert oleks oma arvamuses väitnud, et kassile pandud diagnoosi ja/või raviskeemi osas esineks kahtlusi. Ekspert selgitas oma arvamuses, et „lõppdiagnoosi ei ole sageli võimalik esmase läbivaatuse ajal panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid looma läbivaatusele ning ka hiljem teostatud uuringutele“. Seejuures asus ekspert seisukohale, veterinaararsti pandud diagnoosi kahtlused olid õiged ning kassile määratud raviskeem oli vastavuses diagnoosi kahtlustega. Ekspert leidis, et tehtud raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi. Seega järeldab kohus, et ravi määramise aluseks on algselt siiski diagnoosi kahtlus (ja mitte kahtlus diagnoosis) ning käesoleval juhul on selgelt tuvastatud, et diagnoosi kahtluse põhjal Mustakivi Loomakliinikus kassile määratud ravi kattis ka võimaliku 7
(9)püelonefriidi diagnoosi ravi. Seejuures nähtub, et kaebaja kassil selline diagnoos ka lõplikult määrati (pikaajalise neerupõletiku fakt on tuvastatud Loomakliinik Cat Clinic veterinaararsti A. Dedjulja lahanguprotokollist) ning kohese sobiva ravi määramist arvestades ei saa omada tähtsust, millises konkreetses kliinikus lõplik diagnoos pandi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei muuda seda veel ebaõigeks. Kohtul puudub alus kahelda VTA poolt kaasatud eksperdi (dr Merit Villemson-Kavak) kompetentsuses ja ekspertarvamuse usaldusvääruses. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis viitaksid ekspertarsti seisukoha õigsuse kahtlusele (st tõendeid, mis viitaksid, et ekspertarvamuse järeldused oleks ebaõiged) ning kohtu pädevuses ei ole eksperdi erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine. 18. Kaebaja on kohtule esitanud Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 erakorralise visiidi väljavõtte ja 10.10.2019 lahangu protokolli, käsitledes seejuures dr A. Dedulja järeldusi eksperdi arvamusena. Kaebaja leiab, et kuna Cat Clinic loomakliinikus suudeti kassile õige diagnoos panna ja õige ravi määrata ühe päeva jooksul, siis pidanuks Mustakivi Loomakliinik kassile samuti õige diagnoosi panema ja õige ravi määrama esimese vastuvõtu ajal, kuid seda ei suudetud kuu aja jooksul (04.09.2019-09.10.2019) teha. Kohus märgib, et asja materjalide, sh VTA poolt kaasatud eksperdi hinnangu, põhjal ei saanud VTA asuda antud hinnangus seisukohale, et kassile oleks Mustakivi Loomakliinikus pandud vale diagnoos ja määratud ebakohane raviskeem. Samuti puudus alus järeldada, et Mustakivi Loomakliinikus ei ole perioodil 04.09.2019-09.10.2019 suudetud õiget (st diagnoosi kahtlustele vastavat) ravi määrata. Nagu nähtub, on ekspert selgelt välja toonud, et ravimite valik oli õige, esmaselt valitakse antibakteriaalne ravim empiiriliselt, hiljem kui ravi tulemusi ei anna, saab täpsustada ravimi toimet vajadusel uriini külvi abil. Ka teostati valuravi ning toetavat kuseteede põletike ravi toidulisandite ja eritoidu näol. Sel põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et loom suri diagnoosi määramise viibimise tõttu, samuti etteheited justkui oleks määratud ebaõigeid ravimeid või pidanuks tegema täiendavaid analüüse. Eeltoodut ei saa järeldada ka Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 külastuse andmetest ega 10.10.2019 lahangu tulemuse põhjal dr A. Dedulja poolt antud arvamusest. Kuigi kaebaja peab asjas tõendiks Cat Clinic loomakliinikus kassiga tegelenud dr A. Dedulja seisukohti (käsitledes neid eksperdi arvamusena), ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et dr A. Dedulja oleks teinud mistahes etteheiteid Mustakivi Loomakliinikus kassile osutatud veterinaartoimingute osas või esitanud kassile varasemalt osutatud veterinaarteenuse kohta mistahes arvamuse, mis oleks vastuolus VTA poolt kaasatud eksperdi hinnanguga. Cat Clinic loomakliiniku erakorralisel visiidil kassi tervisliku seisundi kohta täheldatud andmed ja lahangu teostamise järgselt esitatud järeldus ei tõenda, et VTA kaasatud ekspertarsti hinnang Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi osas oleks ebaõige ning seetõttu VTA hinnang ebaõigete järeldustega. VTA kaasatud ekspert on kinnitanud Mustakivi Loomakliiniku veterinaararsti pandud diagnoosi kahtluste ja määratud raviplaani õigsust. Kohus osundab veelkord, et asja materjalidest nähtub üheselt, et nii nagu kahtlustas 09.10.2019 Cat Clinic loomakliiniku veterinaararst A. Dedulja kassil püelonefriiti, pandi sama diagnoosi kahtlus kassile 16.09.2019 ka Mustakivi Loomakliinikus. Lahangu protokollis on dr A. Dedulja märkinud: sepsise tunnused, raskekujuline pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik, mis viis kassi surmani. Arvestades anamneesi, et kassil esinenud alumiste kuseteede põletikud hiljuti, siis on võimalik bakterite sattumine kusejuhade kaudu neerudesse. Kohtule nähtub nii kaebuse kui vaidlustatud hinnangu faktilistest asjaoludest, et Mustakivi Loomakliinikus kahtlustati kassil esmasel visiidil (04.09.2019) tsüstiiti ehk kusepõie põletikku, stressitsüstiiti, urolitiaasi ja neerupuudulikkust. Seejuures kasutati kassile määratud ravis nii antibakteriaalseid ravimeid, valuravimeid, kuseteede põletiku korral kasutatavaid toetavaid toidulisandeid ja soovitati ka eritoitu kuseteede 8
(9)põletiku leevendamiseks. Nagu öeldud, VTA kaasatud eksperdi hinnangul oli raviskeem kompleksne ja kattis ka võimaliku püelonefriidi diagnoosi ravi. Seega ei tõenda Cat Clinic loomakliinikus visiidil tehtud järeldused ja/või teostatud lahangu andmed seda, et Mustakivi Loomakliinikus ei pandud kassile õigeid diagnoosi kahtlusi ega määratud sobivat ravi. Valdkonnateadmistega isikute kirjalikud arvamused ja hinnangud on kohtumenetluses käsitatavad dokumentaalsete tõenditena (TsKMS § 293).
- Kokkuvõttes leiab kohus, et VTA peadirektori 25.02.2020 hinnangut ei ole alust pidada õigusvastaseks. Kaebaja esitatud väited ei võimalda järeldada, et hinnangu andmisel oleks rikutud menetlusnorme, et olulised asjaolud oleks jäänud arvesse võtmata või et hinnang oleks antud vastuolus asjas kogutud tõenditega ja meelevaldselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et hinnangu aluseks võetud asjaolud ja seisukohad oleks sisuliselt ebaõiged. Pelgalt mittenõustumine VTA peadirektori poolt ekspertarvamusele tugineva hinnanguga ei tähenda, et see oleks õigusvastane. Kaebajal puudub alus nõuda endale meelepärase sisuga hinnangut. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)