Obsah (6)

§ 94§ 152§ 155§ 108§ 104§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2006 Määruse kuupäev 6. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Osaühingu HOBIFARMER kaebus Toila Vallavalitsuse 15. septembri 202

) § 108 lõike 6 järgi on põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

1. Kolmas isik teatas
2. märtsil 2021 kohtule, et ei vaidlusta vastustaja
3. märtsi
4. a korraldust nr
6. Vastustaja märkis
7. aprilli
8. a menetlusdokumendis, et ei nõustu sellega, et menetluskulud peaksid jääma vastustaja kanda. Vastustaja viitas sellele, et kaebajal oli võimalus vaidlustada haldusakt vaidemenetluse korras erilisi kulutusi tegemata. Kuna vastustaja leidis, et
9. septembri
10. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamise põhjuseks on kaebaja kaasamata jätmine, siis oleks kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi ka vaide esitamisega vastustajale. Vastustaja oli seisukohal, et menetluskulud peaksid jääma menetlusosaliste endi kanda. 2 3-20-2006 KOHTU SEISUKOHT
11. Kaebaja viitas
12. märtsi
13. a seisukohas sellele, et kuna pole teada, kas kolmas isik kavatseb vastustaja
14. märtsi
15. a korralduse nr 59 vaidlustada, tuleks menetlus peatada seniks, kuni
16. märtsi
17. a korralduse nr 59 vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja on selge, et kolmas isik ei ole korraldust vaidlustanud. Kaebaja leidis, et eelkirjeldatu on piisavalt mõjuv põhjus. Eeltoodut võib mõista kaebaja taotlusena menetluse peatamiseks

§ 94alusel.

Kohus jätab menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kolmas isik on

1. märtsil 2021 kohtule teatanud, et ei vaidlusta vastustaja
2. märtsi
3. a korraldust nr
4. Kohtul puudub mõistlik põhjus selles kolmanda isiku kinnituses kahelda.
5. Vastustaja on kohtumenetluse jooksul
6. märtsi
7. a korraldusega nr 59 kehtetuks tunnistanud kaebaja poolt vaidlustatud
8. septembri
9. a korralduse nr 262 punkti 1.
10. Sellega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud, sest Teeserva kinnistu suhtes ei kehti enam sundvaldust.

§ 152

lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja ei ole

§ 152

lõike 2 järgi taotlenud tuvastamisnõudele üleminekut ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, lõpetab kohus praeguse asja menetluse

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

13. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

14. Kaebaja on palunud, et kohus mõistaks

§ 108

lõike 6 alusel vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1429 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1414 eurot). 14.1. Kohus märgib, et kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot ei saa vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 4).

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. 14.2. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lõige 4).

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lõike 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, punkt 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lõige 6).

Seega selleks, et otsustada, kellel tuleb menetluskulud kanda, tuleb hinnata, kas vastustaja

1. septembri
2. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamine oli tingitud praeguses asjas kohtule kaebuse esitamisest. Vastustaja tunnistas
3. septembri
4. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks pärast seda, kui kohus tegi
5. veebruaril 2021 määruse, kus tõi esile kaebaja osutatud puudused sundvalduse seadmise menetluse läbiviimisel ja haldusakti andmisel (mh see, et kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse) ning tegi sellest tulenevalt menetlusosalistele ettepaneku vaidluse kompromissiga lahendamiseks. Vastustaja 3 3-20-2006 tunnistas
6. septembri
7. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks kaebaja esile toodud põhjusel: kaebajat kui Teeserva kinnistu kasutusvaldajat ei kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse, mistõttu ei saanud kaebaja esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu üheselt sellele, et
8. septembri
9. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamine oli tingitud praeguses asjas kaebuse esitamisest. Seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Asjakohane ei ole vastustaja viide sellele, et kaebajal oli võimalus esitada
10. septembri
11. a korralduse nr 262 peale vaie erilisi kulutusi tegemata.

§ 108

lõike 6 kohaselt ei oma praegusel juhul menetluskulude jagamisel tähtsust see, kas kaebajal oli võimalik esitada vaie. Kaebajal oli vabadus otsustada, kas ta soovib kõnealuse korralduse peale esitada vaide vastustajale või otse kaebuse kohtule. Kaebaja valik pöörduda otse kohtusse ei saa olla etteheidetav. Järgmisena tuleb otsustada, kas kaebaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 140 eurot (ilma käibemaksuta), mida saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks. Kaebaja õigusabikulud summas 1414 eurot seisnevad järgmises (kõik summad sisaldavad käibemaksu): - arve nr 20200366 summas 952 eurot:

1. oktoobril 2020 nõupidamine kliendiga, konsultatsioon 10 minutit;
2. oktoobril 2020 materjalide läbitöötamine, perspektiivi hinnang 1 tund; 12.‒
3. oktoobril 2020 kaebuse koostamine ja täiendamine 4 tundi 30 minutit; - arve nr 20210007 summas 84 eurot:
4. novembril 2020 kaebaja
5. novembri
6. a e-kirjaga saadetud materjalide analüüs, kliendile vastamine 30 minutit; - arve nr 20210070 summas 252 eurot: 8.,
7. ja
8. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtu
9. veebruari
10. a kohtumäärusega tutvumine, punkti 2 osas edasikaebamise perspektiivi hindamine ja määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu
11. veebruari
12. a määrusele 1 tund 30 minutit; - arve nr 20210125 summas 126 eurot:
13. märtsil 2021 vastustaja kompromissiettepanekule vastamine 15 minutit;
14. märtsil 2021 taotluse koostamine kohtule 30 minutit. Kohus leiab, et praeguses asjas ei saa vajalikuks ja põhjendatuks pidada arvel nr 20210007 toodud õigusabikulu 84 eurot
15. novembril 2020 kaebaja
16. novembri
17. a e-kirjaga saadetud materjalide analüüsi ja kliendile vastamise eest (30 minutit). Kaebaja esindaja esitas kaebuse kohtule
18. oktoobril 2020 ja tegi järgmise menetlustoimingu
19. veebruaril 2021, kui esitas määruskaebuse. Seega ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks seoses arvel nr 20210007 kajastatuga teinud praeguses kohtumenetluses menetlustoimingu. Põhjendatuks ei saa pidada seda, et vastustaja peab hüvitama kaebaja õigusabikulud, mis seisnevad üksnes kaebaja saadetud materjalide analüüsis ja kaebajale vastamises, tegemata sellega seoses menetlustoimingut kohtumenetluses. See, et menetlustoimingut ei tehtud, viitab sellele, et kaebaja
20. novembri
21. a e-kirjaga saadetud materjalid ei olnud praeguse kohtumenetlusega seoses otseselt vajalikud. Vastustajalt on aga põhjendatud välja mõista üksnes kohtumenetlusega otseselt seotud õigusabikulud. Samuti ei saa kohtupraktika kohaselt vajalikuks ja põhjendatuks pidada menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud õigusabikulusid (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
22. märtsi
23. a otsus haldusasjas nr 3-13-70052, punkt 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
24. novembri
25. a määrus asjas nr 3-2-1-77-14, punkt 12 ja
26. mai
27. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Seega ei saa arvel nr 20210125 toodud õigusabikulu, mis oli tehtud
28. märtsi
29. a taotluse ehk menetluskulude väljamõistmise 4 3-20-2006 taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (30 minutit), pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Niisiis ei ole vajalikud ja põhjendatud kaebaja õigusabikulud summas 168 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Ülejäänud kaebaja õigusabikulud on kohtu hinnangul kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajanud materjalide mahukust ja asja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1246 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5