Obsah (5)

§ 121§ 249§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-903 Määruse kuupäev 7. mai 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X (X) kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õigu

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Riigikohtu erikogu on
2. aprilli
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
6. Seonduvalt kaebaja 21.03.2021 pöördumisega saada arsti vastuvõtule ja arsti 8.04.2021 kandega kaebaja tervisekaardile, leiab kohus, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vangla arsti tegevuse. See seisneb selles, et arst on kaebaja vastu võtnud ning hinnanud tema tervisest tulenevat võimet saada hakkama maskiga. Sealjuures on ta arvesse võtnud nii seda, et X ei saa pidevat astmavastast ravi (seega ei ole haigus pidevalt äge) ning seda, kuidas arst tajus patsiendi hingamist vastuvõtul vahetult. Kohtu hinnangul liigitub see tegevus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses vaadata läbi muu hulgas kaebusi seoses kinnipeetavale meditsiiniosakonna hinnangutega kaebaja tervisest tulenevat võimet saada hakkama maskiga. Selle, kas kaebaja vajab pidevat astmavastast ravi või mitte ja kas kaebaja võib ja saab hakkama maskiga või mitte, otsustab tervishoiutöötaja. Sellise hinnangu andmine on osa tervishoiuteenuse osutamisest. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda vajadusel oma õiguste kaitseks maakohtu poole.

1. Halduskohus on juba haldusasjas 3-21-766 selgitanud kaebajale, kuidas on õige vaidlustada Viru Vangla direktori
2. aprilli
3. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4, mis näeb 2 3-21-903 kinnipeetavatele ette maski kandmise kohustuse, seetõttu kohus ei korda kohtueelse kohustusliku korra põhimõtteid.
4. Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada kas vaidemenetluse ajal või kohtumenetluse raames (

§ 249lõiked 2 ja 5).

Kohus selgitas eelnevalt, et esitatud kaebus ei allu halduskohtule. Kuna kohus tagastas kaebuse, ei toimu kaebajal kõnealuse punktiga seoses ka kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et kaebaja on soovi korral võimeline ise esitama taotlusi, vaideid, kaebusi jj ja selgitama, miks ta leiab, et ta õigusi on rikutud. Taotluses ja vaides tuleb isikul konkreetselt selgitada, millist vangla haldusakti/toimingut ta vaidlustab, miks see on tema arvates õigusvastane ja mida ta soovib saavutada. Isik ei pea viitama õigusaktidele ega kohtupraktikale. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis kohustab haldusorganit vajaduse korral isikut abistama. Kui esitatavas taotluses/vaides/kaebuses jj peaksid esinema puudused, selgitab haldusorgan/kohus isikule, millised need on ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Kui vaja, saab haldusorgan/kohus isikule selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajaduse korral saab haldusorgan/kohus ise tõendeid koguda. Haldusorgan ja kohus selgitavad enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika, mille alusel tuleb vaie/kaebus lahendada. Seega ei pea isikul vaideja kohtumenetluses osalemiseks olema õigusteadmisi. Kuna kohus on veendunud, et kaebaja suudab võimalikes vaidemenetluses kohtumenetluses oma õigusi ise kaitsta, jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
2. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
3. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. 12.

§ 43lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Viru Vangla on esitanud kohtule väljavõtte kaebaja tervisekaardist alates 2018 aastast, mis sisaldab andmeid tema terviseseisundi kohta. Tulenevalt

§ 77lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvad kaebaja andmed tema terviseseisundi kohta, mille saladuses hoidmine on tema eraelu kaitse huvides. Kuna antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas kuulutada

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. 14. Kaebaja terviseandmeid on kajastatud ka käesolevas määruses, mistõttu asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3