Obsah (4)

§ 145§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2274 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör M

§-de 145 (otsuse ajal kehtinud

redaktsiooni kohaselt

§ 145lg 2); § 1451 lg 3; § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi.

Kohtuotsuste kogumis karistati teda 3 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Kaido Vesmesele mõistetud karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.09.2017.a kell 01.00 kuni 02.09.2017.a kell 16:40 s.o 2 päeva vangistust, lugedes Kaido Vesmesel ärakandmata karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 22.12.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kaido Vesmesi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vanglast vabanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu märkis, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Kaitsja toetab isiku vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kaido Vesmesi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kaido Vesmesi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kaido Vesmes kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Kaido Vesmes temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 9 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui ½ temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressil xxx tähtajatu üürilepingu alusel. Tegemist on ahiküttega korteriga. Korteris olemas WC- köök ja 2-tuba, köögis pliidiküte ja toas ahiküte. Korteris on olemas elektri- ja vesivarustatus. Pesemisvõimalused asuvad korteri kõrval asuvas pesemisruumis. Korteris igapäevaselt kedagi sees ei ela. Korter kuulub OÜ X'ile, mille volitatud esindaja H. R. andis 01.12.2020 kirjaliku nõusoleku ja kinnitas, et kinnipeetaval on võimalus vabanemisjärgselt elama asuda antud aadressile. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks eelpoolnimetatud aadressil olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Kaido Vesmes on kriminaalkorras karistatud kahel korral, käeolevalt kannab esimest vangistust. Nii varasemalt kui ka käesolevalt on kriminaalkorras karistatud noorema kui 14-aastasega toime pandud seksuaalkuriteo eest. Kuriteod on samaliigilised, kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Kuriteo toimepanemise ajendiks on puudulik probleemilahendusoskus, seksuaalne motiiv ja suutmatus mõelda oma tegude tagajärgedele. Laste suhtes toime pandud seksuaalkuriteod, mille tagajärgi laste psüühikale ei saa alahinnata ega heastada, on rasked ja leidsid aset korduvalt. Eelöeldu tähendab seda, et Kaido Vesmesi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Positiivne on kinnipeetava puhul, et pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ja töökoht. Kinnipeetaval on säilinud ka suhted lähedastega ning vangistuses on tema käitumine olnud korrektne. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid ning Kaido Vesmesi puhul on antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge. Eelviidatud positiivsed asjaolud olid isiku elus olemas ka enne vangistust. Tal oli töökoht ja kodu. Kuigi Soome tööle asudes katkes isiku kooselu endise abikaasaga, on neil siiski omavahel heatahtlikud suhted jätkuvalt. Ka lastega on suhtlus säilinud. Sellegipoolest pani kinnipeetav kooselu lagunemise järel Soomes elades ning seejärel Eestisse naastes toime seksuaalkuritegusid alaealiste vastu. Ka ei saa isiku reeglitekohasest käitumisest range kontrolliga kinnipidamisasutuses, kus alaealisi, kelle suhtes seksuaalkuritegusid toime panna, ei liigu, teha kaugeleulatuvaid järeldusi Kaido Vesmesi poolt edaspidi seksuaalkuritegude toimepanemisest hoidumise suunas. Vägivaldsus või allumatus ei ole materjalidest nähtuvalt kunagi olnud Kaido Vesmesi puhul probleemiks. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Mööda ei saagi vaadata konkreetse teo iseloomust. Tegemist oli seksuaalkuritegudega mitmete aastate jooksul kahe 13-aastase poisslapse suhtes. Ajavahemikul 26.10.2008 kuni 26.03.2009 oli süüdistatav korduvalt vahekorras Soome Vabariigis ühe kannatanuga ning ajavahemikul mai 2012 kuni 13.07.2012 oli ta korduvalt suguühtes teise kannatanuga. Seejuures perioodil 2014 kuni 05.06.2016 ostis kinnipeetav korduvalt viimaselt alaealiselt kannatanult seksi ning korduvalt jälgis Skype vahendusel alaealise eneserahuldamist. Lisaks leiti tema juures 01.09.2017 teostatud läbiotsimisel arvukalt pildi- ja videofaile, millel oli kujutatud alla 18aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis. Praeguse kuriteo pani toime 2012-2017, 2014 sai karistada teise seksuaalkuriteo eest ja jätkas praeguse kuriteo toimepanemist, olles katseajal, mistõttu karistused ka liideti. Tegemist ei olnud ühekordse episoodiga. Toimepandud kuriteod näitavad selgelt isiku pikaajalist ja püsivat seksuaalhuvi alaealiste vastu. Teod ise kõnelevad äärmisest hoolimatusest ja isekusest, kuivõrd süüdlane ei soovinud teadvustada, mis olnuks õige käitumine ja lähtus vaid isiklikest seksuaalsetest motiividest. Kui isik jätkas samalaadsete kuritegudega katseajal olles, on tema tahtejõud ja enesekontroll selles osas nõrk ning suur tõenäosus, et ka seekord ei pruugi käitumiskontroll olla piisav uute seksuaalkuritegude toimepanemise tõkestamiseks tema poolt. Murettekitav siinjuures on vangla iseloomustusest nähtuv, et isik ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid ja ei näe vajadust enda käitumist ja hoiakuid muuta. Kuigi kohtuistungil märkis kinnipeetav, et seadust enam ei riku, on kinnipeetav ka varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkanud kuritegudega. Samuti on isik alles osalemas seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis, mille tulemuste kohta info puudub. Seega ei saa hinnata ka selle võimalikku mõju kinnipeetavale. Kaido Vesmes on pannud laste suhtes toime rasked seksuaalkuriteod, mis ei saa olla halbade asjaolude kokkulangemise tulemus ning eeldavad kindlat eelsättumust. Tegemist ei olnud ühekordse „libastumisega“, vaid korduvate seksuaalsetel motiividel aastate jooksul mitme kannatanu suhtes toime pandud tegudega. Seetõttu on psühholoogiline nõustamine (ilmselt isegi ravi) vajalik mitte vaid katseajal, vaid ka pikalt peale seda, et antud probleemi kontrolli all hoida. Üksnes isiku kinnitusest ja soovist edaspidi mitte kuritegusid toime panna ei piisa leidmaks, et tõenäosus tema poolt uuteks kuritegudeks on tõepoolest piisavalt madal. Kohus, arvestades eeltoodut, on seisukohal, et Kaido Vesmesi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vabastades alaealiste suhtes rasked seksuaalkuriteod toime pannud süüdimõistetu sedavõrd vara enne karistusaja lõppu, võib nii kannatanute kui ka ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute spetsiifilist liiki kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes, otsides ka täiendavat abi, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik