Obsah (5)

§ 199§ 200§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Toomas Koitmäe Kr

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Samuti tunnistati Roman Linder süüdi

§ 200

lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning Roman Linderi karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistuse hulka ja Roman Linderil jäi kanda 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 23.06.2019. 18.02.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Roman Linder vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Roman Lindertingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Roman Lindertingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Roman Linder tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega pole siiski põhjendatud. Roman Linderkannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Roman Linder on ära kandnud 18.03.2021 kohtuistungi toimumise ajaks 1 aasta 8 kuud vangistust, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama xxx asuvasse xxx. Teenuse juht kinnitas koha tagamist enda garantiikirjaga. Keskus vastab elektroonilise valve nõuetele ning teenuse juht andis nõusoleku valveseadme paigaldamiseks. Majutusteenusel on võimalik olla kuni 1 aasta 6 kuud. Xxx keskuse näol on tegemist teenusega, mida kasutavad vanglast vabanenud kinnipeetavad, kellel on raske elukohta leida. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ja see vastab elektroonilise valve nõuetele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Roman Linder kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud ääretult kõrge. Kriminaalkorras on tema 39-eluaasta jooksul karistatud 15 korral, neist hetkel 6 kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba
3. korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Valdavalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid: vargused, omastamine, kelmus. Hetkel kannab vangistust varguste ja röövimise toimepanemise eest, sh ähvardas turvatöötajat noaga. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on rahalise kasu saamise eesmärk. Soodusteguris on uimastisõltuvus, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Varasemalt on soodusteguriks olnud ka kriminaalne suhtlusringkond ja grupi mõju. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kahjuks kinnipeetava käitumine pole vangistuses olnud päris korrektne. Nii on tal hetkel 1 kehtiv distsiplinaarkaristus isevalmistatud veekeetja valdamise eest. Lisaks toob vangistusasutus esile, et isik väljendab ilminguid ametnikega manipuleerimise osas. Manipuleerimine väljendub valeinformatsiooni andmises - süüdimõistetu andis riskihindamise vestlusel pea igas sotsiaalmajanduslikus teemas valeütlusi. Selline käitumine annab igati alust eeldada, et kriminaalhooldust pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia. Tõsine murekoht on joovastid, nii alkohol kui ka narkootikumid. Tartu vangla märgib, et süüdimõistetu tarvitab enda sõnul alkoholi harva ning väikeses koguses. Probleemi tarvitamisega ei näe. 2004.a süüdi mõistetud alkoholijoobes röövimise toimepanemise eest ning eelmise riskihindamise kohaselt oli ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kuna kinnipeetav ei tunnista tarvitamisprobleemi, siis ei näe ka seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Motivatsiooni probleemiga tegelemiseks ei ole. Narkootikumide tarvitamise kohta märgitakse iseloomustuses järgmist. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmeil diagnoositud uimastisõltuvus - põhiuimastiks fentanüül kuni 0,5g päevas, mida manustas süstides. Tarvitanud narkootikume igapäevaselt alates 1997.a kuni 23.06.2020,va kinnipidamisasutuses viibimiste ajal. Sõltuvusrehabilitatsioonis varasemalt osalenud ei ole, kuid on 2003 ja 2011 saanud metadooniasendusravi. Süüdimõistetu ei ole enda ütluste kohaselt narkootikume tarvitanud alates
4. aastast ning tarvitamise probleemi endal aktuaalseks ei hinda. Samuti leiab, et ei peaks paiknema sõltuvusrehabilitatsiooniüksuses. Seega on isik ka narkootikumide tarvitamise osas andnud tõele mittevastavaid ütlusi, sest arvestades meditsiiniosakonnalt saadud infot, on süüdimõistetul väga raske sõltuvusprobleem. Motivatsioon sõltuvusest paranemiseks puudub täielikult. Isik ei ole iseseisvalt rehabilitatsiooniteenustele suundunud ega ka otsinud muud abi. Varasemate vangistuste ajal on osalenud korduvalt Eluviisitreeningus, kuid on tarvitamisega jätkanud. Ka praeguse vangistuse ajal on valmisolek muutusteks väga madal. Süüdimõistetu on nõus programmides osalema, kuid samas ei teadvusta programmide vajalikkust. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib asuda ajutisele majutus- ja rehabilitatsiooniteenusele xxx keskusesse. Keskusse suundumise soov näib olevat ajendatud pigem kindla elukoha puudumisest kui tõsisest soovist sõltuvusega tegeleda, kuigi keskuses oleks süüdimõistetul võimalik osaleda 10 kuu pikkusel alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tahab siirduda elama rehabilitatsioonikeskusesse, sest ta arvab, et seal aidatakse jalule, aidatakse tööga ja hagisid maksta, vanglas on ära tüüdanud. R.Linder kinnitab, et tal ei ole ei alkoholi ega narkosõltuvust, viimati tarvitas vist 2015 raskeid narkootikume nagu fentanüüli. Siit nähtub ilmekalt, et kinnipeetav eeldab rehabilitatsioonikeskuselt üksnes sotsiaalabi ning ei soovi ise vähimatki enese mõtte- ja käitumismallide muutmiseks teha. Paraku on rehabilitatsioonikeskuse Xxx näol tegemist keskusega inimestele, kes on sattunud sõltuvusse narkootikumidest, alkoholist, mänguautomaatidest või muudest elulistest probleemidest. Keskuse asukatel on lepinguga sätestatud päevarežiim ja konkreetsed tegevused, muu hulgas ka sport ja tööteraapia, mis aitavad neil sõltuvusest vabaneda. Keskuse sisekord on karm ja vähe vabadusi võimaldav ning sellesse keskusesse elama asuval isikul eeldatakse motivatsiooni olemasolu oma elu muutmiseks, tööle asumiseks ning valmidus loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. R.Linder on justnimelt isik, kes vajab süsteemset abi alkoholi- ja narkootikumide sõltuvuse kontrolli alla saamiseks, kuid esmalt on vaja kinnipeetaval tunnistada selle olemasolu. Kokkuvõtvalt kohus nõustub vangla poolt avaldatuga, et R.Linderil eksisteerib üksnes väline motivatsioon. Kinnipeetava varasem käitumine on näidanud ilmekalt, et ta on osav kohustustest kõrvale hiilima. KIS andmetel on ta korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid need ei ole probleemideta sujunud – süüdlane on rikkunud korduvalt kohustust läbida ÜKT ning on toime pannud ka uue kuriteo. Hetkel puudub alus arvata, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on muutunud. Murettekitav on ka süüdlase suhtumine ühiskonda/kogukonda, see on negatiivne, kuna isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ning välja on kujunenud kriminaalne eluviis. Süüdimõistetu ei ole muutusteks valmis ning motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub Ka ei räägi kinnipeetava kasuks kindla töökoha puudumine, ametlik töökogemus on ääretult olematu, puuduvad tõendid, et süüdimõistetul oleks enne praegust vangistust olnud püsiv sissetulek. TÄITIS andmetel võlgnevusi on tal 20743 eurot. Samuti puudub kinnipeetaval positiivne ja õiguspäraste eluviisidega tugivõrgustik lähikondsete näol. Kindel töökoht ja legaalne sissetulek aitaks kinnipeetaval aega sisustada, elatist teenida, võlgu tasuda ning ühtlasi jätaks see vähem ruumi kuritegeliku eluviisi harrastamiseks. Kahjuks see kõik süüdlasel puudub. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik