lg 1 p 1,2 ja § 263 lg 1 p 2 järgi.
lg 1 kohaselt loeti Joel Kaissile mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti Joel Kaissile 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Joel Kaissile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes talle karistuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-949 mõistetud karistuse – 1 aasta 1 kuu ja 13 päeva vangistust - võrra ning mõista Joel Kaissile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. 29.01.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Joel Kaissi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Joel Kaissi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Joel Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Joel Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Joel Kaiss kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Joel Kaiss on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 4 aasta, so 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid 2 tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on eramajaga, mis kuulub vanaema S. K.ile ning sinna on võimalik elama asuda ka vabanedes. Antud aadressil elas kinnipeetav ka enne käesolevat vangistust. Eramu vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning maja omanik andis ka enda nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kinnipeetavat on minevikus korduvalt karistatud ning käesolevalt kannab ta järjekorras neljandat vangistust. Viimane karistus mõisteti talle
Vangistust kannabki isik kahe kohtuotsuse kogumis määratud karistuse alusel. Vägivaldsuse ja tagajärgede raskusaste on varasemaga võrreldes suurenenud. Praeguse kuriteo toimepanemisel kasutas relvana ka raudkangi ning tegu oli ette planeerimata. Varasemalt on kuritegusid ka ette planeerinud, nt varavastased kuriteod. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on uimastisõltuvus, puudulik probleemide/konfliktide lahendamise oskus, kriminaalne suhtlusringkond ning majandusliku kasu saamine. Arvestades isiku noort iga, järjepidevat kriminaalset käitumist ning kuritegude raskusastme suunda, tuleb tõdeda, et isikust lähtuv oht uuteks kuritegudeks on jätkuvalt väga kõrge. Kohtu hinnangul ei kaalu Joel Kaissi puhul vabastamist toetavad asjaolud üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid, ega maanda piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. On positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisel kindel elukoht ning säilinud on suhted perega. Paraku tuleb aga tõdeda, et sama elukoht oli kinnipeetaval ka enne vangistust ning ka suhetes päritoluperega ei ole muutusi toimunud. Seadusekuulekas päritolupere ning toetav isa oli kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei ole teda kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud. Ka ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Joel Kaiss selgitas istungil, et kui on kodus, läheks isa toel alguses õppima. Esialgu võlgu maksta ei saa, kuid kui hiljem saab töökoha, siis kindlasti maksaks. Eelneva pinnalt ilmneb, et isikul ei ole tegelikult konkreetset tegevuskava, kuidas majanduslikult vabaduses toime tulla. On vaid üldsõnaline jutt õppimisest ja kunagi tulevikus töötamisest ja nõuete tasumisest. Vangistusasutuses oli isikul võimalus omandada kutse, mis selgelt suurendaks tema eduka majandusliku toimetulemise tõenäosust vabaduses. Paraku aga materjalidest nähtuvalt katkestas kinnipeetav keevitaja kutse omandamise õpingud. Tema varasem töökogemus on samuti napp. Töö ja sissetulek pakuks isikule motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning sisustaks isiku aega produktiivselt, võimaldades asuda tasuma ka temal lasuvaid nõudeid. Ilma kindla töökohata püsib selgelt isiku poolt uute, eriti majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude tõenäosus. 3 Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohalt on ka kinnipeetava narkosõltuvus. Meditsiiniosakonna andmeil tarvitas amfetamiini ning oli ka ainete segakasutust. Manustamisviisiks süstimine. Tarvitamisega alustas 15-16 aastasena. Kinnipeetav on proovinud kanepit, fentanüüli, kokaiini, amfetamiini, hallutsinogeene, ecstasyt, GHBd. On tahtnud proovida ka heroiini, kuid ei ole seda puhtal kujul kätte saanud. Sõltuvuse tekkimist tajus enda sõnul praktiliselt kohe. Praeguseks hetkeks on viimasest tarvitamisest möödas peaaegu 4 aastat ning isik tunneb end väga hästi. Tunneb, et tervis on korras, ravimeid ei vaja ning keskendub spordile. Usub, et suudab vabanedes tarvitamisest hoiduda. Eelnev on küll igati kiiduväärne, kuid arvestades kinnipeetava narkosõltuvuse pikaaegsust, ei pruugi üksnes isiku enda soovist piisata. Nagu vangistusasutus on põhjendatult välja toonud, võib naastes samasse keskkonda, isiku kriminaalne ja narkootikume tarvitav tutvusringkond mõjutada teda narkootikumide juurde naasma. Isik ei ole käesoleval ajal läbinud kõiki rehabiliteerivaid tegevusi ning mõni määratud programm on jäänud pooleli - näitena on Agressiivsuse asendamise treeningu programm katkestatud isiku enda poolt. See viitab, et Joel Kaissi tahtejõud ja valmisolek muutuste nimel pingutada ei ole käesoleval hetkel sedavõrd tugev, et ta suudaks vabaduses iseseisvalt narkootikumidest hoiduda. Arvestades isiku narkoprobleemi tõsidust, oleks tema puhul oluline vabanemise järel läbida vastav rehabilitatsiooniprogramm mõnes kinnises keskuses, mis annaks talle toetava keskkonna ja täiendavaid oskusi võimalike probleemolukordadega iseseisvalt toime tulemiseks. Kohtu hinnangul on ohuteguriks isiku seadusekuulekuse seisukohast ka tema käitumine ja hoiakud. Vangla iseloomustuse kohaselt on võimeline oma probleeme mingil määral ära tundma, kuid analüüsida neid ei oska. Tajub, et miski tema käitumises on vale, kuid ei ole kunagi probleemi olemusse süüvinud ja abi otsinud. Teiste heaoluga ei arvesta, seab enese heaolu kõige kõrgemaks. Puudulik on ka empaatiavõime. Kinnipeetava sõnul on ta pika vihaga ja kui keegi on teda solvanud või ähvardanud, siis ei oska sellel lihtsalt minna lasta, vaid tunneb vajadust samaga vastata. Ei soovinud küll viimane kord, et konflikt selliselt lõpeb, kuid mingeid süümepiinu ka ei tunne, kuna kannatanu ähvardas ja solvas teda. Tunnistab, et tõepoolest oleks võinud inimese ka ära tappa, kuid valdavalt on kahetsus seotud sellega, et sattus vanglasse. Vestluse käigus kuritegevust pooldavaid hoiakuid ei väljenda, samas süüdistab toimepandud kuritegudes ka teisi. Samuti väljendas vestluse käigus, et tegelikkuses on ta toime pannud ainult ühe raske kuriteo ja varasemad (nt rööv ja vabaduse võtmine) ei olnud tegelikkuses nii hullud kui ametlikest dokumentidest nähtub. Kohtu hinnangul on Joel Kaissi isikust tulenevad uue kuriteo riskid jätkuvalt äärmiselt kõrged ning neile ei ole vangistus ega rehabiliteerivad tegevused käesoleval ajal piisvat mõju avaldanud. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Kohus ei näe esitatud materjalidest motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis ja suutlikkus kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.