Obsah (4)

§ 184§ 68§ 76§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9557 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati 3 aasta ja 5-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati Ruslan Prokopenko karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2019-06.03.2019, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates 12.06.2019, mil Ruslan Prokopenko peeti teist korda kahtlustatavana kinni. 17.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist tema suhtes KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Ruslan Prokopenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ruslan Prokopenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ruslan Prokopenko vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ruslan Prokopenko kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Ruslan Prokopenko temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 9 kuu, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on korteriga, mis kuulub kinnisturaamatu andmeil isiku pikaaegse elukaaslasele M. B.le. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on heas seisukorras. Kriminaalhooldusametnik kontrollis 06.01.2021 elukohta ning korteri omanik andis nõusoleku, et Ruslan Prokopenko võib vanglast vabanemisel elektroonilise valve all asuda elama tema elamispinnale. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Ruslan Prokopenkot on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistusasutuses on ta järjekorras lausa
3. korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised - varavastased kuriteod, rööv relvataolise esemega, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised, lõhkeaine käitlemine, narkootikumide käitlemine, narkootikumide tarvitamine kinnipidamisasutuses, põgenemine arestimajast, karistuse kandmisest kõrvale hoidumine. Praegust vangistust kannab ta narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise muster kordub, ajendiks on uimastisõltuvus, rahalise kasu teenimise soov, grupi mõju ning kuritegelikud hoiakud. Et oleks põhjendatud Ruslan Prokopenko ennetähtaegne vabastamine, peab uute kuritegude risk olema tema puhul väga madal. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht ja töökoht ning vangla poolt suunati isik teenusele 13.01.2021 Xxxx. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut, teisi vabanemisjärgseid asjaolusid ja varasemat elukäiku arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada täidetuks. Kinnipeetaval oli materjalide kohtusse saatmise hetkel neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesolevaks ajaks on üks kustunud. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Ka rehabiliteerivate tegevuste positiivsele mõjule käeolevalt loota paraku ei saa. Ruslan Prokopenko on küll osalemas vangla tööhõives ning saanud psühholoogilist nõustamist, kuid teistes rehabiliteerivates tegevustes nagu programmid, riigikeele õpe ning tugigrupid ei ole ta osalenud. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on selgelt narkootikumid. Samas ei saa kohtu hinnangul olla üheselt kindel isiku motivatsioonis ja suutlikkuses neist loobuda. Vangla hinnangul on süüdimõistetu motivatsioon rehabilitatsioonis osalemiseks ebaselge - esialgu ütles korduvalt, et ei soovi tugigruppides ja programmides osaleda, kuna tema ei ole sõltlane. Võimaluste olemasolul teda motivatsiooni puudumise tõttu tegevustesse ei suunatud. Hiljem nõustus proovimisega, kuid kuna koroonaviiruse leviku tõttu on paljud tegevused ära jäänud ja edasi lükkunud, siis kinnipeetaval ei ole veel olnud võimalust tegevustes osaleda. Ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemisel avaldas soovi saada tugiisiku teenusele. Vangla poolt suunatigi isik teenusele 13.01.2021 Xxx, kus ollakse valmis teda ka teenusele võtma. Samuti on isik pöördunud telefonitsi anonüümsete narkomaanide tugigrupi poole. Ruslan Prokopenkol on diagnoositud uimastisõltuvus 2000 aastal juba. Kinnipeetava näol on tegemist pikaajalise narkootikumide tarvitajaga, kelle kriminaalne elukäik näitab selgelt probleemi tõsidust. Isik ei ole suutnud narkootikuide tarbimisest minevikus vabaneda. Ka käesoleval juhul ei saa piisavalt kindel olla selles, et vaid tugiisiku olemasolu ja anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös osalemine on piisav sedavõrd raske sõltuvuse ohjamiseks nagu on kujunenud Ruslan Prokopenkol. Kinnipidamisasutuses isik rehabiliteerivates tegevustes osalenud ei ole, mistõttu pole võimalik anda hinnangut isiku hoiakutele ja motivatsioonile. Eriti arvestades, et isiku sisemine motivatsioon muutusteks on ebaselge ning käesoleva vangistuse jooksul ei ole sõltuvusteemaga tegeletud, ei ole kohtu hinnangul vaid tugiisiku ja tugigrupi töös osalemisega antud risk piisavalt maandatud. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Ruslan Prokopenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades Ruslan Prokopenko suhtumist, nõrka motivatsiooni ning varasemat pikaaegset kriminaalset käitumist on äärmiselt suur tõenäosus, et isik jätkab kriminaalsel teel ning käesoleva karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Materjalidest ei ilmne uut motivatsiooniallikat, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine. Ruslan Prokopenko vabanemisjärgsed tingimused on suuresti samased kuriteo toimepanemisele eelnenutega. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse, võimaldaksid mõista sõltuvusprobleemi ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Ruslan Prokopenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.03.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 23.03.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ruslan Prokopenkolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik