Obsah (6)

§ 424§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.märtsil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Ingmar L

§ 424lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Andrei Komarov süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Andrei Komarovile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Seda karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.04.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust) võrra ning Andrei Komarovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Sellest karistusest arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Andrei Komarovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.01.2020. 09.02.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Andrei Komarov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Komarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andrei Komarov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Andrei Komarov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega pole siiski põhjendatud. Andrei Komarov kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Andrei Komarov on ära kandnud 18.03.2021 kohtuistungi toimumise ajaks vangistusest pisut enam kui 1 aasta 1 kuu, so. enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanikuks on Andrei Komarov ise. Enne vangistus elas kinnipeetav korteris üksi. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiililevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. E-kinnistusraamatu 15.12.20 andmetel korteri omanikuks on Andrei Komarov. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ja see vastab elektroonilise valve tingimustele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Andrei Komarovi senine elukäik näitab kuritegeliku käitumise aktiivsust. Kriminaalkorras on teda karistatud 5 korral, vangistuses viibib teist korda. Eelnevalt karistatud kahel korral narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, ühel korral avaliku varguse eest, kui sellega ei kaasnenud vägivalda, ühel korral lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Ka käesolev karistus on määratud varguse ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest (oli tarvitanud metatooni). Kuriteod toime pandud mõtlematust käitumisest, impulsiivsusest, puudulikust toimetuleku-ja probleemilahendusoskusest. Soodusteguriks narkootilise aine tarvitamine. Narkootikumid ongi suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast. Vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt isik tunnistab, et nii väärteod kui kuriteod on toime pandud narkootikumide mõju all. Samuti isik on kahel korral kriminaalkorras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Isiku väitel on alates
3. eluaastast tarvitanud narkootikume, mille tagajärjeks on krooniline haigus. Peamised narkootikumid, mida ta tarvitas, oli fentanüül, amfetamiin ja teised opiaadid. Isik on varasemalt läbinud mitmeid kordi narkootikumide sõltuvus ravi, mis ei ole avaldanud mõju. Vangla märgib sedagi, et isiku sõnul on ta motiveeritud loobuma metatoonist vangistuse ajal, et vabanedes see ta elu enam ei rikuks. Motiveeritud läbima sõltuvusrehabilitatsiooni. Kohtuistungil avaldatust ilmneb, et kinnipeetav soovib joovastite tarvitamise saada kontrolli alla. Talle on määratud tugiisik ja ta loodab läbida X vajalikke programme. Kohus tervitab kinnipeetava kavatsusi, kuid ei pea põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Käesolevaks ajaks on süüdlasel ITK täitmine pooleli, alustanud on sotsiaalprogrammi läbimist ja õpib eesti keelt, kuid tagasiside läbiviijalt puudub, mistõttu pole kohtul võimalik anda hinnangut süüdlase tegelikule motivatsioonile ja selle dünaamikale. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kahjuks kinnipeetava käitumine pole vangistuses olnud sugugi korrektne. Nii on tal hetkel 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest vähemalt 4 on seotud allumatusega ja 1 ebaviisaka/solvava käitumisega ametniku suhtes. Kohtuistungil selgitas süüdlane, et on 17 aastat metadooni tarvitanud, loobus sellest vanglas, halb oli seejärel olla ja siis need rikkumised aset leidsidki. Võimalik, et see ongi nii, kuid vangistusasutus toob esile, et isik teeb ametnikega koostööd vaid oma kasu eesmärgil ning võib järeldada, et ta ei väärtusta ühiskonnas olevaid reegleid ja norme, ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Seda kinnitab järgmine. Kinnipeetava varasem käitumine on näidanud ilmekalt, et ta on osav kohustustest kõrvale hiilima. Andrei Komarov on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Esimesel korral kulges katseaeg rahuldavalt, teisel korral asendati tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega tähtajaga 2 kuud. Andrei Komarov rikkus korduvalt elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi ( 33 korda ), mistõttu asendada Andrei Komarovile asendustõkendina kohaldatud elektrooniline valve vahistamisega. Kolmandal korral pani katseajal toime uue kuriteo. Mõistes isikule karistuseks vangistuse tingimisi (või andes võimaluse jääda vabadusse elektroonilise valve alla), annab kohus isikule võimaluse näidata, et ta suudab enda kontrollida, elada seaduskuulekalt ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid ega muid rikkumisi. Seega pole pidanud Andrei Komarov oma lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Kohus pole kindel, et senine suhteliselt lühiajaline vangistus on piisavat mõju avaldanud ning väljendatud muutus pole üksnes näiline ning kantud soovist näidata end paremas valguses ja pääseda vangistusest. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ X ning seisuga 15.12.20 ettevõttel maksuvõlg puudub. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga 16.12.20 ettevõtte juhatuse liige S. V. kinnitas, et on valmis võtta Andrei Komarovit tööle tema ennetähtaegse vabanemise korral. Vanglas on kinnipeetavat rahaliselt toetanud ema. Süüdlane saab ka loota jätkuvale lähedaste toetusele, päritoluperekond ning elukaaslane on valmis A.Komarovi toetama, omavahelised suhted on head. Paraku ei pea kohus õiglaseks rajada ennetähtaegse vabastamise otsust võimalikule sõlmitavale töösuhtele ega tugivõrgustiku toetusele, sest need asjaolud olid olemas ka enne vangistust. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas enne vangistust, küll mitteametlikult, kuid siiski ning talle oli tagatud sissetulek töövõimetuspensioni xxx€ näol. Hoolimata headest ja toetavatest suhetest perekonnas ja sissetuleku omamisest süüdlane jätkas kuritegeliku eluviisi viljelemist ja ei pannud millekski võimalust kanda karistust vabaduses, vaid pani toime uue kuriteo, mis teda karistust kandma tõigi. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kinnipeetaval on võimalik edasise karistuse kandmise jooksul näidata muutusi mõttemaailmas ning samuti enda motiveeritust. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik