KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 13. mai 2021

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9,

§ 4231

,

§ 184

lg 1 ja

§ 120lg 1 järgi.

R. Kukuškinile mõisteti karistuseks vastavalt 3 aastat 4 kuud vangistust, 6 kuud vangistust, 1 aasta vangistust ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis R.

Kukuškinile karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati R.

Kukuškini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.-

1. oktoober 2018,
2. november 2018 kuni
3. jaanuar 2019 ja
4. jaanuar kuni
5. veebruar
6. 3 aasta 1 kuu 14 päeva pikkuse vangistuse algusajaks loeti
7. veebruar
8. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
9. aprillil
11. Vangla edastas kohtule materjalid R. Kukuškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Tartu Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega jäeti R. Kukuškin tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.1 Kohus pidas positiivseks, et R. Kukuškin on karistuse kandmise ajal läbinud aktiivselt sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning vabanemiseelse nõustamise. Programmide läbiviijate tagasiside kohaselt on süüdimõistetu käesoleva vangistuse ajal hakanud kriitiliselt suhtuma oma senisesse elustiili. Süüdimõistetu käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Pärast vabanemist on R. Kukuškin otsustanud vahetada elukohta ja kolida elukaaslase juurde. Nii on tal suurem võimalus hoida eemale negatiivset mõju avaldavatest ja kriminaalse taustaga isikutest. Varasemate vangistuste ajal on ta omandanud lukksepa, maalri, krohvija, plaatija ning tisleri kutseoskused. Tema töökogemus on vähene ja katkendlik, kuid isik on valmis tööd tegema. Toimetulekut vabaduses mõjutavad kindlasti suures summas tasumata rahalised nõuded ning garanteeritud töökoha puudumine. 3.2 Negatiivsena osundas kohus süüdimõistetu pikaajalisele sõltuvusainete tarvitamisele. Peamiselt on R. Kukuškin tarvitanud alkoholi, aga ka narkootikume. Kuritegusid on R. Kukuškin toime pannud alkoholijoobes, ise seda hiljem mäletamata. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine alkoholiprobleemi ajas muutuv – vahel ta tunnistab probleemi, vahel mitte. Tal puudub tahtejõud astuda vajalikke samme alkoholi tarvitamisest loobumiseks. 3.3 Negatiivne on ka isiku varasem elukäik. Ta on politsei huviorbiidis alates
15. eluaastast. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. See näitab, et õigusvastane käitumine ei ole juhuslik ning suhtumine õiguskorda on hoolimatu. Mõistetud karistused ei ole seda muutnud. Ta kannab käesolevalt juba
16. reaalset karistust. Praegu kannab ta karistust sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, süstemaatiliste varguste ja ähvardamise eest. R. Kukuškinit on varem karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Talle on pärast karistuse kandmist kohaldatud ka käitumiskontrolli. Süüdimõistetu ei ole kohtu määratud nõuete täitmisega toime tulnud. R. Kukuškini suhtumine varasematesse karistustesse ja temale antud võimalustesse kanda karistust vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne.
17. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et R. Kukuškini isikust, varasemast elukäigust ja kuritegude asjaoludest tulenevad võimalikud riskid kaaluvad üles positiivse. Isiku puhul esineb jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Vaatamata kuriteoriske maandavate tegevuste läbimisele, ei tekkinud kohtul veendumust süüdimõistetu edasises õiguskuulekuses. MÄÄRUSKAEBUS
18. Määruskaebuses palub R. Kukuškin maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
19. Kohus on mitmel korral osutanud sellele, et R. Kukuškin kannab kümnendat vangistust. Arhiivi kantud karistusi aga arvestada ei tohiks. Kaebaja esitas kohtule garantiikirja töökoha kohta, arusaamatuks jääb, miks kohus leidis, et R. Kukuškinil töökoht puudub. Arusaamatuks jääb seegi, mida kohus on mõelnud kuritegude asjaoludest tulenevate riskide all, sest ainus väljaloetav asjaolu on see, et kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seda riski saaks aga vähendada pannes talle katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohus ei ole seda võimalust aga isegi hinnanud.
20. Arusaamatu on ka kohtu hinnang varasemale karistatusele, mida kaebaja muuta ei saa. Küll aga saab ta muuta oma käitumist tulevikus. Sotsiaalprogrammide läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, võimaluse leidmine elukoha vahetamiseks ja garanteeritud töökoht annab tunnistust soovist oma elu muuta. Sisuliselt nähtub maakohtu määrusest, et R. Kukuškinile

§ 76lg 4 ei kohaldu ja tal tuleb karistus lõpuni kanda. Kohus ei kirjelda määruses sedagi, miks ei oleks kriminaalhooldusega võimalik kuriteo riske maandada. 2