1-20-5505/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5505 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2021 määrus Alexey Kobzevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alexey Kobzevi (Kobzev; isikukood 38105282261) kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abi Merike Allikmäele süüdimõistetu Alexey Kobzevile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Alexey Kobzevi kanda. Süüdimõistetu Alexey Kobzevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 03.08.2020 otsusega karistati Alexey Kobzevit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.08.2020 kuni 03.08.2020, s.o 3 päeva. A. Kobzevi ärakandmata karistus oli 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.09.2020 ja lõpp 10.02.
9. Viru Maakohtu 25.03.2021 määrusega jäeti A. Kobzev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. Süüdimõistetu elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ning A. Kobzev on ka ise andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
11. Maakohus hindas positiivselt, et A. Kobzev ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud, osaleb sotsiaalprogrammis ja keeleõppes ning on hõivatud tööga. Vabaduses on tal olemas kindel töö- ja elukoht, lähedaste toetus. Samas süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtult veendumust, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema, milline veendumus maakohtul puudus. 2.
12. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud. 2.
13. Kuigi A. Kobzev viibib vangistuses esimest korda, on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on kolm kehtivat karistust. Nii käesolev kui ka varasem karistus on mõistetud sõiduki joobes juhtimise eest. A. Kobzevit on karistatud tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Talle taas anti võimalus oma käitumise parandamiseks ja mõisteti liitkaristuseks üldkasulik töö. Vaatamata sellele ei muutnud A. Kobzev oma käitumist ja peale eelmise karistuse kandmist pani uuesti toime uue samalaadse kuriteo, mis on seotud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Maakohus nõustus vangla iseloomustuses tooduga, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele, mis avaldub tema poolt toime pandud kuritegudes. A. Kobzevit tuleb küll tunnustada, et ta teadvustab kinnipidamisasutuses endale oma alkoholiprobleemi ja on astunud selle lahendamise suunas ka samme (sotsiaalprogrammis osalemine). Küll aga ei ole see piisav, et maakohtul tekiks veendumus tema õiguskuulekast käitumisest. Maakohus arvestas ka sellega, et ei vangla ega prokuratuur toeta A. Kobzevi ennetähtaegset vabastamist ning maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis lükkaksid need seisukohad ümber. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 25.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kobzevi kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määrus. 3.
15. Maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et A. Kobzev suhtub kriitiliselt toime pandud kuritegudesse ning taotlus ennetähtaegse vabastamise kohta on jäänud vaid oletuslikel põhjustel rahuldamata. Vähem kui 1 aastat on jäänud karistuse kandmise lõpuni, s.o kuni 10.02.
16. 3.
17. Arvestamata on jäänud positiivsena ka see, et isikul puuduvad võlad ning tal on motivatsioon edaspidi mitte tarvitada alkoholi ja seadust mitte rikkuda. 3.
18. A. Kobzev on küll 2017-2019 katseajal olles rikkunud lisanõudeid ning toime pannud kuriteo, kuid tema suhtes kuritegude jätkamise riske hinnates on maakohus varasemaid 2 rikkumisi üle hinnatud. Tulenevalt sellest puudus maakohtul usk selles, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav kuritegude toimepanemisest ja alkoholi tarbimisest hoiduda. 3.
19. Maakohus küll tunnustas, et A. Kobzev teadvustab oma alkoholiprobleemi ja on astunud selle lahendamise suunas ka samme, kuid oluline on ka see, et alkoholi tarvitamine ei ole kujunenud tal sõltuvuseks. Samuti puudub kalduvus tarvitada narkootilisi aineid ning tema sõprusringkonnas ei ole kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Neid asjaolusid kogumis hinnates on võimalik A. Kobzevi suhtes jõuda hoopis teistsugusele järeldusele, kui jõudis maakohus. A. Kobzev on vangistuses olles seadnud esiplaanile oma pere ja laste kasvatamise. See on suurimaks motivatsiooniks, miks ta edaspidi soovib elada seaduskuulekalt. 3.
20. Karistuse eesmärgid on poole aastaga täidetud, sest kõik tegevused, mis vangla võimaldas, on A. Kobzev läbinud. Individuaalne täitmiskava on seni edukalt täidetud. Ta alustas 07.10.2020 eesti keele A2 taseme õpet ja 19.01.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta oli 09.02.2021 määratud majandustöödele koristaja ametikohale ning käesoleval ajal töötab. Iseloomustuses on kirjas, et enne vangistust oli ta tööga hõivatud. Oluline on, et A. Kobzevil on olemas elukoht ja lähedaste inimeste toetus ning ta on valmis täitma elektroonilise valve nõudeid. Ka korduvate kuritegude toimepanemise riskid on väga madalad. Täiendavaks kohustuseks on võimalik määrata sotsiaalprogrammi läbimine. 3.
21. Arvamus, et A. Kobzev võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist, saab olla ainult oletuslik. A. Kobzev on karistust kandes teinud oma järeldused ning ta on kindel, et suudab katseaja läbida edukalt. A. Kobzev on esmakordselt vangistuses ning pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest kõik, mis oli tal võimalik vangistuses olles läbida, on läbitud. 3.
22. A. Kobzevi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, kuid sellele vaatamata jättis maakohus ta vabastamata. KarS § 76 lg-t 4 ja Euroopa Nõukogu soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. A. Kobzevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist ei võimalda, ei ole tuvastatud.
23. Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.05.
24. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea.
26. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
27. Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millist seisukohta on jaganud ka maakohus. Järgmiseks tuleks vaadata süüdimõistetu individuaalse täitmiskava poole, millest tulenevalt põhjapanevaid järeldusi ringkonnakohtu hinnangul teha võimalik ei ole. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et 28.09.2020 on koostatud individuaalne täitmiskava. A. Kobzev on 07.10.2020 alustanud eesti keele A2 taseme õpet, 19.01.2021 alustas sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening, kus isik on 3 vestlustel aktiivne, töötab kaasa ja kodutööd on tehtud. 09.02.2021 on süüdimõistetu määratud majandustööle koristaja ametikohale. Kaitsja väidab, et süüdimõistetul on täitmiskavas ettenähtud tegevused läbitud. See aga kohtule ei nähtu. Isik on alustanud kava täitmist, kuid läbimise infot kohtule esitatud ei ole. Kuna individuaalse täitmiskava ja käitumise osas isikule etteheited puuduvad, tuleb seejärel vaadata süüdimõistetu elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede poole.
28. A. Kobzevi osas ei esine midagi sellist tema elutingimustes ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Süüdimõistetul olid lähedased ka enne vangistust, sh alaealised lapsed, kes vajasid tema hoolt, ning ta elas samuti garanteeritud elukoha aadressil. Need asjaolud ei mõjutanud teda kuritegusid ära hoidma. Töötanud on süüdimõistetu vahelduva eduga ka vabaduses, s.o juhutöödel.
29. Veel peab kohus vajalikuks juhtida vastuseks kaitsjale tähelepanu sellele, et olukord, kus süüdimõistetul on karistusest kanda veel 1 aasta, ei ole argument tema vabastamise materiaalsete eelduste analüüsimisel. Kantud karistuse pikkus on määrav formaalsete eelduste täidetusel. Formaalseid eeldusi kaitsja vaidlustanud ei ole. Kuna maakohus on sisuliselt arutanud süüdimõistetu vabastamist, on ta leidnud ka, et formaalsed eeldused on selleks täidetud ning A. Kobzev on nõutud aja karistust kandnud, et vabastamist arutada. Lisaks ei too formaalsete eelduste täidetus kaasa automaatset ennetähtaegset vabastamist ning ennetähtaegne vabastamine ei ole seotud erandlike asjaoludega nagu kaitsja justkui välja toob. Ennetähtaegse vabastamise eeldus on, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks viidud miinimumini. Lähtuvalt maakohtu väljatoodust ning eelnevalt märgitust, ei saa ohtu uuteks kuritegudeks hinnata A. Kobzevi puhul miinimumilähedaseks ning oma käitumisega on süüdimõistetu näidanud, et kriminaalhooldus ei maanda tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. A. Kobzevi puhul ei ole võimalik käesoleval ajal uusi kuritegusid maandada kriminaalhooldusega ja seda ka koos elektroonilisele valvele allutamisega mitte. Süüdimõistetu on ka varasemalt kriminaalhooldusel olnud ning talle on kohaldatud üldkasulikku tööd, kuid need on ebaõnnestunud, kuna ta pani toime uue kuriteo. Seega ei leia ringkonnakohus, et käesoleval ajal esineks asjaolusid, mille pinnalt on võimalik järeldada, et sel korral oleks kriminaalhooldus koos lisakohustuste ning võimalustega sobivaks meetmeks.
30. Ringkonnakohtul on alust kahelda süüdimõistetu väidetes, et ta on valmis oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu probleemi alkoholi tarvitamises ei näe. Enne vangistust tarvitas A. Kobzev alkoholi kaks korda nädalas, peamiselt nädalavahetuseti. Isik ei näe, et alkoholitarvitamine suurendaks kuritegude toimepanemise riski, samas on A. Kobzevi kõik kuriteod toimepandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ei näe, et peaks alkoholitarvitamist vähendama. Maakohtus istungi toimumise ajaks on süüdimõistetu aga välja toonud, et edaspidi ta ei hakka alkoholi tarvitama ja sotsiaalprogrammis õppis, et vabadus on parem kui alkohol, et on vaja elada ja lapsed on tähtsamad. Seega kuna süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud just alkoholi tarvitamisest tulenevalt, siis on isikul ilmselgelt probleem alkoholiga. Kaitsja märgib, et sõltuvust A. Kobzevil diagnoositud ei ole. Alkoholi tarvitanuna ei oska ta oma käitumist suunata aga õiguskuulekale teele, mis näitab, et uute kuritegude toimepanemise oht on märkimisväärne. Kuna alkoholi toimel kuritegude toimepanemine ei ole ühekordne viimase aja praktika ning süüdimõistetu ei ole siiani pidanud vajalikuks midagi vabatahtlikult ette võtta selle probleemiga, siis puudub usk sellesse, et nüüd on olukord muutunud. Kohtul on alust kahelda, kas süüdimõistetul on reaalne soov muutuda või on sõnas väljendatu kantud üksnes soovist ennetähtaegselt vabaneda. 4
31. Miks kaitsja leiab, et maakohus on süüdimõistetu varasemaid rikkumisi üle hinnanud, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Maakohus on analüüsinud süüdimõistetu varasemat elukäiku ning tema isikust tulenevaid asjaolusid, milline tegevus on kooskõlas nii kohtupraktika kui ka seadusega. Määruskaebuses on seda üritatud üksnes kaitsetaktikaliselt näidata rõhutatult. On positiivne, et süüdimõistetu ei tarvita narkootikume, kuid sellel alusel pole A. Kobzevile ette heidetud ka uue kuriteo toimepanemise riske. Sama on olukord ka nõuete puudumisega. Arvestades kõike eeltoodut puudus kohtul usk süüdimõistetu väitesse, et ta suudab elada seaduskuulekalt.
32. Kaitsja märgib, et ka korduvate kuritegude toimepanemise riskid on väga madalad. Seega viitab kaitsja vangla iseloomustuses toodud riskiprotsentidele, mille kohaselt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. Nimetatud riskiprotsenti maakohus arvestanud ei ole. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kohtud, sh Riigikohus, on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et need riskiprotsendid ei kuulu arvestamisele. Riigikohtu lahendist asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Seega ei ole maakohus põhjendatult sellele ka tuginenud ning kaitsja viide sellele on põhjendamatu.
33. Vastuseks väitele, et uute kuritegude toimepanemine on pelgalt oletuslik, tuleb vastata, et kuritegude toimepanemise ohu tuvastamine ongi olemuslikult prognoos, st tegemist on uute kuritegude toimepanemise tõenäosusega. Kunagi ei saa väita, et süüdimõistetu paneb 100% tõenäosusega toime uue kuriteo. See ei tähenda, et see ei tugineks süüdimõistetut iseloomustavatele andmetele. Määruskaebus jääb edutuks.
34. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määrusega tutvumisele ja määruskaebuse esitamisele kokku 30 minutit, mille eest taotleb tasu summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
36. märtsi 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5