← Eesti

2-20-10888/25

Obsah (13)§ 175§ 172§ 173§ 106§ 29§ 170§ 171§ 651§ 65§ 23§ 158§ 150§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-10888 Tsiviilasi XX’i pankrotime

§ 175lg 1, lg 11).

12.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 12.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXt viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja

  1. 12.
  2. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
  3. Kohus kohustab XXt esitama kohtule võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
  4. maiks, aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Võlgnik peab aruande esitama ilma täiendava meeldetuletuseta. Esimene aruanne esitada
  5. maiks
  7. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10888 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
  1. Pärnu Maakohus 13.08.2020 määrusega kuulutas välja XX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemise järel algatada XX kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgnik ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus 06.04.2021 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 19.04.2021 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 1500 eurot. Keegi siiani kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
  2. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivara ja selle müügist saadud raha kokku 1439,07 euro: vara müügist 280 eurot ja halduri poolt kinnipeetud vahendid 1159,07 eurot. Väljamakseid on tehtud summas 1437,07 eurot: ajutise halduri tasu (13.08.2020 määruse alusel, sh. km) x eurot; halduri vajalikud kulud (sh. käibemaks 20%, sh x eurot kinnitatud 29.01.2021 määrusega ja x eurot arvestuslik) x eurot; halduri tasu (osaline, sh tasu x eurot ja käibemaks x eurot, arvestuslik) x eurot ja panga teenustasud 0,76 eurot. XX pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. XX pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata 22 799,74 eurot järgmiselt: Renovum OÜ, 829,31 eurot, Holm Bank AS 2327,96 eurot, Ferratum Bank p.l.c 478,60 eurot, Inbank AS 1264,99 eurot, Credit.ee OÜ 924,19 eurot, TF Bank AB (publ.) 4262,01 eurot, BB Finance OÜ 3002,47 eurot, Swedbank AS 2348,09 eurot, Bondora AS 1245,51 eurot, Bigbank AS 1487,52 eurot, Mogo OÜ 1002,41 eurot, IPF Digital AS 1210,42 eurot, Omega Invest OÜ 2416,26 eurot. Ükski nõue ei ole tagatud pandiga, ühegi nõude suhtes ei kehti võlgniku vastuväidet ja ükski nõue ei ole solidaarkohustus, ei tulene tingimuslikust tehingust ega kõrvaltingimusega haldusaktist. Kõik nõuded on tunnustatud II järgus ja need rahuldatakse proportsionaalselt jaotiste suurusele. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

XX pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli tema varade väärtuseks 230 eurot ja kohustuste suuruseks vähemalt 15-ne võlausaldaja ees kokku 26 339,56 eurot. Haldur edastas pankrotiteate kõigile teadaolevatele võlausaldajatele ning nõudeavalduse esitas 13 võlausaldajat kokku summas 22 799,74 eurot. Kõik esitatud nõuded tunnustati täies ulatuses. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik töötanud xxxxxxx xx-s, netotöötasuga 735-1123 eurot, millest on võimalik arestida keskmiselt ~150 eurot/kuus. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

XX puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. XX pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on edastanud võlgnikule kirjalikult selgitused kohustustest vabastamise menetluse osas. Vajadusel on tal võimalik kasutada võlanõustajate abi. Võlausaldajate 04.12.2020 üldkoosolek teeb Pärnu Maakohtule

§ 172lg 6 tuleneva ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10888 XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liigne usaldus lähedase isiku suhtes, mille tõttu ta võttis teise isiku tarbeks ebamõistlikke kiirlaene ja järelmakse. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt
  1. aasta algus, kui kohustuste tagasimaksed ületasid tema sissetulekut. XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Haldur palub lõpetada XX pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Andrus Õnnik pankrotihalduri ülesannetest, algatada XX suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta XX pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1439,07 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on menetluses kulunud kokku x tundi x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot /tunnis (lubatud kuni x eurot/tunnis), on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x€), millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada pankrotivara arvelt ja x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. Lisaks palub haldur kinnitada täiendavad vajalikud kulud 28,80 eurot (sh käibemaks) ning hüvitada need pankrotivara arvelt Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõoke 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Kuni 31.02.2021 kehtinud redaktsioonis

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks 6

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10888 võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 1439,07 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Halduri tegevusele on kulunud kokku x tundi x minutit. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu x eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (lubatud kuni x eurot/tunnis) ja erinevaid kutseoskusi nõudvata ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on põhjendatud ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud halduri tehtud täiendavad kulud 28,80 eurot, kohus kinnitab halduri täiendavad kulud selles suuruses. 8. Haldur taotleb

§ 65lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Halduri kulutused summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Halduri kulutused summas 28,80 eurot tuleb välja mõista pankrotivara arvelt samuti pankrotihalduri näidatud büroole Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline 7

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10888 otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

  1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
  2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XXt, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.