KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1690 Haldusasi CryptoClub OÜ kaebus Politsei-

) § 118² lg-s 1 sätestatut, on RAB kohustatud tunnistama tegevusload kehtetuks. RAB-i esitatav nõue tulenes

muudatustest. 4. CryptoClub OÜ esitas 28.06.2020 ja DIGIFINANCE OÜ ning Vesvis OÜ esitasid 29.06.2020 RAB-le tegevusloa muutmise taotlused, et täita

§ 1182sätestatud kohustused.

1. 25.08.2020 viidi DIGIFINANCE OÜ osas tegevuslubade muutmise menetluse raames läbi kontaktisikukandidaadi sobivuse hindamise vestlus
3. RAB tegi DIGIFINANCE OÜ ja Vesvis OÜ osas 26.08.2020.a ja CryptoClub OÜ osas 28.08.2020.a tegevusloa muutmise taotluse rahuldamata jätmise ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsused nr 3.4-9/1847-1 (CryptoClub), nr 3.4-9/1838-1 (DIGIFINANCE OÜ) ja nr 3.4-9/1841-1 (Vesvis OÜ)
4. Keeldumise otsus koostati tegevusloa taotlejate mittevastavuse tõttu

§ 72

lg 1 p-le 4 (st nõue, et ettevõtja juhatuse asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis) ning DIGIFINANCE OÜ ja Vesvis OÜ osas lisaks eeltoodule ka mittevastavuse tõttu

§ 72

lg 1 p-le 2 (st nõue, et ettevõtja poolt

§ 17

kohaselt määratud kontaktisik vastab

-s sätestatud nõuetele). RAB tegi kaebajate osas negatiivsed otsused ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsused tulenevalt

§ 1182lg-st 2. 7. Tallinna Halduskohtusse saabusid 10.09.2020 Crypto

Club OÜ (edaspidi ka kaebaja 1) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo 28.08.2020 otsusele nr 3.4- 9/1847-1, DIGIFINANCE OÜ (edaspidi ka kaebaja 2) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo 28.08.2020 otsusele nr 3.4- 9/1838-1 ning Vesvis OÜ (edaspidi ka kaebaja 3) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo 28.08.2020 otsusele nr 3.4- 9/1841-

2. Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2020 määrusega kaebused menetlusse ning tunnistas vastustajaks Politsei-ja Piirivalveameti.
3. 25.03.2021 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning andis võimalike täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 14.04.
4. 1 Vastustaja 11.11.2020 vastuse lisad 1 - 3 Menetlustoimingu protokoll vastustaja 11.11.2020 vastuse lisas 4 3 Otsused kaebuste lisades 1 2 2

ei näe ette piiranguid tegevusloaga ettevõte juhatuse liikmete asukohale ning vastavas seletuskirjas puudub viide sellele, et seadusandja soov oleks asetada ettevõtteid olukorda, kus kõik ettevõte juhatuse liikmed peaksid asuma Eestis. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ka üldise praktikaga finantsvaldkonnas. Finantsasutuste juhtideks võivad olla ka välismaalased (kuid sellega ei muutu juhatuse asukoht Eestist väliseks).

1. Vastustaja ei ole teavitanud kaebajaid taotluses esinenud puudustest ega andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Sellega on rikutud HMS § 15 lg-t 2, samuti kaebajate ettevõtlusvabadust ning koheldi kaebajaid ebavõrdselt võrreldes nende ettevõtetega, kellele määrati samade asjaolude väljaselgitamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Vastustaja on rikkunud ka uurimispõhimõtet, sest kaebajatelt pole asjaolude täpsustamiseks küsitud täiendavat teavet. Samas tugineb otsus sellele, et kaebajate andmed pole eluliselt usutavad. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud haldusakti järeldusi, mille kohaselt ei asu kaebajate tegevuskoht aadressil Tööstuse 48a-219, Tallinn ning mille kohaselt kaebajate esitatud üürileping on näiliselt sõlmitud dokument.
2. Kaebajad on noored ettevõtted ja soovivad osutada klientidele virtuaalvääringu vahetamise ja rahakoti teenuseid. Selleks, et majandustegevusega alustada, on vaja luua tarkvaralist lahendust, mille abil hakatakse teenust osutama. Kaebajad alustasid tegevusega (virtuaalvääringu vahetamise tehingud) väikeses mahus, et testida oma süsteemi. Peale seaduse muudatust peatasid kaebajad oma tegevuse virtuaalvääringutega täielikult ning otsustasid uuendada tarkvaralist lahendust, et viia seda kooskõlla

-s sätestatud nõuetega (nt. alates 10.03.2020. a ettevõte suhtes kohaldatakse

-s finantseerimisasutuste kohta sätestatut). Seega, tegevusloa muutmise menetluse ajal kaebajad ei osutanud virtuaalvääringu teenuseid, vaid valmistasid ette tegevuse alustamist uue

-i kohaselt. 3

-s ei ole sätestatud erinõudeid tegevuskohale, olid kaebajad valinud tegevuskohaks äriruumi aadressil Tööstuse 48a-219 ning sõlmisid selleks vastava üürilepingu. Kaebajatel ei olnud vaja kasutada ruumi iga päev ning

-st tulenevate kohustuste täitmiseks ei olnud vaja palju ruumi. Kõik andmed, mida kaebajad olid kohustatud säilitama ning kõik dokumendid (protseduurireeglid, lepingud, klientide andmed jne.) säilitati elektroonilises vormis kaebajate juhatuse liikme (vastavalt CryptoClub OÜ juhatuse liikme Mihhail Šerle; DIGIFINANCE OÜ ja Vesvis OÜ juhatuse liikme Viktoria Šerle) arvutis, veebiserveris ning kaustades, milledele oli tagatud ligipääs ainult kaebajatele endile. Üürileandja (Šerle Õigusteenused OÜ) on taganud, et oleks võimalus kasutada ruumi vastavalt vajadusele. Ruumide kasutamise kord on sätestatud ka üürilepingus (p. 5.3, 5.4). Reaalselt oli kaebajate ainuke tegevus tegevuskohas (CryptoClub OÜ osas perioodil 23.06.-28.08.2020; DIGIFINANCE OÜ ja Vesvis OÜ osas perioodil 23.06-26.08.2020) protseduurireeglite koostamine, arvete tasumine ning läbirääkimiste pidamine partneritega. Kaebajatel ei olnud muid töötajaid, v. a. juhatuse liikmed, mistõttu puudus vajadus suurema ruumi soetamiseks. Kaebajad ei kontakteerunud teiste üürnikega, kuna nendele olid määratud teised ajad ruumide kasutamiseks. Kaebajad olid teadlikud, et peale tegevusloa uuendamist ning teenuste pakkumiseks valmisolekut oleks vaja soetada suuremat ruumi teiste üürnikuteta. Kaebajad sõlmisid üürilepingu, kuna praktika puudumise tõttu puudus arusaam, kas tegevusluba uuendatakse ning kaebajad ei soovinud kanda suuri kulutusi selle protsessiga seoses. Samuti on kaebajad teadlikud, et tegevuskoha muutmisel peaks nad teavitama RAB-i ja nad oleks seda teinud. Tegemist ei ole näiliku lepinguga ning selle lepingu täitmine toimus seaduse kohaselt. Ettevõtete tegevuskoht oli tõesti viidud üle Eestis asuvasse ruumis aadressiga Tööstuse 48a-

2. Kaebajad said tegevuskoha mittesobivusest teada alles vaidlustatud otsusest. Kui kaebajatele oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, saanuks kaebajad otsida teise tegevuskoha. Seejuures vastab taotluses määratud tegevuskoht täiesti RAB-i poolt toodud nõuetele: seal töötas RAB kontaktisik, seal oli läbipääs kõikidele andmete ja dokumentidele ning RAB-l oli võimalus teostada seal kohapealset kontrolli.
3. Kuigi RAB ei ole kaebajatelt küsinud puuduste kõrvaldamise raames juhatuse liikmete valdkondi kirjeldavat dokumenti, olid need kaebajatel olemas. 16.
4. Kaebaja 1 esitatud finantseerimisasutuse struktuuri kajastava dokumendi kohaselt on juhatuse liikmete rollid mänedžer ja kontrollija ning nendel on erinevad ülesanded. Selguse huvides selgitab kaebaja 1, et mänedžeriks on Oleksandr Tsybulevskyi ja kontrollijaks on Viktoria Šerle. Kaebaja 1 juhatuse töökord on sätestatud põhikirja 6-da peatükiga, mille kohaselt juhatuse asukoht on Eestis, juhatuse esimees on Viktoria Šerle, kes korraldab juhatuse tööd ning juhatusel on otsuste vastuvõtmise kord, mille kohaselt otsuseid võetakse vastu juhatuse koosolekutel, mis toimuvad kaebaja 1 asukohas või tegevuskohas. Seega on kaebaja 1 juhatuse asukoht Eestis, kuna juhatus võtab vastu otsuseid ning teostab juhtimist Eestis põhikirja kohaselt. 16.
5. Kaebaja 2 esitatud finantseerimisasutuse struktuuri kajastava dokumendi kohaselt on juhatuse liikmete rollid mänedžer ja kontrollija ning nendel on erinevad ülesanded. Selguse huvides selgitab kaebaja 2, et mänedžeriks on Mihail Cartov ja kontrollijaks on Viktoria Šerle. Kaebaja juhatuse töökord on sätestatud ettevõtte põhikirja 6-da peatükiga, mille kohaselt juhatuse asukoht on Eestis, juhatusel on juhatuse esimees Viktoria Šerle, kes korraldab juhatuse tööd ning juhatusel on otsuste vastuvõtmise kord, mille kohaselt otsuseid võetakse vastu juhatuse koosolekutel, mis toimuvad kaebaja asukohas või tegevuskohas. Seega on kaebaja 2 juhatuse asukoht Eestis, kuna juhatus võtab vastu otsuseid ning teostab juhtimist Eestis põhikirja kohaselt. 16.
6. Kaebaja 3 esitatud finantseerimisasutuse struktuuri kajastava dokumendi kohaselt on juhatuse liikmete rollid mänedžer ja kontrollija ning nendel on erinevad ülesanded. Selguse huvides selgitab kaebaja 3, et mänedžeriks on Kostiantyn Shcherbinin ja kontrollijaks on Viktoria Šerle. Kaebaja juhatuse töökord on sätestatud ettevõtte põhikirja 6-da peatükiga, mille kohaselt 4

kohaselt vääralt. Seadusega ei ole kehtestatud täpsemaid nõudeid kontaktisiku teadmistele, mistõttu RAB pidi olema eriti tähelepanelik kaalutlusõiguse teostamisel ning oma otsuse põhjendamisel. RAB on vääralt teostanud kaalutlusõigust, hinnates kontaktisiku kandidaadi sobivust. 18.1 Vaidlustatud otsuste kohaselt küsiti kontaktisiku käest selgitusi, kuidas toimub üleüldiselt kahtlase tehingu ja/või isiku tuvastamise protsess ja kui kaua see tegevus ajalist ressurssi vajab ning kontaktisik ütles, et tuvastamine toimub vastavalt RAB-i juhendile, kuid peast ta täpsemalt öelda ei osanud. Otsustes on ka välja toodud, et kontaktisik ei osanud öelda, milliste kahtluste korral toimub kiire tuvastamine ja milliste kahtluste korral võtab tuvastamine rohkem aega ning et selline kirjeldus näitab minimaalseid teadmisi kahtlaste tehingute ja/või isikute tuvastamise protsessi täitmisest ja ajalise ressursi hindamise oskusteabest, mis on

§ 17

lg 7 p 1 kohaselt üks peamiseid kontaktisiku ülesandeid, mille mitte teadmine viitab isiku ebakohastele teadmisele kontaktisiku ülesannetest ning nende ülesannete praktikas täitmisest. Kontaktisik vastas RAB küsimusele, et kahtlaste tehingute ja isikute tuvastamine toimub RAB juhendi kohaselt, viidates RAB-i asjakohasele juhendile. Nimetatud juhend on ca 22 lk pikk ning kontaktisik asus seisukohale, et piisab juhendile viitamisest. Kontaktisik on õigusalase haridusega ning asjaolu, et isik ei tea peast kogu juhendit on tavaline.

-i alusel kehtestatud protseduurireeglid jms. on mahukad dokumendid, mille pähe õppimine ei aita täita kontaktisiku kohustusi. Peamiseks on struktuuri tundmine ja valdkonnas orienteerumine. Kontaktisik samuti vastas, et RAB-i teavitamine kahtlasest tehingust toimub 2 tööpäeva jooksul, mis vastab

- sätestatule. Kontaktisik vastas, et hetkel temal puudub info selle kohta, milliste kahtluste korral toimub kiire tuvastamine ning milliste kahtluste tuvastamine võtab rohkem aega. Arvestades seda, et kaebajal 2 ja kaebajal 3 ei olnud aktiivset tegevust, puudus kontaktisikul ka vastav kogemus. Iseenesest kogemuse puudumine ei saa viidata sellele, et kontaktisik ei orienteeru, kuidas toimub kahtlaste tehingute tuvastamise protsess ja palju aega see võtab. 18.2. Otsuste kohaselt luuakse kontaktisiku sõnul klientidega ärisuhted, kuid ta ei osanud selgitada, mida hõlmab ärisuhteseire arvestades

§ 23lg-t 2.

Kontaktisik on viidanud sellele, et ärisuhte seire toimub protseduurireeglitele kohaselt. Sellega tõendatakse, et kontaktisik teadis, millisel moel teostatakse ärisuhte seiret. Kontaktisikule ei ole kehtestatud kohustust teada peast

-si sätteid, mistõttu ei saa hinnata kontaktisiku sobivust

-i teadmise alusel. Väga väike osa õigusala spetsialistidest suudavad tsiteerida seadusi ning selline oskus ei ole vajalik ka kontaktisiku jaoks. 18.3. Vaidlustatud otsuste kohaselt ei osanud kaebaja 2 ja kaebaja 3 kontaktisik öelda, mil viisil toimub ettevõtte andmekaitse nõuete täitmine ja kuidas on tagatud

tulenevate konfidentsiaalsusnõuete täitmine, põhjendades seda sellega, et ettevõte ei ole tegevusega veel alustanud. RAB asus seisukohale, et ettevõttel, kes tahab reaalselt tegutseda ja pakkuda 5

§ 1182

lg 2 kohustus, ehk kaebajad pidid ennast hiljemalt 01.07.2020.a viima vastavusse 10.03.2020.a jõustunud seaduse redaktsiooni täiendavate nõuetega ning esitama selle tõestuseks dokumendid. Dokumendid tuli esitada MTR tegevusloa muutmise taotlusena ise või läbi notari. Esitatud taotluste alusel viis RAB läbi tegevusloa muutmise taotluse menetluse, mille käigus hinnati kaebajate vastavust kohustuslike kontrollieseme asjaoludega. Kaebajate osas läbiviidud menetlustes tuvastas RAB, et kaebajad ei ole ennast viinud vastavusse

§ 72

lg 1 p 4 sätestatud nõuetega - virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa omanikel peab Eestis olema muuhulgas tegevuskoht ja juhatus. 20. Juriidilise isiku tegevuskoha mõiste on täpsemalt sisustatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 29 lg-s 2 – koht, mis on juriidilise isiku püsiva ja kestva majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse koht. Juhatuse asukoht tuleneb juhatuse mõistest äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg-s 1 – juhatus asub kohas kust peamiselt ettevõtet juhitakse ja esindatakse. Kaebajate puhul peab tegevuskohaks olema virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks sobiv tegevuskoht ning peamiselt tuleb ettevõtet juhtida ja esindada Eestist. Lisaks mittevastavusele

§ 72

lg 1 p-ga 4, tuvastas RAB, et kaebajate 2 ja 3 osas ei vastanud kaebajate kontaktisikukandidaat

§ 17sätestatud nõuetele.

See tähendab, et kaebajate 2 ja 3 osas ei olnud täidetud ka

§ 72lg 1 p 2 sätestatud nõue.

Eeltoodud puuduste tõttu tegi RAB kaebajate taotluste osas negatiivsed otsused ning tunnistas nende tegevusload kehtetuks. 21. RAB ei ole ühelgi juhul esitanud seisukohta, et juhatuse Eestis asumiseks peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujate kõik juhatuse liikmed asuma Eestis. RAB hindab ettevõtte juhatuse asukohta kogumis, see tähendab eesmärk on tuvastada, kas ettevõtet juhitakse ja 6

§ 72

lg 1 p-le 4 seisnes asjaolus, et kaebajatel oli üks välisriigis asuv ja elav juhatuse liige ning teine juhatuse liige oli eestlane Viktoria Šerle. 22. Kaebajate osas oli eestlasest juhatuse liige lisatud enne tegevuslubade muutmise taotluste esitamist (26.06.2020.a või 29.09.2020.a, teave äriregistrist ettevõtete registrikaardilt). Kuigi ettevõtetel oli tegevuslubade muutmise taotluste hetkel kaks juhatuse liiget, siis tegemist oli varasemalt juba tegutsevate ettevõtetega (välja arvatud kaebaja 2). Kaebaja 1 oli tegevusloa saanud ligi pool aastat varem ning kaebaja 3 oli tegevusloa saanud üle poole aasta varem, see tähendab, et ettevõtted pidid juba majandustegevusega alustanud olema, vastupidine tegevus oleks olnud RAB-ile aluseks tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks (

§ 75p 3).

Asjaolud, et kõikidele ettevõtetele lisati juhatuse liikmeks Eesti kodanik vahetult enne tegevusloa muutmise taotluste esitamist, tegemist oli ühe ja sama Eesti kodanikuga, kõik ettevõtted soovisid tegutseda ühest (jagatud) tegevuskohast ning kaebaja 2 menetluses läbi viidud kontaktisikukandidaadi vestlus tõi välja, et kaebajate eestlasest juhatuse liige ei ole ettevõtet juhtiv ja esindav juhatuse liige, koosmõjus viitasid, et kaebajad on seaduse nõuete täitmiseks soovinud ennast vaid vormiliselt vastavusse viia kohustuslike kontrollieseme asjaoludega. Vastavat asjaolu kinnitab kaebajate poolt esitatud „Finantseerimisasutuse organisatsiooniline lahend“ dokument (mis on kaebajatel analoogne). Dokumendist nähtub, et Viktoria Šerle on ettevõtete puhul juhatuse liige „kontrollija“. 22.1. Juhatuse liikmete ülesanded on kaebajate esitatud dokumendis „Finantseerimisasutuse organisatsiooniline lahend“ jagatud kaheks - kontrollija ja mänedžer. Tööülesanded on punktide kaupa välja toodud ning kaebajad ise kinnitavad, et ettevõtte juhtimist ja esindamist täidavad peamiselt välismaa juhatuse liikmed. Dokumendi kohaselt peab mänedžer (välismaa juhatuse liige) ettevõtete puhul vastutama:

1. a)kasumi teenimise ja ettevõtte toimimise eest;
2. b)klienditeenindus eest;
3. c)kontrolli eest audiitortegevuste üle;
4. d)ettevõtte finantsplaneeringu ja raamatupidamise eest;
5. e)ettevõtte arengustrateegia eest;
6. f)ettevõtte huvide esindamise eest. Dokumendi kohaselt peab kontrollija (Eesti juhatuse liige) ettevõtte puhul vastutama:
7. a)ettevõtte toimimise tagamise eest;
8. b)ettevõtte seaduses sätestatud nõuetele vastavuse eest;
9. c)RAB kontaktisiku ülesannete eest;
10. d)kontrolli eest audiitortegevuste üle. Hinnates, et ettevõtte juhtimist ning arendust ja peamist esindamist (välja arvatud RAB ees) täidab välisriigi juhatuse liige, siis ei saa olla küsimust asjaolus, et kaebajate välismaised juhatuse liikmed (mänedžerid) omavad ettevõtte juhtimises suuremat rolli, vastutust ning kujundavad ettevõtte majandustegevust, selle jätkumist ja ettevõtte esindamist. Tuvastamaks juhatuse asukohta tuli hinnata, kas kaebajate välismaalastest juhatuse liikmed (mänedžerid) asuvad Eestis. Kõikide kaebajate välismaised juhatuse liikmed (mänedžerid) asusid välisriigis ning kaebajal ei olnud tegevusloa taotluste hetkel ega ole ka kaebustega esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kaebajate juhatus asub Eestis. Seega on õige RAB negatiivsete otsuste sisu asjaolus, mis puudutab kaebajate juhatuse Eestis mitteasumist ning

§ 72lg 1 p 4 sätestatud nõudele mittevastavust.

22.2. Kaebajate puhul oli soovitud tegevuskohaks ruum 219 aadressil Tööstuse tn 48a, Tallinn. Konkreetseid ruume soovis oma tegevuskohana kasutada kaebajatele lisaks veel üks virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Kokku soovis virtuaalvääringu teenust ruumidest pakkuda neli ettevõtet. Tegevuskoha osas esitatud kaebuse selgituste kohaselt ei kasutanud kaebajad tegevuskohta igapäevaselt, kõik dokumendid on juhatuse liikme arvutis ning kaebajate vahel oli jaotus, millistel hetketel, milline kaebaja tegevuskohta kasutab. Vastav käsitlus on vastuolus

§ 72lg 1 p 4 sätestatud Eesti tegevuskoha nõudega.

Esiteks ei saa kaebaja vältida olukorda, kus teenuse pakkumisel tekib paberkandjal dokumente, mille originaale peab säilitama. RAB õiguseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel tema järelevalve all olevate 7

§ 66), mida ei oleks kaebajate puhul võimalik praktikas olnud teostada.

Kui RAB soovib tegevuskohas järelevalvet teostada ilma teavituseta, et kontrollida turuosalise vastavust seaduses sätestatud nõuetele, ei oleks kaebajate poolt tagatud, et tegevuskohas tegutseks kaebaja kelle osas on järelevalve on planeeritud, ei oleks tagatud, et RAB-il on võimalik erinevates ettevõtetes samal ajal järelevalvet teha selliselt, et teine ettevõte sellest ei tea ning ei ole tagatud, et RAB-il on võimalik järelevalvet teha viisil, mis tagab võimaluse saada täiendavaid selgitusi ja täpsustusi viisil, mis tagaks teatamise fakti konfidentsiaalsuse ning isikute andmete kaitse. See tähendab, et kaebaja poolt esitatud tegevuskoht ei taga kaebajatele virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuskoha kohustuslikele nõuetele vastavat tegevuskohta. Lisaks sätestab tegevuskoha mõiste, et tegevuskohast peab olema võimalik ettevõtte tegevust teostada. Kaebajate poolt esitatud viisil ja vormis nimetatud tegevuskohast ei oleks virtuaalvääringu teenuse pakkumine võimalik, sest teenust sooviti pakkuda kaebajate vahel läbisegi, kaebajate poolt ei olnud muuhulgas tagatud teavitamise konfidentsiaalsus ega teavitaja kaitse ning arvestades, et tegevuskoht ei ole kõikide ettevõtete jaoks piisavalt suur, siis ei ole eluliselt usutav, et sellest tegevuskohast pakuks teenust neli virtuaalvääringu teenuse ettevõtet. Seega on õige RAB negatiivsete otsuste sisu asjaolus, mis puudutab kaebajate tegevuskoha Eestis puudumist ning

§ 72lg 1 p 4 sätestatud nõudele mittevastavust.

23. Kaebajate 2 ja 3 mittevastavus

§ 72

lg 1 p-le 2 seisneb asjaolus, et kaebajate kontaktisiku kandidaadi Viktoria Šerlega, kaebaja 2 menetluse raames läbiviidud vestlus viitas, et arvestades isiku kogemusi ning erialaseid teadmisi, siis ei ole tegemist isikuga, kes vastab

§ 17

lg 5 sätestatud nõuetele.

§ 17

lg 5 kohaselt sobib kontaktisikuks isik, kellel on vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Vastavate nõuete täitmist saab hinnata igakordselt kogumis ning konkreetse isiku osas. RAB on kaebajate kontaktisikukandidaadi osas välja toonud ,et kaebajate kandidaadil puudus vajalik kogemus ning kutsealane sobivus. Vajaliku kogemuse osas on tegemist koostoimes isiku kogemuste, hariduse, vajalike võimete ja kutsealase sobivuse raames hinnatava aspektiga. See tähendab, et olukorras, kus isikul ei ole vajalikke kogemusi, aga tal on vajalik haridus ning väga kõrged teadmised sektorist ei pruugi varasema töökogemuse puudumine olla takistuseks isiku sobivuse hindamisel kontaktisikuks. Kaebajate kontaktisikukandidaat kinnitas, et varasemat kogemust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökohal isikul ei ole. Seega pidi kaebajate kontaktisikukandidaadil olema väga kõrged teadmised sektori toimimisest, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamine, teatete esitamine, kõrgema riskiga olukordade maandamine, mis tasakaalustaks isiku varasema kogemuse puudumist. Kaebajate kontaktisikukandidaat omas kõige üldisemaid teadmisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest, aga puudusid oskused täpsustada riske ja ohte maandavaid meetmeid ning kirjeldada võimalikke toimimismeetodeid, et rahapesu ja terrorismi rahastamist reaalselt teostada. Näiteks ei osanud kaebaja vastata küsimusele levinumatest rahapesutüpoloogiatest, mille äratundmine on primaarne eeldus kontaktisiku tööst. Isik ei saa rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada, kui ta ei ole võimeline peamisi meetodeid, toimimisviise ja mustreid selgitama. Lisaks ei olnud kaebaja kordagi tutvunud RAB teate esitamise vormiga, selle toimimisega, vajalike nõuetega, teadete esitamine on kontaktisiku tööülesanne. Kaebajad on kontaktisikukandidaadi sobivuse osas läbivalt viidanud, et isik viitas õigetele seadustele ja RAB juhenditele. Arvestades, et

ja RAB kodulehel olev „Kahtlaste tehingute juhend“ on kõige üldisemad ja ammendavamad dokumendid konkreetsel teemal, siis on igale küsimusele sellise vastuse andmine ebapiisav tõendamaks, et isik sektorit mõistab ja oskab kohaseid meetmeid võtta, et kuritegusid tuvastada, kahtlust sisustada ja ära tunda ning teatamiskohustust täita. Kontaktisikukandidaadi vestluse tulemusel, kõikide vastuste kumulatiivsel hindamisel, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kontaktisikukandidaadi varasema kogemuse puudumist asendavad väga head ning asjakohased teadmised sektorist, sektorispetsiifikast ning rahapesu ja 8

§ 72lg 1 p 2 sätestatud nõudele mittevastavust.

24. Seoses väitega, et kaebajatele ei antud võimalust kõrvaldada puuduseid, märgib vastustaja, et

muudatuse eesmärk virtuaalvääringu teenuse pakkujate nõuete karmistamisel ei olnud asjaolu, et kõik tegevusloaga ettevõtted saaksid tegevust jätkata. Eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud, Eestis väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses Eestiga seost (välja arvatud eeltoodu), ehk ettevõtte juhatus on välisriigis, ettevõtte kliendid ei ole eestlased ja ettevõte teostab tegevust välisriigis. Sellise tegevuse lubamisel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning tekitatakse riigile oluline mainerisk, mida näitab ka virtuaalvääringu tegevusvaldkonna rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide analüüs. Tegutsemisõigus saab jääda vaid ettevõtetele, kes päriselt siin tegutsevad – see tähendab vastavad seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele. 25. Kontrollieseme asjaolu puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei ole RAB kohustus vaid õigus. Tegevusloa muutmise taotlused esitati viisil, kuidas isik soovib teenust tulevikus pakkuda. RAB eesmärk ei ole turule aidata ettevõtteid, kes siia seadustele mittevastavuse tõttu tegutsema ei sobi ning kelle turul tegutsemine tekitab ohu Eesti majandussüsteemi läbipaistvusest ja usaldusväärsusest. Kaebajate osas tuvastas RAB, et nad soovivad teenust pakkuda viisil, millega ollakse vaid näiliselt viidud vastavusse seaduses sätestatud nõuetega. Kaebajatel ei olnud Eestis sobivat tegevuskohta, kust oleks võimalik olnud virtuaalvääringu teenust igapäevaselt pakkuda, kaebajate juhatus ei asunud Eestis, sest juhtimisotsuseid ja esindamist teostasid välismaa isikud välismaalt ning kaebajate 2 ja 3 osas tuvastati, et kaebajate kontaktisikukandidaat ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Neil asjaoludel tuvastati, et kaebajad ei olnud täitnud

§ 1182lg 2 sätestatud kohustust, mis oli alus tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
2. Alates 01.01.2021 on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus ja büroo (Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 65 lg 4; rahandusministri 06.11.2020 määrus nr 39 „Rahapesu Andmebüroo põhimäärus“ § 1). HKMS § 29 lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 29 lõiked 1 ja 2 kehtivad ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral (HKMS § 29 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt on PPA rahapesu ja andmebüroo üldõigusjärglane Rahapesu Andmebüroo. Seega loen Rahapesu Andmebüroo üldõigusjärgluse korras vastustajaks.
3. Vaidlustatud otsustega jättis vastustaja rahuldamata kaebajate taotlused tegevuslubade muutmiseks ja tunnistas kehtetuks kaebajatele virtuaalvääringu raha vastu vahetamiseks ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks 20.12.2019 väljastatud tegevusload nr FVR001256 ja FRK001140 (kaebajale 1 väljastatud load), 09.03.2019 ja 09.03.2021 väljastatud tegevusload nr FVR001501 ja FRK001383 (kaebajale 2 väljastatud load) ning 24.10.2019 väljastatud tegevusload nr FVR001165 ja FRK001052 (kaebajale 3 väljastatud load), samuti nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed. Otsuse kohaselt ei olnud kaebajad täitnud

§ 1182lg-s 1 sätestatud nõudeid tähtaegselt (so hiljemalt 01.07.2020) ega viinud end vastavusse 10.03.2020 jõustunud tegevuslubade kontrollieseme asjaoludega. 9

redaktsiooniga muudeti seaduse §-i 72 ja kehtestati virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumise tegevusloa kontrolliesemesse täiendavad nõuded, sh et RAB-lt tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis või kui tegemist on välisriigi ettevõtjaga, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis (

§ 72

lg 4), et ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine (

§ 72

lg 11), et ettevõtjale on avatud maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali (

§ 72

lg 5) ning et ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 12 000 eurot, mis on täies ulatuses rahaliselt sisse makstud (

§ 72

lg 6).

§ 72

lg 1 p-st 2 tulenevalt peab ettevõtja poolt

§ 17

kohaselt määratud kontaktisik vastama

-s sätestatud nõuetele. 30.

§ 1182

lg 1 kohaselt kohustus

alusel tegevusloa saanud ettevõtja viima oma tegevuse ja dokumendid

1. aasta
2. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3 punktides 9–11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt
3. aasta
4. juuliks. Sama §-i lg-st 2 tuleneb, et kui ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Lõige 2 sätestab seega kaks tingimust – tegevuse kooskõlla viimine seadusega ja sellekohaste dokumentide esitamine RABle, millest ka vaid ühe täitmata jätmise korral on RAB-il kohustus ettevõtja tegevusluba kehtetuks tunnistada. Nii on ka

ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) algatamise seletuskirjas märgitud, et ettevõtja peab ca 6 kuu jooksul

jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega; ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita4. 31. Vaidlustatud otsustes jõudis vastustaja järeldusele, et kaebajad ei vasta

§ 72lg 1 punktile 4, kuna ettevõtete juhatuse ja tegevuse asukoht ei ole Eestis.

Kaebajate 2 ja 3 osas asus vastustaja täiendavalt ka seisukohale, et ettevõtete kontaktisik ei vasta

§ 72

lg 1 p-le 2, kuivõrd kontaktisikul ei ole kontaktisiku ülesannete täitmiseks kutsealast sobivust, vajalike võimeid ega kogemusi. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja oli kõiki kaebajaid tegevuse vastavusse viimise kohustusest teavitatud 05.03.2020 ja 15.06.2020 läbi MTR keskkonna5, kusjuures kaebajale ka selgitati, mida tuleb selleks teha. Samuti pole vaidlust, et kaebajaid hoiatati, et juhul, kui kaebajad ei ole 01. juuliks 2020 täitnud

§ 118

² lg-s 1 sätestatut, on RAB kohustatud tunnistama kaebajate tegevusload kehtetuks. Kaebajad ei nõustu RAB tõlgendusega juhatuse asukoha ja ettevõtte tegevuskoha kohta ning peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks ongi asjaolu, kuidas sisustada

§ 72lg 1 punktis 4 sisalduvaid mõisteid juhatuse asukoht ja ettevõtte tegevuskoht.

Kaebajad 2 ja 3 ei nõustu ka otsuses esile toodud kontaktisiku sobivuse, võimete ja kogemuse kohta esitatud järeldustega. Samuti seisneb vaidlus selles, kas vastustaja pidanuks enne otsuse tegemist andma kaebajatele täiendavalt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, et võimaldada tegevuslubade kontrollieseme nõuded täita. 32. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 4 Avalikult kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbeec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20rii gil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus 5 Vastustaja 11.11.2020 vastuse lisad 1 - 3 10

§ 1182lg 2 alusel ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

Vastavalt

§ 54

lg 1 punktile 11 on rahapesu andmebüroo ülesandeks tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine MSÜS-s sätestatud korras, arvestades

erisusi. Eelnevalt viidatud normidest tuleneb üheselt, et kaebajatel oli vaidlustatud otsuse andmise ajal kehtivate tegevuslubade omanikena kohustus viia oma tegevus seaduses sätestatud uute nõuetega vastavusse (ehk täita tegevusloa kehtivuse püsimise eeldusena tegevusloa kontrollieseme kohta kehtestatud uute nõuete kogum) hiljemalt 01.07.2020 ning selleks tuli esitada vastustajale samaks tähtajaks ka tegevusloa kontrollieseme täitmist tõendavad asjakohased dokumendid. Muuhulgas pidid kaebajad tõendama, et nad vastavad

§ 72

lg 1 punkti 4 nõuetele ehk nõudele, mille kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Seega kaebajate taotlust lahendades tuli vastustajal tuvastada, kas kaebajate registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. 34. Käesoleval juhul on selge, et kõigi kaebajate registrijärgne asukoht otsuse tegemise ajal oli Tööstuse 48a, Tallinn. Samuti ei vaielda järgmiste asjaolude üle: 1) Kaebajal 1 oli otsuse tegemise ajal kaks juhatuse liiget, kellest üks on Eesti kodanik Viktoria Šerle ning teine Ukraina kodanik Oleksandr Tsybulevskyi, kellest viimane on tegevusloa muutmise taotluse kohaselt ühtlasi ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Oleksandr Tsybulevskyi aadressiks on tegevusloa muutmise taotluses märgitud Nejla Karagoz Apt, Sokak: 416, Konsulaati, Türgi. Isikul puudub Eestis kinnisvara ning vastustajale pole esitatud isiku Eestis asumist ja Eesti maksuresidentsust tõendavaid dokumente; 2) Kaebajal 2 oli otsuse tegemise ajal kaks juhatuse liiget, kellest üks on Eesti kodanik Viktoria Šerle ning teine Rumeenia kodanik Mihai Cartov, kellest viimane on tegevusloa muutmise taotluse kohaselt ühtlasi ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Mihai Cartov´i aadressiks on tegevusloa muutmise taotluses märgitud Carrer dels Tarongers 03740, Hispaania. Isikul puudub Eestis kinnisvara ning vastustajale pole esitatud isiku Eestis asumist ja Eesti maksuresidentsust tõendavaid dokumente. Töötamise registri järgi ei ole Mihai Cartov nimel töötamise kandeid, samuti ei ole isik RAB-i andmetel saanud Eestis töötasu; 3) Kaebajal 3 oli otsuse tegemise ajal kaks juhatuse liiget, kellest üks on Eesti kodanik Viktoria Šerle ning teine Ukraina kodanik Kostiantyn Shcherbinin, kellest viimane on tegevusloa muutmise taotluse kohaselt ühtlasi ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Kostiantyn Shcherbinini aadressiks on tegevusloa muutmise taotluses märgitud Harkov, Saltovskoe shosse, 240-b, 25, Ukraina. Isikul puudub Eestis kinnisvara ning vastustajale pole esitatud isiku Eestis asumist ja Eesti maksuresidentsust tõendavaid dokumente; 4) Kõigi kaebajate Eesti kodanikuks olev juhatuse liige Viktoria Šerle on märgitud juhatuse liikmena vahetult enne kaebajate poolt tegevusloa muutmise taotluse esitamist (vastavalt kaebaja 1 juhatuse liige alates 25.06.2020, kaebaja 2 juhatuse liige alates 29.06.2020 ja kaebaja 3 juhatuse liige alates 26.06.2020). 5) Kaebajate asukoht märgiti äriregistris aadressile Tööstuse 48a, Tallinn vahetult enne tegevusloa muutmise taotluse esitamist. Vastupidist eeltoodud asjaoludele ei ole kaebajad väitnud ei kohtule esitatud kaebuses ega hilisemates seisukohtades. Seega saab järeldada, et kaebajate välismaalasest juhatuse liikme asuega elukoht ei ole Eestis ning nad ei tegutse ettevõtete juhtimisel Eestis. Vastupidist pole kaebajad välismaise juhatuse liikme kohta ka väitnud. 11

§ 72lg 1 punkti 4.

Eelkõige seisneb vaidlus selles, kuidas sisustada nõuet, et virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba taotleva ettevõtja juhatuse asukoht on Eestis, ning kas vastustaja on nimetatud nõuet ning juhatuse asukoha mõistet otsuse tegemisel sisustanud õigesti. Nimetatud normi grammatilise tõlgenduse kohaselt peab juhatuse asukoht olema Eestis. Kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et sama kinnitab ka normi eesmärgipärane tõlgendus (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, punkt 10). 35.1.

§ 72

lg 1 punktis 4 sätestatud nõude, et juhatuse asukoht peab olema Eestis, eesmärki ja vajalikkust on avatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (8 SE) seletuskirjas6. Viidatud seletuskirjas on selgitatud, et TsÜS § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. Samas ei ole aastast 2018 eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29), mistõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises olukorras on äriühing ÄS § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku, kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle RAB-il on keeruline faktiliselt järelevalvet teostada. Eelnevast tulenevalt täiendatigi

§-i 72 erinõudega, et ka juhatuse asukoht peab olema Eestis. 35.2.

ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute loetelus on lisaks eelnõu seletuskirjas sisalduvale selgitatud, et „punktis 4 viidatud juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet saab sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis“.7 TsÜS § 31 lg-te 2 ja 3 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus ning eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga ning juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega järeldub, et äriühingu juhatuse asukoha määramisel on olulise tähtsusega see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ehk teostavad ühingu igapäevast juhtimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-202026, punkt 11). 35.

1. Ekslik on kaebajate seisukoht, mille kohaselt on RAB sisustanud mõistet juhatuse asukoht selliselt, et lähtuda tuleb iga juhatuse liikme füüsilisest asukohast. Sellist seisukohta vastustaja otsustest ei nähtu ning sellele vaidleb vastustaja ka oma kaebusele vastuseks esitatud seisukohas vastu. Praegusel juhul on selge, et kõigi kaebajate üks tegevusloa muutmise taotluse esitamise ajal äriregistrisse kantud juhatuse liige asub füüsiliselt Eestis ja teine välisriigis. TsÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta
2. Seetõttu on juhatuse asukoha kindlaks tegemisel määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, punkt 20). Vaidlustatud otsustes on välja toodud, et kaebajad ei esitanud RAB-le koos taotlusega juhtorgani liikme vastutusvaldkonda kirjeldavat dokumenti kooskõlas

§ 70

lg 3 punktiga 10 ning sel põhjusel polnud võimalik hinnata juhtorgani liikmete vastutusvaldkondi ning kas ettevõtte juhatus ja esindusfunktsiooni täidetakse Eestist 6 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus 8 SE seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 6 7 Muudatusettepanekute loetelu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 8 SE II. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 5. 8 Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102. 12

§ 72

lg 1 punkti 4 eesmärgist tulenevalt peavad Eestis asuma äritegevuse põhioperatsioonide eest vastutavad juhatuse liikmed ja töötajad. Kaebajate puhul on selliseks isikuks mänedžeri rolliga juhatuse liikmed kes vaidlustamata asjaolude kohaselt Eestis alaliselt ei ela ega tööta. Seega saab kokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebajate igapäevane juhtimine ei toimu Eestis vaid kaebajate võtmepersonal asub välisriigis ning seega juhatuse asukohaks ei saa lugeda Eestit. Seega juhivad ettevõtteid kõigi kaebajate puhul faktiliselt Eestis mitte asuvad juhatuse liikmed, kes on ka osaühingu ainuomanikuks ja tegelikuks kasusaajaks ning olid kuni V. Šerle juhatuse liikmeks nimetamiseni juhatuse ainuliikmed. 36. Kaebajad ei nõustu ka vaidlustatud otsustes toodud ettevõttete tegevuskoha kohta antud hinnangute ja järeldustega. Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2).

ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et „finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimisja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.“12. Kuna tegevuskoht ei ole määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, siis ei pruugi asu- ja tegevuskoht kokku langeda. Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust

nõuetele. Seega ei ole minu hinnangul määrav asjaolu, et kaebajate asukohana on registreeritud aadress Tallinnas. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone täidetakse välisriigis kaebajate välismaalasest juhatuse liikme poolt, siis ei ole täidetud ka teine

§ 72lg 1 punktist 4 tulenev nõue ehk kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis.

Seetõttu ei ole vajalik anda hinnangut ka otsuses toodud registrijärgse asukoha järelduste kohta, sh hinnata, kas Tallinna aadressi (registrijärgse asukoha) tegevuskoha kasutamiseks sõlmitud leping oli näilik või mitte. 11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3-7d38b76b

1. Eelnõu seletuskiri, lk
2. 12 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus 8 SE seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk
3. 14

§ 66

lg 1 kohaselt on RAB-il õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta, kusjuures järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi.

§ 66

lg 2 järgi on kohapealse kontrolli käigus haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. Eelkirjeldatud volitusi ei saa RAB rakendada kaebaja välismaiste juhatuse liikmete asukohas välisriigis. Rahvusvahelise koostöö mehhanismid pole üldjuhul samaväärsed oma riigi territooriumil järelevalve organi käsutuses olevate võimalustega. Virtuaalvääringu teenuse osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on talletatud ettevõtet juhtiva(te) isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub välisriigis, jääb järelevalve tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on RABil võimalik märksa tõhusamalt koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös (ametiabi,

sätestatud järelevalveasutuste teabevahetus), samuti süüteomenetluste toimetamine. Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja juhatuse ja sellega ka tegevuskoha Eestis asumise korral on RAB-il võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (

§ 72

lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas. Tõhusa järelevalve tegemist eelviidatud küsimustes nõuavad ka Euroopa Liidu asjaomase direktiivi sätted (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus 3-20-2062, punkt 15)

1. 37.
2. Seetõttu leian, et sellises olukorras, kus ettevõtet tegelikult juhtiv juhatuse liige kõigi kaebajate puhul tegutseb välisriigis, ei pea RAB kaaluma võimalust täiendavate tõendite kogumiseks või võimaldama kaebajatel oma tegevused iga hinna eest vastavaks viia, liiatigi olukorras, kus äriühingut on korduvalt teavitatud nõuete täitmise tähtajast (mille üle puudub ka vaidlus).

§ 1182

lg-test 1 ja 2 nähtub, et

alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima

11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 p-de 9–11 ja § 72 lg 1 p-de 11, 4, 5 ja 6 nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.

1. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Kontrollieseme asjaoludele vastamine nimetatud tähtajal, sh juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõude täitmine, on tegevusloa kehtima jäämise eelduseks. Selle tähtaja järgimata jätmine on tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisav alus ning vajalik ei ole tegevusloa taotluses märgitud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, punktid 15–16). Seega on RAB-il õigus anda taotlejale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid sellist kohustust RAB-le seadusest ei tulene.
2. Samas on käesoleval juhul selge, et kaebajad ei esitanud loamenetlustes dokumente, millelt nähtuksid juhtorgani liikmete vastutusvaldkond (

§ 70

lg 3 p 10) ning olen seisukohal, et vaidlustatud otsustes ei ole välismaal asuva juhatuse liikme roll seetõttu piisavalt põhjalikult välja toodud (ka vastustaja märgib otsustes, et dokumentide esitamata jätmise tõttu polnud 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ 15

§ 1182

lg-s 1 sätestatud kohustust ega viinud oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla

1. a
2. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 72 lg 1 punktis 4 sätestatud nõuetega. Järelikult oli RABl õiguslik alus tunnistada kaebajatele väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusload

§ 1182lg 2 alusel kehtetuks.

Tegemist on seejuures kaalutlusõigust mittevõimaldava normiga, mistõttu oli RAB kohustatud tunnistama kaebajatele väljastatud tegevusload kehtetuks. Seejuures piisab loa kehtetuks tunnistamisest vaid ühe nõude täitmata jätmisest, mistõttu puudub vajadus hinnata kaebajate 2 ja 3 osas etteheidetud kontaktisiku nõuetele mittevastavusr osas. 41. Pean siiski vajalikuks märkida, et ka kontaktisiku nõuetele vastavuse kohta toodud järeldused on õiguspärased ning vastustaja ei ole seejuures kaalutlusõigust rikkunud. Kaebajate 2 ja 3 mittevastavus

§ 72

lg 1 p-le 2 seisneb vastustaja hinnangul seejuures asjaolus, et kaebajate kontaktisikukandidaadiga, Viktoria Šerle, kaebaja 2 menetluse raames läbiviidud vestlus viitas, et arvestades isiku kogemusi ning erialaseid teadmisi, siis ei ole tegemist isikuga, kes vastab

§ 17lg 5 sätestatud nõuetele.

41.1.

§ 17

lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse rahapesu andmebürooga.

§ 17

lg 7 kohaselt on kontaktisiku ülesanded muu hulgas: 1) kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine; 2) teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral; 3) krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta; 4) muude 16

sätete peast tundmist, nagu väidavad kaebajad. 41.2. Kontaktisiku ütluste protokollist nähtub, et vastustaja on soovinud kontaktisikult teavet selle kohta, kuidas ta mõistab oma tegevust puudutavaid protsesse sisuliselt (sh kes ning mil moel teostab ettevõttes ärisuhte seiret, kuidas toimub üleüldiselt kahtlase tehingu ja/või isiku tuvastamise protsess ja kui kaua vajab see ajalist ressurssi, samuti kirjeldada hoolsusmeetmete kohaldamise protseduure) ning selleks ei peagi tsiteerima õigusnorme peast. Kontaktisiku ütluste protokollist nähtub selgelt, et kontaktisik ei osanud selgitada neid tegevusi sisuliselt ja viitas üksnes juhenditele ning oskas vaid selgitada, kui kiiresti tuleb teavitada kahtlasest tehingust RABi. Tuleb nõustuda, et olukorras, kus kahtlaste tehingute ja/või isikute tuvastamise protsessi täitmine ja ajalise ressursi hindamise oskusteave on

§ 17

lg 7 p 1 kohaselt üks peamiseid kontaktisiku ülesandeid, viitab nende mitteteadmine isiku ebapiisavatele teadmisele kontaktisiku ülesannetest ning nende ülesannete praktikas täitmisest. Arvestades, et ärisuhte seire eesmärk on ebatavaliste tehingute tuvastamine, pidanuks piisavate teadmistega kontaktisik oskama sisuliselt selgitada ärisuhte seire tegevusi kasvõi kõige lihtsamal moel. Seejuures nähtub, et kontaktisik viitas ütlustes oma kontrollifunktsioonile, kuid ei osanud samas oma sõnadega selgitada protsessi, mida ta kontrollib (kontaktisiku ütluste kohaselt rakendab hoolsusmeetmeid töötaja, kes teeb tehingud ning tema kontaktisikuna kontrollib meetmete rakendamise vajadust ja vastavust protseduurireeglitele. Seejuures lisas kontaktisik, et hoolsusmeetmete kohaldamise protseduuri ta kirjeldada ei oska). Seega, oskamata sisuliselt kirjeldada oma ülesannete sisu ja sellega seotud protsesse, olen seisukohal, et vastustaja on õigesti järeldanud kaebajate 2 ja 3 kontaktisiku nõuetele mittevastavust.

1. Lõppkokkuvõttes leian, et vastustaja otsused on õiguspärased ja kooskõlas otsuse andmise ajal esinenud asjaoludega. Kohtumenetluses leidsid täiendavalt esitatud tõendite alusel kinnitust otsuses tuvastatud asjaolud. Vastustaja on teinud kohased järeldused ning leidnud õiguspäraselt, et kaebajate juhatuse asukoht ega ka tegevuskoht ei ole Eestis. Samuti on õiguspärased kaebajate 2 ja 3 kohta esitatud järeldused nende kontaktisiku nõuetele mittevastavuse kohta.
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebused rahuldamata jätta. Menetluskulud
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 17