← Eesti

4-21-1014/10

Obsah (8)§ 190§ 17§ 29§ 23§ 38§ 142§ 147§ 194

4-21-1014 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1014 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti 04.12.
  2. a määrusega lõpetati XX suhtes väärteoasjas nr 930020001080 menetlus VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses väärteotunnuste puudumisega.
  3. XX kaitsja N. Kutepova esitas 02.03.
  4. a Harju Maakohtule taotluse väärteoasjas kantud menetluskulu hüvitamiseks XX-le 1050 euro ulatuses. Taotluse kohaselt menetles Maksu- ja Tolliamet väärteoasja nr 930020001080, milles alustati menetlust 15.09.
  5. a MKS § 1531 lg 1 tunnustel muuhulgas selles, et XX (S OÜ juhatuse liige) esitas
  6. a novembris B OÜ (XXXXXXXX) novembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid, millega vähendas äriühingu maksukohustust kokku summas 1886,58 €. Sisendkäibemaksu summa alusetu suurendamine, mille eesmärk ei ole tagasinõude tekitamine või selle suurendamine, vaid käibemaksukohustuse vähendamine, on käsitletav maksude maksmisest kõrvalehoidumisena. Väärteomenetluse raames on 17.11.
  7. a üle kuulatud menetlusaluse isikuna S OÜ juhatuse liige XX. 1

(5)4-21-1014 04.12.2020. a lõpetati väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel XX tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.

18.12.2020. a on MTA-le esitatud kaebus kohtuvälise menetleja määrusele nr 930020001080

§-s 76 sätestatud korras. Kaebuse esitaja palus uuendada menetlus ning korraldada täiendav uurimine raamatupidaja ZZ rolli kohta. 23.12.

  1. a jättis MTA kaebuse rahuldamata. Menetlusalusele isikule on väärteoasjas nr 930020001080 valitud kaitsja Natalja Kutepova (Legenius Õigusbüroo OÜ) poolt osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 € järgnevas: konsultatsioon, faktilise ja õigusliku olukorra hindamine, dokumentidega tutvumine 13.11.
  2. a – 3,5 tundi; menetlusaluse isiku ülekuulamisest osavõtt 17.11.
  3. a – 2,5 tundi; menetluse lõpetamise määrusega tutvumine, kaitsealusele tutvustamine, edasikaebeõiguse selgitamine, kaebus 04.01.
  4. a – 4,5 tundi. Kokku tasus menetlusalune isik (S OÜ kaudu) õigusabi teenuse eest 10,5 tunni ulatuses kokku summas 1050 €. Menetlusalune isik kinnitab, et kõik eeltoodud menetluskulud on seotud käesoleva väärteoasjaga. Menetlusalune isik ei ole õigusabikuludelt käibemaksu tasunud. Kuluarved menetluskulude tasumise kohta on lisatud taotluse juurde.
  5. Maakohus hüvitas 08.04.
  6. a määrusega

§ 23

alusel XX-le tema poolt väärteoasjas nr 930020001080 kantud menetluskulu summas 1050 eurot riigieelarvest, seoses XX väärteoasja menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu. Maakohus leidis, et XX poolt valitud kaitsjale väärteoasja menetlemise käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu kuulub XX-le hüvitamisele riigi eelarve vahenditest esialgses taotluses määratud 1050 € ulatuses. Õigusabiteenuse nimekirjast ja ajakulust nähtuvalt on menetlusaluse isiku kaitsja teinud toiminguid alates 13.11.

  1. a kuni 04.01.
  2. a kokku 10,5h ulatuses. Maakohus nõustus kaitsja seisukohaga, et kuna tegemist on maksualase süüteoga ning maksualased süüteod on tavalistest keerukamad ja mahukamad, mis on tingitud vajadusega analüüsida raamatupidamisandmeid, samuti ka arvutiprogrammide andmeid, millistes raamatupidamist peetakse. Lisaks sellele, tuli kaitsjal kindlaks teha, kas on olemas võimalikud tunnistajad või asjatundjad, kes võiksid luua selgust eriteadmisi vajavates küsimustes. Kaitsja on oma 31.03.
  3. a vastuses põhjalikult ära toonud temapoolsed toimingud väärteoasja menetlemisel ja maakohus pidas eelnimetatud toiminguid väärteoasja sisu arvestades põhjendatuks. Kaitsja taotluses ja arvel märgitud 100-eurone tunnihind jääb turuhinna piiresse ja on seega mõistlik. Seega tuleb XX-le valitud kaitsja tasu katteks riigilt välja mõista 1050 €.
  4. 26.04.
  5. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule Maksu- ja Tolliameti kaebus maakohtu määrusele, milles palutakse määrus täies ulatuses tühistada ning teha uus määrus, millega jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata või hüvitada riigi tuludest XX-le põhjendatud ja mõistliku suurusega tasu, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on 125 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel hinnanud, kas menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus kaitsja toimingute eest tasuda, kas arvetel märgitud toimingud olid tehtud käesoleva väärteomenetluse raames ning kas need toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamise kohta summas 1050 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja märkis oma taotluses, et menetlusalune isik on nimetatud kulusid kandnud S OÜ kaudu. Koos taotlusega olid lisatud S OÜ nimele väljastatud arved nr 21-J1, 20-J6 ja 20-J
  6. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt RK lahend nr 3-1-1-77-16, p 18.5) ei saa menetluskuludena käsitleda tasu kaitsja toimingute eest, mille osas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus nende eest kaitsjale tasuda. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb menetlusalusel isikul tõendada. Riigikohus on ka sedastanud (vt RK lahend nr 31-1-4-14, p 10), et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks õigusabi eest maksma vaid see isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib. Maksjaks võib olla ka kolmas isik. Kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus. 2

(5)4-21-1014 Menetlusaluse isiku poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et XX-l on tekkinud kohustus tasuda kaitsjale õigusabi toimingute eest. Arvetel nr 21-J1, 20-J6 ja 20-J7 kajastatud S OÜ ei olnud käesolevas asjas menetlusosaline. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et nimetatud kulusid ei saa käsitleda menetlusaluse isiku poolt kantud menetluskuludena. Riigikohus on sedastanud (vt RK 05.10.2018 otsus asjas 1-17-3858, p 18), et kui taotlusele pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente, pole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole tõendatud, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus menetluskulude tasumiseks. Juhul, kui kohus leiab, et menetluskulude hüvitamise taotluses toodud menetluskulusid võib käsitleda menetlusaluse isiku poolt kantud menetluskuludena, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kõik taotluses nimetatud menetluskulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusaluse isiku kaitsja taotluse lisas olevatel arvetel nr 21J1, 20-J6 ja 20-J7 puuduvad selgitused, milliste toimingute osas kulud on kantud, vaid on üldsõnaliselt märgitud „õigusabi“, „menetlustoimingust osavõtt“ ja „õigusalane konsultatsioon“ koos viitega kõnesolevale väärteoasjale. Täpsema toimingute kirjelduse kajastas menetlusaluse isiku kaitsja alles 02.03.2021 kohtule esitatud taotluses. Ka kohtule esitatud taotluses olev toimingute kirjeldus ja seos käesoleva väärteoasjaga on arusaamatu. Näiteks, jääb arusaamatuks milliste dokumentidega on 13.11.2020 tutvutud. Enne 17.11.2020 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamist saatis kohtuväline menetleja talle vaid kutse. Jääb selgusetuks millist konsultatsiooni, faktilise ja õigusliku olukorra hindamist ja milliste dokumentidega tutvumist saanuks kaitsja läbi viia olukorras, kus konkretiseeritud süüdistust polnud isikule veel esitatudki. Jääb ka arusaamatuks milline kaebus on 04.01.2021 koostatud ja kuidas nimetatud õigusabiteenus on käesoleva väärteoasjaga seotud. XX suhtes lõpetas MTA väärteomenetluse 04.12.2020 ning menetlusalune isik ei ole kohtuvälise menetleja määrusele kaebust esitanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole põhjendatud ka 17.11.2020 menetlusaluse isiku ülekuulamisele kulunud aeg 2,5 tundi. Menetlusaluse isiku ülekuulamine toimus 17.11.2020 ajavahemikul 10:00 kuni 11:13, ehk 1:13 tundi. Jääb arusaamatuks millisele toimingule kulus 17.11.2020 veel 1:17 tundi, mis on ajaliselt rohkem, kui ülekuulamine ise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja kokkuvõtvalt, et menetlusaluse isiku poolt esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamise korral, oleks põhjendatud ja vajalik menetluskulu üksnes kaitsja osavõtt menetlusaluse isiku ülekuulamisest 17.11.2020, mis moodustab summat 125 eurot. 5. 13.05.2021. a laekus ringkonnakohtule XX kaitsja Natalja Kutepova vastus maakohtu määrusele esitatud kaebusele. Esitatud seisukohas palub kaitsja jätta maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata või jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Maksu- ja Tolliameti kaebuses toodud põhjendused ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Kaitsja esitas Harju Maakohtule täieliku ülevaate menetluskulude suuruse kohta. Maakohtu nõudmisel esitas kaitsja 31.03.2021. a täiendava arvamuse kaitsja läbiviidud töö mahu kohta, samuti ka vastuväited Maksuja Tolliameti seisukohtadele. Kuivõrd Maksu- ja Tolliameti määruskaebuses toodud põhjendused on samad, mis on esitatud esimese astme kohtule, siis XX ei hakka siinkohal oma vastuväiteid kordama. XX jääb nende juurde ja palub ringkonnakohut võtta neid arvesse otsuse langetamisel. Lisaks märgib kaitsja, et

§ 38

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Erinevalt kriminaalmenetlusest aga, kus kohtueelses menetluses teeb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse uurimisasutus või prokuratuur (KrMS § 189 lg 1) ja nende otsus on vaidlustatav KrMS § 228-s ettenähtud korras, ei 3

(5)4-21-1014 tee väärteomenetluse lõpetamise korral kohtuväline menetleja otsust menetluskulude kohta (

§-st 75). Ka XX suhtes väärteomenetluse lõpetamise määruses, otsustus menetluskulude kandja ja suuruse kohta puudub. Olukorras, kus väärteomenetluse on lõpetanud kohtuväline menetleja, otsustab valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise üle mitte kohtueelne menetleja, vaid kohus, kellele valitud kaitsja esitab kaitsjatasu taotluse. Tegemist ei ole väärteomenetleja otsuse edasikaebamise menetlusega. See tähendab, et väärteomenetleja ei saa olla valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise kohtumenetluse pool. Järelikult puudub Maksu-ja Tolliametil sellist liiki menetluses kaebeõigus ning tema määruskaebus tuleb

§ 142lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja vastusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada osaliselt.
  2. Nagu maakohus oma määruses välja tõi hüvitatakse

§ 23

alusel

§ 29

lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (

  1. jaanuari
  2. a RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Teisisõnu tähendab see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb menetlusalusel isikul tõendada.

§ 23

alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on taotluse ja kuludokumentide esitamine (vt ka

  1. novembri
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks (
  3. detsembri
  4. a RKKKm asjas nr 3-1-1-70-08, p-d 10 ja 14 ning
  5. september
  6. a RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-76-09, p 12). Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku kaitsja esitanud maakohtule koos taotlusega menetluskulude hüvitamiseks ka õigusteenuse osutamise eest väljastatud arved, mis on aga koostatud S OÜ nimele. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu kohtuvälise menetleja poolt viidatule selles, et arved ei ole esitatud XX nimele, mistõttu ei saa tal olla tekkinud ka menetluskulude hüvitamise kohustust ning jätnud selles osas vaidlustatud määruses seisukoha võtmata. Eeltoodust tulenevalt on aga just maksekohustuse tekkimine esmaseks eelduseks, mis peab olema täidetud, et isikule menetluskulud hüvitatakse. Maakohtu määrusest puudub põhjendus, miks vaatamata sellele, et õigusabi arved ei ole esitatud XX nimele, on siiski võimalik talle nende alusel kaitsja tasu summas 1050 eurot riigieelarvest hüvitada.
  7. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist ega maakohtu määrusest, et maakohus oleks menetluses välja nõudnud kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja toimiku. Kohtuväline menetleja märkis nii maakohtus, kui toob välja määruskaebuses, et näiteks isiku ülekuulamine ei ole tegelikkuses kestnud ajaliselt nii pikalt, kui selle eest tasu taotletakse. Seda, kui pikalt toimingud kestsid, saab kontrollida ja hinnata toimikust nähtuva informatsiooni põhjal. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vaatamata kohtuvälise menetleja väitele sellest, et nt ülekuulamine ei toimunud nii kaua, kui selle eest tasu taotletakse, on maakohus asunud vastupidisele seisukohale ning rahuldanud taotluse kogu ulatuses. Puudub jälgitav arutluskäik, mille pinnalt saaks maakohtu järeldustega nõustuda. Maakohus on vaid välja toonud üldise tõdemuse sellest, et maksuasjad on 4

(5)4-21-1014 tavapärasest teadupärast keerukamad ja mahukamad. On küll tõsi, et menetluskulude väljamõistmisel on maakohtul mõningane kaalutlusõigus, kuid kui objektiivselt kontrollitavate väärteotoimikus sisalduvate andmete alusel on mõne toimingu kestus taotluses ülepaisutatud, tuleb hüvitamisele kuuluvat summat ka vastavalt vähendada. Nii näeb ka

§ 23

, et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse kaitsja tehtud toimingute on vajalikkust ning nendeks ajakulu ja tööühiku hinna põhjendatust. Töötunni hinna osas on maakohus küll leidnud, et see vastab turuhinnale, kuid põhjendusi ajakulu ning toimingute vajalikkusest määruses pole.

  1. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab oma vastuses määruskaebusele, et kaebus oleks tulnud Maksu- ja Tolliameti kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Olukorras, kus kohus otsustab menetluskulude hüvitamise riigieelarve vahenditest, on riigi esindajal (käesoleval juhul Maksu- ja Tolliametil) õigus maakohtu otsustust vaidlustada. Selline seisukoht on kinnistunud ka kehtivas kohtupraktikas (vt nt RKKK 4-18-4523).
  2. Vastavalt

§ 147

lg 2 p-le 1 võib ringkonnakohus väärteomenetluse olulise rikkumise tuvastamisel tühistada maakohtu kohtuotsuse ja saata väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Seega tuleb esitatud määruskaebus rahuldada osaliselt, st osas, milles palutakse maakohtu määruse tühistamist, kuid ringkonnakohus ei saa ise menetlusnormide rikkumist kõrvaldada. Seega tuleb saata asi uueks arutamiseks maakohtule. 11. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 lg-st 3, § 150 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1 ja § 152 tulenevalt tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

  1. aprilli
  2. a määruse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.