← Eesti

2-20-7198/25

Tsiviilasi nr 2-20-7198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7198 Hagi hind A. A. vastu esitataud hagi hind 900 eurot C. C. vastu esitataud hagi hind 900 eurot Tsiviilasi B. B. hagi A. A. ja C. C. vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: B. B. (ik: XXX; elukoht: XXX; telefon XXX; e-post XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: D. D. (XXX) Kostja 1: A. A. (ik XXX; elukoht: XXX); Kostja 2: C. C. (ik XXX; elukoht: XXX); Kostjate seaduslik esindaja: E. E. (ik XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX); Kohtuistungi toimumise aeg Kostjate lepinguline esindaja: F. F. (e-post: XXX)
  3. august 2020 RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada B. B. hagi A. A. ja C. C. vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt.
  5. Vähendada B. B. ilt A. A. i kasuks XXX Maakohus XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni A. A. i täisealiseks saamiseni.
  6. Vähendada B. B. ilt C. C. i kasuks XXX Maakohus XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni C. C. i täisealiseks saamiseni.
  7. A. A. ile ja C. C. ile tasutava elatise suuruseks on perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud seadusjärgne elatise minimaalmäär, millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest (
  8. aastal on elatise suuruseks 262 eurot kuus). Elatise seadusjärgse minimaalmäära või lapsetoetuse suuruse muutumisel muutub vastavalt katasutava elatise suurus. 1 Tsiviilasi nr 2-20-7198
  9. Jätta vastu võtmata kostjate 31.08.2020 esitataud tõendid (II kd, tlk 98-138) ning tagastada need kostjate esindajale F. F. ile. Kuna tõendid on esitataud elektrooniliselt, lugeda need tagastatauks käesoleva otsuse kättetoimetamisega. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kulu kandnud poole enda kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kulude kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  10. B. B. (isa, hageja) esitas kohtusse hagi A. A. ja C. C. (lapsed, kostjad) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada kostjatele makstavat elatist summas 292 eurot 100 euro võrra ja määrata uue elatise summaks 192 eurot kummalegi lapsele igakuiselt alates hagi esitamisest. Hagi põhjenduste kohaselt oli hageja 2020 aasta alguses pikalt haige ning ka seoses eriolukorraga vähenes hageja sissetulek oluliselt, mistõttu hageja maksevõime on vähenenud ning ta ei ole suuteline senises määras elatist tasuma. Oodata ei ole ka maksevõime taastumist, kuna eriolukorra tagajärjel ei ole prognoositav kas ja millist tööd ning palka hageja edaspidi üldse saab. Uue töökoha leidmine on keeruline. Töötukassa poolt makstavast summast 771,20 pidi hageja tasuma elatist 584 eurot. Seega hagejale ei piisa enam sissetulekutest tagamaks enda hädavajalik ülalpidamine, sh elukohaga seotud laenumaksete tasumine. Hagejat on aidanud arveid ja elatist tasuda XXX G. G. . Lisaks elatise maksmisele on hageja teinud täiendavaid kulutusi kostjatele, nt
  11. aastal ostis hageja mõlemale kostjale elektroonilisi seadmeid ja kandnud muud kulud. Samuti jättis hageja ühisest eluasemest välja kolides enamuse vara kostjate emale.
  12. Hageja hilisemate täpsustuste kohaselt töötab ta Eesti firmas, mis lähetab töötajaid XXX . Kuivõrd hageja töötab XXXna, siis laekuva töötasu pealt tuleb töötajal endal tasuda tulumaksu ning pangakontole laekuva töötasu puhul on tegemist brutopalgaga. Minimaalne kinnipeetav maks 500 EUR tuleb tasuda aga igal juhul. Lähetuskulud kuluvad sõidukuludele ning kiirtoitlustusele, kuna laevasõidud on pikad ning toidukulu on põhivajadus (II kd, lk 38 jj). Kostjate kuluarvestus ei ole tõendatud, arusaadav ega kontrollitav (I kd, lk 72). Hageja hindab kahe kostja vajaduste suuruseks kokku 386,24 eurot, millest 120 eurot on kaetud riigi poolt makstava toetusega. Kostjate kulutused on osaliselt ülepaisutatud, tõendamata ja põhjendamata, samuti on kostjad esitanud kuluartikleid varasemast perioodist, mis pole enam asjakohased. Kostjad ei saa XXXteenuseid D. OÜ-st kuna ettevõte ei tegutse registreeritud aadressil, samuti puudub vajadus küttepuude ostmiseks, kuna elatakse ema uue elukaaslase talus, mille ümber on palju metsa (II kd, lk 10-18) 2 Tsiviilasi nr 2-20-7198 Kompromissi seisuga on olukord oluliselt muutunud, ei olnud 2015 COVID 19 eriolukorda, ka hageja oli noorem ja kroonilised haigused ei olnud vaegust tekitavad. Praegu on hagejal seljapõletik, mis välistab füüsilise töö tegemise (I kd, 75) Kostja vastuväited hagile
  13. Kostjad leidsid, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostjate hinnangul elatise vähendamiseks puudub alus, hageja on esitanud valeväiteid ning varjab oma sissetulekuid. Kostjatele teadaolevalt elab isa vastupidiselt väga head elu. Ta töötab XXX ja on korduvalt väitnud lastele, et tema töötasu ühes kuus on u 3000 - 4500 eurot. Lisaks on isal korter, kus ta vahel lastega kohtub. Kui lapsed on isal külas, tarbib ta enamasti korteris alkoholi, käib linnapeal pidutsemas ja kaklemas. Kõik sõidud tehakse taksodega. Pangakontodelt nähtub, et isa sissetulekud on suuremad, isa teeb mittevajalikke kulusid: mängib hasartmänge, reisib, võtab SMS-laene.
  14. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt on hagejal töötasu vähendamine tõendamata ja eluliselt ebausutav. Hageja töötasu on kõvasti üle Eesti keskmise, kuna perioodil 01.02.2020 – 18.05.2020 on hageja kontol sissetulekud 11 211,74 eurot, st u 3200 eurot kuus. Hagejal on ka teine pangakonto, mida ta pole kohtule esitanud, st pole aru saada, millised rahad seal veel liiguvad. Saab eeldada, et tööandja kannab osa töötasu ka sinna. Hageja väidab, et tal on krambid ja seljavalud, aga ometi töötab edasi XXX ega ole võtnud mitte midagi ette selleks, et leida lahendusi kostjatele elatusraha maksmiseks. Samas ka tööandja ei lõpeta lepingut. Järelikult on väärt töötaja, kes teeb oma etteantud füüsilise töö ära (I kd, 190 jj). Kuigi 27.12.2019 – 07.02.2020 oli hageja pikalt haiguslehel ja väidetavalt on tal rahalised raskused, kuid ometi on hageja ostnud endale televiisori 32`` HD teler Samsung kogusummas 349,80€. Telefon Samsung Galaxy A 50 on sünnipäevakingitus, mistõttu ei saa seda arvestada elatisraha sisse. Sülearvuti Dell on hageja aga ostnud hoopiski endale, mitte lastele. Lapsi varustas distantsõppe ajal sülearvutitega ema tööandja. 21.06.2017 sülearvuti DELL Inspiron 3552 Pentium 4GB sai kostja C. C. endale sünnipäevakingiks. Sülearvuti ostust on möödas tänaseks kolm aastat, sülearvuti amortisatsiooni ajaks loetakse kaks aastat, mistõttu on imelik seda nii palju hiljem näidata kostjate kuluna (I kd, 194 jj). Isa varaline seis on võrreldes 2015 aastaga väga olulisel määral paranenud. Lisaks on hagejal väga hea asukohaga korter, mida ta 90% ajast ei kasuta. Hageja on oma tervisekahjustustes ise süüdi, kuna on joobes olles peksa saanud, haigestumine ja vigastused ei peaks jätma lapsi ülalpidamiseta. Sissetuleku vähenemise korral oleks hagejal olnud võimalik kasutada Swedbanki poolt pakutud laenumaksega seotud kindlustust. isa ei peaks maksma laenu ja ta saaks iga kuu hoida kokku 200 eurot, et maksta see lastele ning elada koroona-periood üle. Enamgi veel, kui jätta ära suitsud ja alkohol, jääks ühes kuus alles u 150 eurot, millega saaks tasuda lastele elatist. (I kd, tlk 198). Kohtuistungid
  15. Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 03.07.2020 ja 12.08.
  16. 03.07.2020 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et hageja saab miinimumtasu. Ametlik töötasu on vähendatud, tööandja on taotlenud ka toetust. Ta töötab Eesti firmas, palk ja töökäsud käivad kõik läbi selle firma. Lähetuskuludest kannab ta ise sõidu-ja söögikulud., need lähevad kindlatele kuludele ega ole päris sama, mis palk. Vähendatud 100 € arvelt saavad kostjad riiklikke toetusi ja seega elatise vähendamine nende olukorda ei halvendaks. Tegemist on kahe lapsega, kes elavad ühes peres, seega toidutegemise kulu on ka väiksem. Mõlemad on XXX, üks noorem, teine vanem – taaskasutuse teema. Ükskord tulid lapsed isa juurde katkiste teksadega ning isa pidi neile uued ostma. 3 Tsiviilasi nr 2-20-7198 Kostjate esindaja selgitas, et teksad ei olnud katki, vaid tegemist oli moes olevate lõhkiste teksadega. Lastel on ka oma elustandard. Kui isa elustandard on kõrgem, siis lastel on sellest ka õigus osa saada. Eriolukorra ajal lapsed ei lõpetanud tarbimist, vastupidi, laste pideva kodus viibimise tõttu suurenes toidukulu. Kui 2015.a sai kompromiss sõlmitud, siis oli isa sissetulek 500600 € kuus, täna on rohkem kui 1000 € kuus. Ei näe mõjuvat põhjust elatist vähendada. Isa olukord viie aasta tagusega võrreldes on paranenud. Isa elab XXX tööandja kulul, on terve XXX meesterahvas, kes saab teha lisatööd ja ka müüa oma korteri XXX, mida ta ei kasuta.
  17. 12.08.2020 kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss elatise summas 250 eurot lapse kohta. Hageja avaldas, et saaks maksta 200 eurot lapse kohta kuus. Kostja ei ole tõendanud, et laste vajadused oleksid oluliselt suurenenud. Kostjate esindaja ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus Asjaolud ja kohtu seisukoht
  18. Tartu Maakohtu menetluses on B. B. hagi A. A. ja C. C. vastu elatise vähendamise nõudes. Mõlemad pooled, nii hageja kui ka kostja, on kohtule esitanud ohtralt seisukohti ja muid menetlusdokumente ning ka oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kokkuvõtvalt on hageja, B. B. , on leidnud, et temalt väljamõistetud elatist tuleks vähendada alla seadusjärgse miinimummäära alljärgnevatel asjaoludel:
  19. Hageja sissetulek on vähenenud ning lähiajal pole oodata suurenemist/taastumist;
  20. Hageja tervislik seisund tingis sissetuleku vähenemise ning võib-olla ei võimalda enam samas või suuremas ulatuses töötada;
  21. Ka väiksem elatis kataks laste vajadusi, sest ema on laste vajadused ülepaisutanud, kahe lapse puhul on mastaabisääst ning ka RAKE-uuringu kohaselt on laste vajaduste isale langev osa kehtivast elatise miinimummäärast väiksem;
  22. Osa vajadustest on kaetud lapsetoetusega;
  23. Hageja katab vahetult kostjate kulutused arvutile ja telefonile, mis tuleks ka arvestada elatise katteks. Kostja hinnangul tuleks elatise vähendamise hagi jätta rahuldamata ning tegelikult oleks õigustatud elatise suurendamine järgmistest asjaoludest nähtuvalt:
  24. Isal on teine konto, mille sissetulekuid ta varjab, isa elustiil ja tehtud kulutused viitavad, et tegelikult on ta sissetulek suurem;
  25. Hageja XXX G. G. ei anna mitte hagejale laenu, vaid kingib niisama raha;
  26. Aastal 2019 ostis isa lastele arvuti ja telefoni – need olid sünnipäevaks kingitused. Järgnevalt võtab kohus seisukoha poolte väidete osas.
  27. Hageja on elektroonilisest rahvastikuregistrist nähtuvalt kostjate isa. Hageja väited, mille kohaselt ei pruugi ta olla vähemalt ühe kostja isa, ei oma praegu asja lahendamisel tähtsust. Kohus lähtub otsuse tegemisel rahvastikuregistrisse tehtud kannetest isaduse osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on hageja kohustatud kostjaid ülal pidama. Pooled vaidlevad aga selle üle, kui suure rahasumma peaks hageja kostjatele elatisena tasuma. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Varasemalt on XXX Maakohus XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX kinnitanud kostjate seadusliku esindaja E. E. i ja hageja B. B. i kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kummagi kostja ülalpidamiseks elatist seadusjärgses miinimummääras. Seadusjärgne miinimummäär oli
  28. aastal 195 eurot kuus ning on
  29. aastal 292 eurot kuus. Hageja on esitanud taotluse varasemalt kohtus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas käesoleval juhul võib esineda elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. 4 Tsiviilasi nr 2-20-7198 13.05.2015 kinnitatud kompromissimäärusest täpsemaid vaidluse asjaolusid ei nähtu. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-119-15, p 12 ja 3-2-1-124-15 p 11). Seega peab kohus praeguse vaidluse lahendamisel analüüsima, kas oleks põhjendatud hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmine väiksemas summas kui varasemalt kokku lepitud seadusjärgne miinimummäär (praegu 292 eurot kuus kummagi lapse kohta).
  30. Hageja on elatise vähendamise alusena tuginenud kahele peamisele asjaolule:

(1)tema varaline seisund on halvenenud ega võimalda töö vähenemise, koroonaviirusest tingitud eriolukorra ja seljavalu tõttu ning
(2)ka vähendatud ulatuses elatis oleks piisav katmaks kostjate baasvajadusi. Praegusel juhul hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja majanduslik seisund on halvenenud. Nimelt on hageja viibinud seljavigastuse tõttu haiguslehel XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (I kd, tlk 48, 108, 132), mille ajal on tema sissetulek olnud väiksem. Samuti on hageja saanud kevadisel karantiini-perioodil Töötukassast palgahüvitist (I kd, tlk 11) ning toimikus on tööandja kinnitus selles osas, et töötasu on alandatud majanduslanguse tõttu ning lähima kuue kuu jooksul ei näe võimalust töötasu tõstmiseks, kuna palju tellimusi on ära jäänud (I kd, tlk 165). Isa sissetulekud on perioodil 01.
  1. kuni 18.05.2020 (I kd, tlk 4-12) olnud järgnevad:     Veebruar 2020: makse oma kontolt 566 eurot (50 eurot, 16 eurot, 500 eurot); laekumised emalt G. G. ilt 1310 eurot (350 eurot, 30 eurot 100 eurot, 650 eurot, 180 eurot); töövõimetushüvitis 292,32 eurot (221,76 eurot, 70,56 eurot); avanss tööandjalt 600 eurot (100 eurot ja 500 eurot). Kokku töötasu või selle asemel makstavate hüvitiste laekumisi 892,32 eurot. Märtsis 2020: XXXlt 170 eurot (20 eurot, 150 eurot); tööandjalt R. S. OÜ kokku 2012,22 eurot (1412,22 eurot, millest päevaraha 512 ja hiljem veel päevarahad lisaks 600 eurot); makse oma teiselt kontolt 580 eurot (500 eurot, 50 eurot ja 30 eurot). Päevarahad 1112 ja töötasu 912,22 eurot. Aprillis 2020: ülekanded oma kontodelt 580 eurot (20 ja 30 eurot, 500 eurot); laekumised XXXlt 240 eurot (200 eurot ja 2 x 20 eurot); laekumine tööandjalt 1729,97, millest päevaraha
  2. Seega töötasu 1593,97 ja päevarahad 136 eurot. Mai 2020: laekumised XXXlt 600 eurot; tööandjalt avanss 150 eurot; päevaraha 384 eurot; töötukassast palgahüvitis 771,20 eurot; ülekanded oma kontolt
  3. Seega töötasu ja selle asemel makstavad hüvitised kokku 921,20 ja päevaraha 384 eurot. Suvekuudel (juuni-juuli 2020, I kd, tlk 174 – 181) on hageja sissetulekud järgmised:   Juunis avanss 150 ja Töötukassa palgahüvitis 771,20 eurot, kokku 921,20 eurot. Lisanduvad maksed oma kontode vahel ja ülekanded XXXlt 450 eurot; Juulis töötasu 1298,03 ja päevaraha 416, lisanduvad ülekanded oma kontode vahel ja ülekanded XXXlt 1200 eurot Ka hageja teiselt kontolt (II kd, tlk 31) ei nähtu muid sissetulekuid. Nähtub rahaline abi XXXlt, maksed oma kontode vahel ning elatise tasumine kostjatele. Kohus ei arvesta sissetulekuna krediidiasutustelt võetud laene, veebruaris 2020 laekunud kindlustushüvitist ja ühekordseid väikestes summades laekumisis eraisikutelt. Kohus ei arvesta ka hageja majandusliku seisnud hindamisel vajadusega teostada krediidiasutustest võetud laenude tagasimakseid (v.a eluasemelaen). Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt on ta võtnud laenu kostjatele elatise maksmiseks. Samuti ei ole elatise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja on võtnud kiir- või tarbimislaene ning ei suuda nüüd teenindada kõigi võetud laenude tagasimakseid. Kostjad ei pea oma eluvajadusi piirama hageja ebamõistlike finantsotsuste pärast. 5 Tsiviilasi nr 2-20-7198 Samuti ei ole põhjendatud tööandja makstud päevarahade hageja sissetuleku hulka arvestamine. Päevaraha on mõeldud teises riigis töötamisega kaasnevate vältimatute kulutuste (toitlustus, majutus, transport) katmiseks. Tegemist ei ole hageja sissetuleku ega töötasuga. Samuti on hageja ka XXX s viibinud ning ostnud sinna sõiduks laevapileteid (I kd, tlk 139-163) ning konto väljavõttest nähtuvalt teinud kulutusi toitlustusele. Seega ei ole tegemist sellise sissetulekuga, mida saaks arvesse võtta Kostjatele elatise maksmisel. Kohus ei võta hageja sissetulekutena arvesse ka laekumisi XXXlt G. G. ilt. XXXl ei ole seadusest tulenevat kohustust oma täisealist poega toetada ning ta võib selle igal ajal lõpetada. Seetõttu ei oleks õige arvestada ema kontolt tehtavaid ülekandeid hageja püsiva sissetulekuna, mille arvelt ta võiks ka tulevikus kostjatele elatist tasuda. Seda eriti olukorras, kus G. G. on kinnitanud, et tema sissetulek on vähenenud, ta soovib varsti jääda pensionile ning hageja toetamise lõpetada (I kd, tlk 44). Kuivõrd ei nähtu ka, et tegemist oleks laenuga, mida hageja oma XXXle järjepidevalt tagasi maksab, ei arvesta kohus nende summade tagasimaksekohustusega. Eelnevast nähtub, et kostja töine tulu või selle asemel makstud hüvitised (ajutise töövõimetuse hüvitis ja Töötukassa palgatoetus) on perioodil veebruar – juuli 2020 olnud keskmiselt 1089,82 eurot kuus ((892,32 + 912,22 + 1593,97 + 921,20 + 921,20 + 1298,03) : 6 = 1089,823). Seega jääb hagejale pärast elatise tasumist oma kulude katteks keskmiselt 505,82 eurot kuus (1089,82 – 584 = 505, 82). Olulisemate vältimatute kohustusena tuleb hagejal tasuda eluasemelaen (igakuine makse 364,85 eurot – I kd, tlk 13), korteri kindlustus (ligikaudu 10 eurot – I kd, tlk 16-17) ning kommunaalkulud (jaanuaris 2020 summas 128,64 eurot). Tõenäoliselt lisanduvad veel kulutused toidu- ja esmatarbekaupadele (mis XXX s tööl viibimise ajal on osaliselt kaetud päevarahadega), tasu elektrienergia ja sideteenuste eest. Asjas ei ole tõendamist leidnud kostjate esindaja väited hageja luksusliku ja laristava elustiili kohta. Üksnes asjaolu, et hageja ostis omale televiisori (I kd, tlk 204), ei tõenda seda. Televiisor on tavapärane igapäevane tarbeese. Kohus ei pea põhjendatuks kostjate esindaja väiteid, mille kohaselt võiks hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks müüa maha oma Eestis asuva korteri. Tegemist on hageja Eesti-elukohaga, mida hageja kasutab Eestis viibides.
  4. Pooled vaidlevad selle üle, milline on käesolevas tsiviilasjas kostjate vajaduste suurus. Iseenesest on õige kostjate esindaja väide, mille kohaselt miinimumelatise väljamõistmisel laste vajaduste suurust hinnata vaja ei ole. Küll aga on laste vajaduste suurus vaja kindlaks teha elatise vähendamisel alla miinimummäära. Arvestades, et asjas on kaks kostjat, tuleks hinnata nende kummagi vajadusi eraldi. Kostjate esindaja on kostjate vajaduste iseloomustamiseks esitanud tabeli (I kd, tlk 56-61). Tabelist nähtub, et kahe laste vajaduste suuruseks kokku on 3171,07 eurot. Kuna tabelis ei ole kummabi lase vajadusi eraldi välja toodud, teeb see ühe lapse vajaduste suuruseks kummagi lapse vajaduste suuruseks 1585,54 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud tabelis on kostjate vajadused osaliselt ülepaisutatud. Nii ei ole laste ülalpidamiskulude hulka põhjendatud arvata elatise vaidluse õigusabikulusid (380,16 eurot). Lastel oleks olnud võimalik taotleda oma esindamiseks riigi õigusabi. Samuti ei ole põhjendatud laste vajaduste hulka arvestada kulutusi lemmikloomadele. Kuna laps on piiratud teovõimega, teeb otsuse lemmiklooma võtta lapsevanem, mistõttu peaks ka lapsevanem kandma lemmikloomadega seonduvad kulutused. Kui lemmikloomad on kunagi võetud hageja ja kostjate ema ühisel otsusel, oleks tulnud need ka suhte lõppedes pooltel omavahel ära jagada ning leppida kokku, kumb edaspidi lemmikloomadega seonduvad kulud kannab. Vajadus ravipediküüri järgi on tõendatud ainult A. A. il (II kd, tlk 106), mistõttu ei ole C. C. il nimetatud vajadus tõendatud. Samuti on kohtu hinnangul eluliselt üle paisutatud kulutused iluteenustele (juuksur, maniküür). Maniküürteenused (ilma meditsiinilise näidustuseta) ning juuste salongihooldused ei ole eluline baasvajadus. Üle paisutatud on ka kulutused tele- ja sideteenustele ning toidule ja transpordile. Praegusel juhul on kostjate esindaja jaganud toidukulud kõigi pereliikmete arvuga, arvestamata, et kostjate kasuisa osa toidukulust on eelduslikult suurem kui 6 Tsiviilasi nr 2-20-7198 kostjatel. Ka laste hädavajalike transpordikulude hulka ei saa arvestada kulutusi sõiduks maniküürteenuse osutamise asukohta või lemmikloomadega loomaarsti juurde. Samuti on põhjendamatu hankida lastele ülejäänud perest eraldi teleteenuse pakett. Esile ei ole toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust lugeda põhjendatuks ja vajalikuks laste kulutused teisele eluasemele. Üksnes asjaolu, et tegemist on laste sünnikoduga, ei anna alust jätta teise elukohaga seonduvaid kulutusi osaliselt laste kanda. Kostjatel on olemas elukoht ning vaidlusaluse korteri omanik on kostjate ema, mistõttu peaks ka tema kandma korteriga seonduvad kulud. Samadel põhjustel pole laste baasvajaduseks ka transpordikulu teise elukohta sõidul. Juhul, kui vanemate sissetulekud ja elatustase seda võimaldavad, võib loomulikult laste vajaduste katmiseks kulutada rohkem, nt viia lapsi autoga kooli olukorras, kus käib ka koolibuss, panna kummalegi lapsele tuppa eraldi isiklikuks kasutamiseks televiisori või võimaldada lastele maniküüriteenuseid ja juuksuris salongihoolduseid. Kui aga ühel vanemal on kas endal või elukaaslase toel suuremad rahalised võimalused, ei saa ta eeldada, et teine vanem panustaks lastega seonduvate baasvajadusi ületavate lisakulude katmiseks temaga võrdselt.
  5. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sellised asjaolusid käesolevalt ei esine. Elatise täiendava vähendamise aluseks võiks olla samuti see, kui lapse vajadused on riiklikust miinimumist väiksemad ning kaetud osaliselt muude vahendite, nt riigipoolsete toetustega. Hageja on leidnud, et üheks elatise vähendamise aluseks on see, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike peretoetustega. Praegusel juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostjate ema arvele laekub mõlema kostja eest riiklik lapsetoetus, mille suuruseks on perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 ja 2-16-11905 p 19). Riigikohtu lahendi nr 2-16-118651 p-de 12 ja 13 kohaselt peab elatise alla miinimummäära vähendamisel kaaluma elatist saama õigustatud laste ning elatist maksma kohustatud vanema huve. Arvestades, et isa igakuine sissetulek on üldise raske majandusliku olukorra tõttu tööandja kinnitusel vähenenud, hageja ema on avaldanud, et ei saa enam hageja rahalist toetamist jätkata, osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, ning laste vajaduste rahuldamiseks piisab ka poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendatud elatisest, tuleb kostjatele makstavat elatist tuleb vähendada poole riikliku lapsetoetuse võrra. Kohtu veendumust kinnitab RAKE veebruaris 2020 avaldatud uuringukokkuvõtte „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ Uuringukokkuvõttes on hinnanud laste vajadusi ja pakkunud välja, et miinimumelatis võiks lapse vanust ja vajadusi arvesse võttes olla kostjate vanusegrupis ehk 13 – 17 aasta vanuste laste puhul 208 eurot kuus. (kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf , lk 47). Ka kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud suurusega. Arvestades, et tegemist on teismeliste tütarlastega, kellel on mõnevõrra suurem kulu hügieeni- ja kosmeetikatarvetele (juuksur, akneravi, 7 Tsiviilasi nr 2-20-7198 nahaprobleemid, naiste hügieenitarbed) ning et kostjal A. A. on vajadus tasulise ravipediküüri järele (20 eurot kuus), kataks ka vähendatud määras elatis laste vajadused. Aastal 2020 on makstava elatise suuruseks seega 262 eurot kuus (292 – 30 = 262). Kuna nii elatise miinimummäära kui ka riikliku lapsetoetuse suurus võivad ajas muutuda, tuleb elatise suurus määrata mitte kindla summa, vaid muutuva suurusena.
  6. Hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust elatise täiendavaks vähendamiseks. Hageja on esitanud ka oma pangakontode väljavõtted ja selgitused oma kohustuste ja elustandardi kohta (I kd, tlk 174-180 ja II kd, tlk 31). Pangakontodelt nähtub, et hageja sissetulek võimaldab tema enda toimetulekut ning võimaldab ka lastele elatist maksta. Hageja on ka kompromissläbirääkimistel avaldanud, et suudaks maksta elatist summas 250 eurot kuus (II kd, tlk 23). Väljamõistetav elatis summas 262 eurot ei ole sellest oluliselt suurem, seega suudab hageja eelduslikult tasuda kummalegi lapsele väljamõistetavat elatist ilma oma isiklikku toimetulekut ohustamata. Kohus ei võta arvesse hageja väiteid selle kohta, et tema kontole kantavad summad on brutotöötasuna. Hageja väited on ebaselged ja raskesti arusaadavad, hageja ei ole esitanud konkreetset arvestuskäiku ega toonud välja, milline on tema tulumaksukohustus ning lõplik netosissetulek. Samuti on hageja esitatud XXX maksuhalduri dokumendid XXX keelsed ning esitatud ilma tõlketa. Isegi, kui hageja väide töötasu arvestuse kohta oleks tõendatud, ei annaks see alust elatise täiendavaks vähendamiseks. Hageja on tööealine ja töövõimeline isik ning tal on kohustus hankida rahalisi vahendeid lisaks endale ka kostjate ülalpidamiseks. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, et tema töövõime oleks püsivalt vähenenud määral, mis ei võimalda enam tavapärast sissetulekut teenida. Hageja seljavigastus oli ajutise iseloomuga ega anna seetõttu alust elatise püsivaks vähendamiseks. Hageja on töövõimeline ja tal on olemas töökoht. Ehkki Covid-19 viiruspuhangute tõttu võib olla mõnevõrra raskem tasuvat tööd leida, suudab hageja siiski eelduslikult teenida sissetulekut määras, mis võimaldab katta enda eluvajadused ning maksta ka lastele elatist. Hagejal on kohustus üleval pidada oma alaealisi lapsi ning sissetuleku vähenemisel peab hageja vajadusel laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka enda vajadusi piirama ja tegema elustiilis korrektuure ja vähendama mittehädavajalike kulutuste (tubakas, alkohol, meelelahutus jne).
  7. Seadusjärgsest miinimumsummast väiksema elatise aluseks võib olla mh see, et laps viibib olulise aja koos elatist maksva vanemaga ning sel ajal kannab viimane lapse ülalpidamise kulusid vahetult. Hageja on taotlenud, et elatise maksete sisse arvestataks ka mõningad kostjatele ostetud esemed. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid esemeid tuleks elatisena arvestada. Hageja väidab, et on ostnud kostjatele
  8. aastal elektroonilisi seadmeid. Hageja on ostnud telefoni ostmine summas 299 eurot (I kd, tlk 117) ning Sülearvuti Dell Inspiron soetamine 619,98 eurot (I kd, tlk 121), sülearvuti ja hiire ostmine aastal 2017 (I kd, tlk 128). Esemete ostmist saab ülalpidamiskohustuse täitmisena kohtu hinnangul käsitleda üksnes siis, kui vanemate vahel on vastav kokkulepe või kui tegemist on igapäevaseks eluks hädavajaliku esemega. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja nimetatud seadmete osas oleks olnud vastav kokkulepe või tegemist oleks olnud eluks hädavajalike kulutustega. Seega ei saa neid kulutusi arvestada elatise tasumisena. Samuti ei ole elatist tasuval vanemal keelatud teha lisaks elatise maksmisele lastele täiendavalt kingitusi, nt sünnipäevaks. Tõendamata on teksapükste ostmine, mistõttu kohus selles osas seisukohta ei võta.
  9. Kohus märgib, et pooled on esitanud kohtule ohtralt käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust mitte omavaid seisukohti ja dokumente, paisutades nii kunstlikult menetluse mahtu. 8 Tsiviilasi nr 2-20-7198 Kostjate väited selle kohta, kuidas hageja ei valmista neile hageja juures viibides maitsvat toitu või on lastega kohtudes joobeseisundis, ei oma puutumust elatise väljamõistmisega. Seetõttu jätab kohus need väited käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta. Samuti on mõlemad pooles esitanud ebaproportsionaalselt palju asjasse puutumatuid väiteid hageja ja kostjate ema iseloomuomaduste, elukommete, varasema ühise elu korralduse ning isa ja ema konfliktsete suhete ja varasemate tarbimisharjumuste kohta. Sellised väited ei oma asja lahendamisel tähtsust ning kohus jätab need tähelepanuta. Samuti ka hageja tõendamata kahtlused isaduse osas (näiteks: I kd, tlk 194-198, II kd lk 91 pöördel kuni lk 93 pöördel jne ). Kostjate vanaema G. G. ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks, mistõttu jätab kohus tähelepanuta ka kostjate väited vanaema väidete osas ning ka hageja vastavad vastuväited (näiteks: I kd, lk 192 ja II kd, lk 91 pöördel).
  10. Kostjate esindaja 28.09.2020 seisukoht on esitatud ilmselge hilinemisega ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 ja 331 lg 1 alusel jätab kohus selle tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähtja möödalaskmise tõttu vastu võtmata kostjate 31.08.2020 esitatud tõendid. 12.08.2020 istungil määras kohus pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks kuni 24.08.2020 ning vastaspoole poolt esitatu osas seisukoha esitamiseks kuni 31.08.
  11. Seega tuli kõik tõendid ja uued seisukohad esitada hiljemalt 24.08.2020 ning 31.08.2020 enam kohtule uusi tõendeid esitada ei saanud. Menetluskulud
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelnevast tulenevalt jätab kohus poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus sellist otsustust õiglaseks ja põhjendatuks. Hageja on taotlenud, et kohus jätaks kõik menetluskulud kostjate kanda, kuna kostjad ei nõustunud ühegi kompromissiga. Kohus nimetatud taotlust ei rahulda. Kostjatel ei ole kohustust nõustuda hageja poolt pakutud kompromissettepanekutega. Samuti rahuldas kohus hagi erinevas ulatuses kui oli hageja poolt välja pakutud kompromissettepanek. Hageja oli kompromissina nõus tasuma 200-250 eurot kuus lapse kohta, kuid kohus vähendas tasutava elatis
  13. aasta seisuga 262 euroni. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
  14. Kohus selgitab, et lapsevanematel on kohustus oma laste huve esindades käituda mõistlikult ja heas usus ning juhinduda laste parimatest huvidest. Kohus juhib hageja ja kostjate ema tähelepanu asjaolule, et nad mõlemad on esitatud õigusabikulunimekirjade kohaselt kandnud märkimisväärses summas menetluskulusid. Kostjad sealjuures ainuüksi maakohtu menetluses 28.09.2020 nimekirja kohaselt 7470,80 eurot, hageja 1270 eurot (II kd, tlk 32 ja 87, 97) Sealjuures sisaldab suur osa kummagi poole menetlusdokumentidest asjasse puutumatuid väiteid poolte varasemate isiklike suhete, hageja ema isikuomaduste ning kostjate ema elukommete üle. Palju on ka korduseid ning liiga detailseid arutelusid nt hügieenisidemete maksumuse üle. Arvestades, et vaidluse all oli elatise vähendamine summas 100 eurot kuus kummagi lapse kohta, oleks õigusabile kulunud summadest piisanud ka hagi rahuldamise ja elatise vähendamise korral mitu aasta laste sama elustandardiga ülalpidamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9 Tsiviilasi nr 2-20-7198 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.