Obsah (5)

§ 121§ 74§ 75§ 76§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11891 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi I

§ 121

lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 10-kuulise vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui I. Elias ei pane kaitseajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 10.02.

2. Tartu Maakohtu 20.01.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel I. Eliasele mõistetud vangistus täitmisele, sest I. Elias lahkus
4. a mais kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki, asus seal elama ja töötama ega täitnud sellest ajast alates ühtki kriminaalhoolduse nõuet. Tartu Maakohtu 10.12.
5. a määrusega kuulutati I. Elias tagaotsitavaks, 15.01.2020 koostati tema suhtes Euroopa vahistamismäärus, 22.11.2020 peeti ta Soomes kinni ja 14.01.2021 toimetati ta Eestisse. Tartu Maakohtu 20.01.
6. a määrus jõustus 05.02.2021, I. Eliase karistuse kandmise algusajaks loeti 22.11.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 22.09.
8. Tartu Vangla esitas 14.04.2021 Tartu Maakohtule I. Eliase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta I. Eliase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
9. I. Eliast on kriminaalkorras karistatud 7 korda (6 karistust on arhiveeritud) ja ta kannab vanglas karistust
10. korda. I. Eliase kuritegude dünaamika on olnud varieeruv ning ta on vaheldumisi toime pannud varavastaseid kuritegusid ja vägivallakuritegusid. Viimase kuriteo pani I. Elias toime
11. aastal ja see oli vägivallakuritegu. I. Elias kannab praegu vangistust, sest ta ei täitnud katseajal kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. Kuritegude soodustegurid on alkoholi tarvitamine, töötus, sõprade mõju ja toetava tugivõrgustiku eeskuju puudumine. 3.
12. I. Elias viibib vanglas alates 22.11.2020, tal pole distsiplinaarkaristusi ja tema käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. I. Elias on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja vargustes. Oht on kõige tõenäolisem, kui I. Elias suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, otsib alkoholijoobes teravaid elamusi või kui tal on võlad. 3.
13. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Eliase õdedest-vendadest kolm on olnud kriminaalhooldusel või aresti all ja I. Eliase tutvusringkonda (kodukohas Võrus) kuulusid peamiselt karistatud isikud, kelle poolt ta oli äärmiselt mõjutatav. Väidetavalt ei soovi I. Elias enam kriminaalse tutvusringkonnaga suhelda. I. Eliase riskeerivat elustiili näitab soov saada teravaid elamusi. I. Eliase lähedaste hulka kuuluvad ema, isa, kaks õde ja kaks venda. Suhted lähedastega on head. Lähedased ootavad I. Eliast koju ja on valmis teda toetama. 3.
14. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Elias alustas alkoholi tarvitamist 10-aastaselt ja 14-aastasena tarvitas alkoholi iga nädal mitmeid päevi järjest. Ta on alkoholijoobes olles pannud toime kuritegusid ja käitunud vägivaldselt. I. Elias on tunnistanud, et alkoholi liigne tarvitamine on probleem, ja ta on sellega tegelenud ̶ I. Elias läbis sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2 3.
15. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Elias on käitunud alkoholijoobes olles agressiivselt ja lahendanud probleeme ebaratsionaalselt. Seega on tema probleemide lahendamise oskus puudulik. Kuigi I. Elias on läbinud sotsiaalprogrammid Equip ja Õige Hetk, pole tema käitumine muutunud. I. Elias on käitunud sarnase mustriga ja teinud samu mõttevigu. Ta käitub impulsiivselt ja hiljem kahetseb tehtut. I. Elias on inimeste usaldamisel veidi naiivne ja kogenematu. 3.
16. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduv karistatavus ilmestab I. Eliase kuritegelikke hoiakuid. Samuti rikkus ta viimasel katseajal kriminaalhoolduse nõudeid ja lahkus kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki. I. Elias on varem avaldanud, et soovib elada õiguskuulekalt ja tööle asuda. 3.
17. Haridusest ning tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, sest I. Eliasel puudub põhiharidus, mis vähendab konkurentsivõimet tööturul ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. I. Eliasel pole vanglast vabanemisel kindlat töökohta, tema ametlikud töökohad Eestis on olnud lühiajalised ja K-Raha andmetel on tal 3938,45 eurot tasumata nõudeid. I. Elias soovib minna Soome elama ja tööle. Tal on osaline töövõime kuni 21.01.2023 ja talle on määratud töövõimetoetus. Vanglast vabanemisel saab I. Elias end Eesti Töötukassas arvele võtta või leida iseseisvalt ametliku töö. Vajadusel on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toetuste saamiseks. 3.
18. Seoses I. Eliase eluaseme, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. I. Elias saab pärast vanglast vabanemist asuda elama õe juures Võru maakonnas Võru vallas Osula külas Lepalinnu 7 asuvas korteris, mis kuulub tema emale. Ema ja õde on nõus, et I. Elias tuleb oma elukohta tagasi. Edaspidi soovib I. Elias naasta Soome elama. 3.
19. Juhul, kui kohus otsustab I. Eliase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I. Eliasele katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel panna I.

Eliasele katseajaks täiendavad kohustused: 1) hoiduda alkoholi tarvitamisest; 2) võtta end Töötukassas arvele või otsida iseseisvalt ametlik töökoht 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ning 3) hoiduda suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi I. Eliase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub Tartu Vangla järeldustega ja lisab, et I. Elias on kahtlustatav kriminaalasjas nr
3. Kohtuistungil ütles I. Elias, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Tal on kindel elukoht ja ta pole 3 aastat alkoholi tarvitanud. Alkoholiprobleem oli
4. aastal, aga nüüd enam pole. I. Elias lõpetas alkoholi tarvitamise ära. Kinnipeetava iseloomustuses on selles osas vanad andmed.
5. aastal viimaste kuritegude toimepanemise ajal oli I. Elias siiski alkoholijoobes. Pärast käitumiskontrolli lõppu soovib I. Elias Soome naasta. Ta usub, et saab nüüd kontrollnõuete täitmisega hakkama. I. Elias loobus eelmisel korral kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ja läks Soome. Ta töötas Soomes ja tööandja ütles, et kui I. Elias käib pidevalt ära, peavad nad ta vallandama. I. Elias ei mõelnud tol hetkel tagajärgedele ja arvab, et käitus valesti. Kui I. Elias vabaneb ennetähtaegselt, täidab ta nüüd kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul on alust arvata seda seetõttu, et I. Elias üritab seekord olla tingimiste aja lõpuni nii nagu peab ega põgene kuhugi. Pärast kriminaalhoolduse lõppu läheb ta Soome, kus teda ootab töökoht. 3 Uus kuritegu, milles I. Eliast kahtlustatakse, on üks vana vargus. Ta ei pannud seda kuritegu toime. Kui kohus vabastab I. Eliase vanglast ennetähtaegselt, on tal võimalik asuda staabeldajana tööle xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta on ka varem töötanud. I. Eliase tugivõrgustik on tema pere. Kui ta lõpetas alkoholi tarvitamise, ei suhtle ta enam vana seltskonnaga. Samuti käituvad karistatud õed ja vennad praegu seaduskuulekalt. Kuigi ennetähtaegsel vabanemisel seatav käitumiskontroll on pikem kui kandmata karistusaeg, soovib I. Elias siiski vanglast vabaneda. Ta teab, et suudab käitumiskontrolli nõudeid järgida, ja tahab end proovile panna. I. Elias ei suhtle alkoholi tarvitavate isikutega ning kui õed-vennad välja arvata, pole tema tutvusringkonnas praeguse seisuga kriminaalkorras karistatud isikuid. I. Elias soovib võimalust.
6. Kaitsja toetas kohtuistungil I. Eliase ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus inimene soovib ennetähtaegselt vabaneda ja karistusaja lõpp on suhteliselt lähedal, kannab ellu tagasipöördumine ja kriminaalhooldusele allutamine oma eesmärki, et isik saab vabaduses olla ja oma probleemidega tegelda. Ta on järelevalve all ja teab, et kui kriminaalhoolduse nõuete rikkumisel tuleb naasta vanglasse. Esialgu karistati I. Eliast tingimisi vangistusega ning see oli tema enda rumalus, et ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Enam ei tohiks tekkida rumalat mõtet, et teda ei leita Soomest üles, ja ta võiks oma karistuse edaspidi tingimisi täita. Kohtu seisukoht
7. I. Elias kannab alates 22.11.2020 vangistust kahe teise astme kuriteo (

§ 121

lg 1 ning § 199 lg 2 p-d 4 ja 8) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. I. Elias on talle mõistetud 10-kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära peaaegu 6 kuud (s.o enam kui poole) ja kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab I. Elias vanglast vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik I. Elias allutada käitumiskontrollile. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused I. Eliase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 9. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas 4 ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 10. I. Elias tunnistati Tartu Maakohtu 25.01.2018. a otsusega

§ 121

lg 1 järgi süüdi selles, et ta lõi 02.07.2016 teisele inimesele jalaga ühe korra pea piirkonda, mille tagajärjel murdus kannatanul kaks hammast, huule siseküljele tekkis haav ja ta tundis füüsilist valu. Sama otsusega tunnistati I. Elias

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi süüdi selles, et ta sisenes 14.07.2016 ukseluku avamise teel tootmishoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära murutrimmeri väärtusega 350 eurot. I. Elias oli varem toime pannud röövimise. Tartu Maakohtu 20.01.

1. a määrusega pöörati I. Eliasele karistuseks mõistetud 10-kuuline vangistus täitmisele, sest ta lahkus
2. a mais kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki, asus seal elama ja töötama ega täitnud sellest ajast alates ühtki kriminaalhoolduse nõuet. Tartu Maakohtu 10.12.
3. a määrusega kuulutati I. Elias tagaotsitavaks, 15.01.2020 koostati tema suhtes Euroopa vahistamismäärus, 22.11.2020 peeti ta Soomes kinni ja 14.01.2021 toimetati ta Eestisse.
4. Nagu öeldud, on I. Elias käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas peaaegu 6 kuud ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda distsiplinaarkorras karistatud. Seega on I. Elias käitunud vanglas nõuetekohaselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et I. Eliasel on vanglast vabanemisel võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema lähedased ̶ ema, isa, kaks õde ja kaks veda ̶ ootavad teda koju ja on valmis teda toetama. Kohtuistungil selgitas I. Elias, et ta pole aastaid alkoholi tarvitanud ja tal pole enam alkoholiprobleemi. Kohtu arvates ei kaalu ülal toodud positiivsed asjaolud üles arvukaid negatiivseid asjaolusid.
5. Kuigi I. Elias pani viimased kuriteod toime
6. a suvel (s.o peaaegu 5 aastat tagasi), lahkus ta
7. a mais (s.o ca 3 aastat hiljem) käitumiskontrolli ajal Eestist, ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde ega täitnud ühtki kriminaalhoolduse nõuet. I. Elias oli tagaotsitav alates 10.12.2019 kuni 22.11.2020 (s.o peaaegu 1 aasta), misjärel ta peeti Soomes kinni ja toimetati 14.01.2021 (s.o veidi enam kui 4 kuud tagasi) Eestisse. Eelnevast nähtuvalt ei osuta vahepealsete süüditunnistamiste puudumine I. Eliase õiguskuulekale käitumisele, vaid teda pole süüdi tunnistatud põhjusel, et ta ei viibinud Eestis ja hoidis kriminaalhooldusest kõrvale. Seega iseloomustab I. Eliase käitumine viimaste aastate vältel teda äärmiselt negatiivselt.
8. Kohtul ei tekkinud ka I. Eliase vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et I. Elias on valmis edaspidi õiguskuulekalt käituma. I. Elias avaldas kohtuistungil, et ta loobus kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ja läks Soome. I. Elias töötas Soomes ja tööandja ütles, et kui I. Elias käib pidevalt ära, peavad nad ta vallandama. I. Elias ei mõelnud tol hetkel 5 tagajärgedele ja arvab, et käitus valesti. I. Elias usub, et saab nüüd kontrollnõuete täitmisega hakkama. Kohtul on alust arvata seda seetõttu, et I. Elias üritab seekord olla tingimiste aja lõpuni nii nagu peab ega põgene kuhugi. Pärast kriminaalhoolduse lõppu läheb ta Soome, kus teda ootab töökoht. Kohus I. Eliase seisukohta ei jaga. Lahkudes kriminaalhooldaja loata Soomest, ignoreerides süüdimõistva kohtuotsusega pandud kohustusi ja hoides 1 aasta vältel karistuse täitmisest kõrvale, väljendas I. Elias igasuguse koostöö tahte ja valmiduse puudumist. Ka kohtuistungil ei toonud I. Elias välja ühtki konkreetset asjaolu, mis annaks alust arvata, et tema suhtumine on vanglas olles muutunud. I. Elias ütles vaid, et üritab seekord käitumiskontrolli nõudeid täita. Pidades silmas eelnevat, pole kohtul tõsiseltvõetavat alust loota, et I. Eliase ennetähtaegsel vabastamisel kujuneb katseaeg edukaks.
9. Täiendavalt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et I. Eliase kuritegude soodustegurid on alkoholi tarvitamine, töötus, sõprade mõju ja toetava tugivõrgustiku eeskuju puudumine. Uute kuritegude oht on kõige suurem, kui I. Elias suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, otsib alkoholijoobes teravaid elamusi või kui tal on võlad. I. Elias on teiste poolt äärmiselt mõjutatav. Kohus märgib, et kuigi I. Elias avaldas kohtuistungil, et ta ei tarvita enam alkoholi, on ülejäänud riskitegurid endiselt alles.
10. Esiteks on I. Eliasel 3938,45 eurot tasumata nõudeid ning kuna tal puudub põhiharidus, on tema konkurentsivõime tööturul väike. See suurendab varavastaste kuritegude riski. Kohtuistungil avaldas I. Elias, et ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik asuda staabeldajana tööle xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta on ka varem töötanud. Kohus märgib, et kuna OÜ Aivar ja Merike võtab probleemideta tööle korduvalt vangistuses viibinud isikuid, on I. Eliase tulevaste töökaaslaste hulgas suure tõenäosusega teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid. Järelikult jääb tema suhtlusringkond suuresti samalaadseks. Kuna I. Eliase puhul on halva seltskonna mõju suur ohutegur, ei tekita kuritegude toimepanemise aegsetesse oludesse naasmine kindlust, et I. Elias suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. I. Eliase vabanemisjärgne elukorraldus pole varasemaga võrreldes oluliselt erinev.
11. Teiseks puudub I. Eliasel tugev toetav lähivõrgustik. Tal on kuus lähedast inimest, kellest kolm (õed ja vennad) on olnud kriminaalhooldusel või aresti all. Seega on I. Eliasel vaid kolm lähedast inimest, kes käituvad õiguskuulekalt. Arvestades I. Eliase aastatepikkust õigusvastast käitumist, tugeva tugivõrgustiku puudumist ja vanglast vabastamise korral teiste kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlema asumist, on kohtu hinnangul suur oht, ei I. Elias jätkab varasemal viisil. I. Eliase õigusvastase tegevuse katkestas vaid tema kinnipidamine ja kohtuistungil ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et I. Eliase suhtumine on vanglas olles muutunud.
12. Kuigi prokurör kardab I. Eliase poolt uute kuritegude toimepanemist ka põhjusel, et I. Elias on kahtlustatav kriminaalasjas nr 18261000470, siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. I. Elias selgitas kohtuistungil, et tegemist on vana teoga, milles ta end süüdi ei tunnista. Rohkem teavet pole kohtule kõnealuse kuriteokahtlustuse kohta esitatud. Ainuüksi uue kahtlustuse esitamine ei võimalda teha I. Eliase edasise käitumise kohta usaldusväärseid prognoose. Kohtu hinnangul esineb I. Eliase puhul uute kuritegude toimepanemise oht seetõttu, et ka praegu eksisteerivad riskitegurid, mis viisid varasemate kuritegudeni.
13. Eeltoodud põhjustel jätab kohus I. Eliase talle Tartu Maakohtu 25.01.
14. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 20.01.
15. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 6
16. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. I. Elias taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 03.05.
17. a määrusega anti I. Eliasele riigi õigusabi ja kaitsja A. Kello esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 162 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses.
18. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu ülal refereeritud mõttekäik praegusel juhul. Olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid kohus teeb vastupidise lahendi, tuleb kaitsjatasu mõista süüdimõistetult välja. Erinevalt karistusjärgsest kinnipidamisest on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine soodustus ja juhul, kui kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, alusetu, on põhjendanud jätta süüdimõistetu kanda selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 162 eurot välja mõista I. Eliaselt. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise osas teistsuguseid taotlusi, tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7