Obsah (11)

§ 163§ 162§ 168§ 193§ 65§ 66§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9036 Tsiviilasi I E (pankrot

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 15.04.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel 3,24 eurot. Võlgnikule kuulus xxxx vallas asuv kinnistu, mille võlgnik oli võõrandanud enne pankrotimenetlust. Pankrotihaldur Veli Kraavi hagi alusel tunnistati võõrandamise tehingud kehtetuks. Kinnistu avalikul enampakkumisel võõrandamisest laekus pankrotivarasse 15 000 eurot. Võlgniku igakuine töötasu on hetkel 1 200 eurot. Võlgniku töötasu näol on pankrotivarasse laekunud 9 961,22 eurot. Kokku moodustuvad laekumised 24 961,22 eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad 1 692,72 eurot, millest 1 218 eurot on seni kinnitamata. Kulud on võlausaldajate üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Panga teenustasud on kokku 4,16 eurot. Pandiese ja muu teadaolev vara puudub. Võlgniku varaks on nõue endise pankrotihaldur Veli Kraavi vastu summas 10 080 eurot, mille endine haldur on pankrotivarast omastanud ja mille osas esitatakse kriminaalasja raames tsiviilhagi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, sh üle oma reaalsete majanduslike võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine ning suutmatus kohustusi täita.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
6. aasta
7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 sätete järgi 3 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 1 152 eurot (käibemaksuga). Haldurile väljamakstav tasu oleks alammääras 3 893,62 eurot (lisandub käibemaks) lähtudes arvestusest 24 961,2212 801,00 x 11% + 2 556,00). Haldur lähtub tasu arvestamisel pankrotivarasse laekumiste ja pankrotivara hulka arvatud raha summast 24 961,22 eurot. Tasu palub haldur määrata alammäärast väiksemas ulatuses, so 960 eurot (lisandub käibemaks) arvestusega 10 tunni eest tunnitasuga 96 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on nõustunud halduri esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega nimetatud ulatuses. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja halduri tasu suurus on põhjendatud. Kohus määrab pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks 960 eurot (lisandub käibemaks). Endine pankrotihaldur Veli Kraavi ei ole tasu taotlenud.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on I E (pankrotis) pankrotimenetluse kuluks vara tagasivõitmisega seotud kulu 1 218 eurot, mille haldur palub kinnitada. Kohus peab kulutusi põhjendatuks. Kulud on heaks kiidetud ka võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku poolt. Panga teenustasud on 14.04.2021 seisuga 4,16 eurot. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 1 152 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kinnitab põhjendatud kuluna 1 218 eurot. Pankrotihalduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 165

lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihaldur palub jätta end kohustustest vabastamata kuni võlgniku suhtes poolelioleva kriminaalasja nr 20221000027 lõpetamiseni. Haldur on arvestanud ja jätnud võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul kulude reserviks 1 500 eurot. Pärast kriminaalasja lõpetamiste teostab haldur võlausaldajatele täiendavad väljamaksed jaotise alusel. Kohus rahuldab halduri taotluse ja jätab halduri tema kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et tuleb algatada I E (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

I E (pankrotis) esitas menetluse algatamiseks avalduse 09.06.2017 koos pankrotiavaldusega. 15.02.2021 on võlgnik andnud nõusoleku enda usaldusisikuks määramiseks. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on selgitanud, et pankrotimenetluse jooksul ei ole olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud teabe andmise 4 kohustust. Võlgnik töötab xxxx ja tema igakuiseks töötasuks on 1200 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral tuleb kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 194,66 euro (1/3 584 eurost) võrra. 1000-584-194,66=221,34 eurot, millest 25% (55,34 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (166 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele.

§ 172

lg 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5