Obsah (8)

§ 175§ 439§ 173§ 162§ 138§ 144§ 190§ 179

Tsiviilasi nr 2-20-17514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17514 Tsiviilasi

§ 175lg 1 mõttes.

1. Välja mõista E. T. riigi tuludesse hageja riigi õigusabi kulud summas 316,80 eurot.
2. E. T. tuleb riigi tuludesse väljamõistetud 316,80 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
3. E. T. on kohustatud riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral maksma Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 1 Tsiviilasi nr 2-20-17514
4. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. R. J. (hageja) esitas 26.11.2020 Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu taotluse E. T. vastu elatise väljamõistmiseks. 03.12.2020 määrusega andis kohus R. J. riigi õigusabi ja tõlkeabi kohtule elatise nõudes hagiavalduse esitamiseks. 11.12.2020 esitas R. J. esindaja kohtule hagiavalduse E. T. vastu elatise saamiseks.
6. Hagiavalduse kohaselt on L. A. ja E. T. kooselust XX.XX.XXXX sündinud laps R. J. Poolte kooselu on lõppenud ning kostja nõusolekul kolis hageja koos emaga XXX. Elatist oma alaealisele lapsele kostja ei ole maksnud. Hageja elab alaliselt ema juures XXX ja õpib XXX koolis XXX klassis. Lapse isa lapse kasvatamises ega ülalpidamises ei osale.
7. Hageja ülalpidamisele kuulub igakuiselt 385,5 eurot sh kulud toidule ja riietele 270 eurot, ravikulud 10 eurot kuus, kulud transpordile, koolikohustusele, lapse meelelahutusele 105,5 eurot kuus. Alaealise lapse ülalpidamiseks kuulub igakuiselt 385,5 eurot, millest pool moodustab 192,75 eurot. Lapse ema on korduvalt palunud kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise maksmist, kuid tulemuseta. Kostja ei ole oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja tema käitumisest nähtuvalt ei kavatse ta seda vabatahtlikult teha ka tulevikus, mistõttu esitab hageja hagiavalduse elatise nõudes.
8. Hageja seaduslik esindaja selgitab, et tema igakuine töötasu on keskmiselt summas XXX sek ehk vastavalt XXX eurot. Lisaks makstakse lastetoetust XXX sek ja XXX sek. Igakuine lapsetoetus summas XXX sek ehk XXX eurot ja riigipoolne toetus lapsele summas XXX sek ehk XXX eurot, mida makstakse lapsele, kelle isa teda rahaliselt ei toeta. Kokku (XXX + XXX) kokku XXX eurot. Alaealise lapse ülalpidamiseks kuulub hageja seaduslikul esindajal igakuiselt XXX eurot. Eeltoodust tulenevalt ja ka XXX Sotsiaalkindlustusameti nõudel esitas hageja R. J. hagiavalduse kostja vastu elatise summas 192 eurot kuus väljamõistmiseks. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et ta ei oma kinnisvara ega sõidukeid Eestis ega ka XXX.
9. Hageja on esitanud järgmised tõendid: kooli tõend (tlk 21), palgalehed (tlk 40-45), tõendid toetuse kohta (tlk 46-54), pangakonto väljavõte (tlk 62-63). KOSTJA SEISUKOHT
10. Kostja hagiga ei nõustu. Ta selgitab, et ei kavatse maksta hageja seaduslikule esindajale lapse ülalpidamiseks raha, kuna seda ei kasutata lapse huvides. Avaldab, et saadab lapsele tähtpäevadeks ja vahel ka niisama pakke. Kostjal ei ole võimalik oma XXX eurose töötasu juures last rohkem toetada (tlk 37). KOHTU SEISUKOHT 2 Tsiviilasi nr 2-20-17514
11. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
12. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles seega ülalpidamiskohustuslaseks.
13. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või alaealise lapse ülalpidamiseks makstav igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kostja alaealine laps, kes ei ela koos oma isaga.
14. Hageja on esitanud elatise nõude, paludes, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 11.12.2020 summas 192 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et tema on last toetanud kingituste saatmisega ning ta ei pea põhjendatuks elatise sellises summas maksmist, kuna tal puuduvad selleks rahalised võimalused.
15. Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi
16. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
18. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummäärast väiksemas summas, so 192 eurot alates 11.12.2020.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kostja on haginõudele vastu vaielnud ja leidnud, et kostja ei pea hagejale elatist maksma, kuna hageja ja kostja ei saa omavahel suhelda ning eeldatavasti ei kasutaks hageja ema seda raha hageja huvides. 3 Tsiviilasi nr 2-20-17514

1. Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et lapse vajadused kuus on 385,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulub toidule ja riietele 270 eurot, ravikulud 10 eurot kuus, kulud transpordile, koolikohustusele, lapse meelelahutusele on 105,50 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt oleks lapse põhjendatud vajadused hageja esindaja poolt esitatud andmete kohaselt 385,50 eurot, millest pool on 192,75 eurot.
2. Otsustamaks, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks, peab kohus esmalt hindama kostja varalist seisu ja võtma seisukoha, kas kostja on võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
3. Kostja on avaldanud, et tema sissetulekuks on XXX eurot kuus. Muid tõendeid kostja oma majandusliku seisundi ega vajalike kulude kohta esitanud ei ole.
4. Kohus on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (tlk 67). Kohtu nõudmisel esitas Swedbank AS kohtule E. T. pangakonto väljavõtte (tlk 71-81), mille kohaselt on kostja kontojääk 27.01.2021 seisuga 386.31 eurot. Kostja peamisteks kulutusteks konto väljavõttest nähtuvalt on kulud toidule, kütusele, teleteenustele ja loteriipiletitele. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu XXX (tlk 83). Liiklusregistri kohaselt kuulub kostjale sõiduk Opel Corsa (
5. a) (tlk 84-85). Rahvastikuregistri kohaselt kostjal teisi lapsi ei ole.
6. Hageja ema palk on XXX eurot. Lisaks makstakse hageja emale lastetoetust kokku XXX eurot.
7. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud määrata elatise suuruseks 192 eurot kuus. Kostja ei ole siiani hagejale elatist tasunud. Kostja on töövõimeline ja tööl käiv isik, kellel on kohustus oma alaealist last majanduslikult toetada. Kostja sissetulek XXX eurot, millele lisanduvad preemiad, on kohtu hinnangul piisav, et tasuda hagejale miinimummäärast väiksemat elatist summas 192 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi väidet ega tõendit, mis peaks andma alust nõutud summas elatise välja mõistmata jätmiseks. Sellises summas kostjalt elatise väljamõistmine ei pane kostjat olukorda, kus tema enda ülalpidamine võiks saada oluliselt kahjustada.
8. Elatis tuleb PKS § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud E. T. R. J. kasuks välja mõista igakuine elatis 192 eurot kuus alates 11.12.2020 kuni R. J. täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu
9. kuupäevaks. Hageja on palunud igakuine elatis kanda lapse ema L. A. arvelduskontole XXX BIC ESSESESS. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 ja lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

1. Tartu Maakohtu 03.12.2020 määrusega anti hagejale riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta (tlk 15). Riigi õigusabi osutajaks määrati advokaat M. K.
2. Adv. K. esitas kohtule 11.12.2020; 14.01.2021; 25.02.2021 taotlused määratud esindaja tasu saamiseks. Kohus on 04.03.2021 määrusega määranud esindajatasu suuruseks 316,80 eurot riigi arvel. 25.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt 4 Tsiviilasi nr 2-20-17514 välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada riigile hagejale määratud esindajale välja makstav tasu. 26. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 316,80 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning mõistab kostjalt hageja menetluskulud riigi tuludesse. 27.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (

§ 179lg 5).

Kohus teistsuguse tähtaja määramist selles asjas põhjendatuks ei pea. 28.

§ 179

lg 9 alusel on kostja kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5