lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks Kaebuse esitaja Janar Küngas, isikukood: 37912210238; elukoht: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.03.2021.a otsus väärteoasjas nr 2316,21,001043 muutmata ja Janar Küngase kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.03.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2316,21,001043 määrati Janar Küngasele karistuseks
lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Janar Küngas 27.02.2021 kell 11:33 Soo tn suunaga Vana-Kalamaja tn poole, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. 18.03.2021.a Janar Küngas esitas 18.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse eeltoodud otsuse vaidlustamiseks. Kohus jättis 22.03.2021 J.Küngase esitatud kaebuse käiguta. 25.03.2021 kaebuse esitaja kõrvaldas kaebuse puudused. Kaebuse kohaselt on J.Küngas nõus rikkumisega, kuid palub jätta lisakaristuse kohaldamata. Kaebuse esitaja sõnul on autojuhtimisõigus kaebajale vajalik uue töökoha leidmiseks transpordivallas, millega on ta oma kogu senise elu jooksul tegelenud. Lisaks vajab ta juhtimisõigust tööle sõitmiseks. Samuti rõhutab kaebuse esitaja kaebuses, et suhtub viidatud rikkumisse sügava kahetsusega. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada võimalusel kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 08.04.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele (isiku joove oli oluliselt üle piirmäära) ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. J.Küngasele heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vaidlus puudub selles, et Janar Küngas juhtis 27.02.2021 kell 11:33 Soo tn suunaga Vana-Kalamaja tn poole, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l. Eeltoodut tõendab tõendusliku indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti Janar Küngasel Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0007 indikaatorvahendiga (taatlustunnistus TTRC-21/00018) alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,69 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist selgub lisaks, et J.Küngasel esines silmade punetus, silma pupillid olid suured, kõne oli aeglane, suust tuli alkoholilõhn ning koordinatsioon oli kergelt häiritud. Janar Küngas kõrvaldati 27.02.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kell 11:37 sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuna esines alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. J.Küngase poolt sõiduki juhtimist ja toime pandud rikkumist kinnitab ka patrullpolitseiniku M.N tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütlused, kust selgub, et Soo tänaval liiklusjärelvalvet teostades märkasid nad koos abipolitseinikega, kuidas tumedat värvi xxxx keeras väga äkiliselt hoovi (maja xxx juures). Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Janar Küngas, kellel tuli suust alkoholi lõhna. Joovet kontrolliti indikaatorvahendiga (esialgne tulemus 0,77 mg/l). Isik tunnistas mootorsõiduki juhtimist, kuid ei arvanud, et on joobes. Ülekuulamisel J.Küngas tunnistas rikkumise toimepanemist. Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et Janar Küngas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. J.Küngas pani
S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. J.Küngas on ülekuulamisel andnud ütlusi, et tarbis alkoholi 03.30-ni, hommikul oli enesetunne hea ja ei osanud aimata, et veres võib alkoholi olla. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et J.Küngas väidab, et ei tundnud alkoholi ilminguid, siis pidi ta võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud. Lisaks viitab sellisele teadmisele ka asjaolu, et politseid nähes pööras J.Küngas äkiliselt xxxx hoovi, kuigi kaebuse kohaselt oli ta tagasiteel koju. Seega nähtub ka menetlusaluse isiku enda käitumisest, et ta pidas võimalikuks, et alkohol tema verest veel välja läinud ei ole. Kokkuvõttes kui isegi J.Küngas ei pruukinud küll kindlalt teada, et selline tagajärg võib saabuda, jättis ta oma käitumisega tagajärje saabumise juhuse hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui J.Küngas oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral enne mootorsõiduki rooli istumist kontrollinud võimalikku joovet näiteks alkomeetriga. Asjaolu, et Janar Küngas on käesolevaks hetkeks soetanud uue alkomeetri on tunnustust väärt aga see ei tee olematuks toimepandud süütegu. Kuivõrd Janar Küngas seda enne teo toimepanemist ei teinud, siis pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on J.Küngasele määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses (600 eurot) ning lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Määratud rahatrahv vastab sanktsiooni keskmisele määrale ning lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni alammääras.
lg 3 p 1 alusel lisakaristust määrates on kohtuväline menetleja ka arvestanud, et isikut ei ole varem samalaadse süüteo eest karistatud. Sealhulgas on kergendava asjaoluna võetud arvesse J.Küngase puhtsüdamliku kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et menetlusalune isik ületas piirmäära oluliselt ning tuvastatud rikkumine jäi ainult natukene alla määra, mis tingiks isiku karistamise kriminaalkorras. Tegu on toimepandud päise päeva ajal linnaliikluses, mistõttu tegemist on ohtlikku rikkumisega. J.Küngasel tuvastatud alkoholimäär organismis oli niivõrd suur, et ta pidi seda ka ise ilmselt tajuma. Seega isiku süü saab hinnata suureks. Lisaks on mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab mootorsõiduki juhtimine isikult erilist hoolsust ning kui isik juhib mootorsõidukit keelatud seisundis, siis võivad tekkida kergemini hooletusvead ja sellest tingituna suureneb ka liiklusõnnetuste põhjustamise oht. Seejuures on oluline, et sellise käitumisega ei sea isik ohtu üksnes enda elu ja tervist, vaid ka teiste kaasliiklejate oma. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab isiku tähelepanu toimepandud rikkumise tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. J.Küngas viis end teadlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi isik vähemalt möönma seda, et sellist tegu toimepanemist võidakse temalt võtta ära ka juhtimisõigus. Kahtlemata mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine isiku elukorraldust ja võimalusi leida töö, kuid nimetatud asjaolud ei ole sedavõrd kaalukad, et tingiksid lisakaristuse kohaldamata jätmise antud juhul. Põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmises määras, mis on arvestades kergendavat asjaolu ja rikkumise ohtlikkust õiglane. Üld- ja eripreventiivset eesmärki arvestades on kohane ka määratud juhtimisõiguse äravõtmine (minimaalses määras, mida antud sanktsioon võimaldab). Seega kohtu hinnangul Janar Küngasele määratud põhi- ja lisakaristus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ning määratud karistus täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.