lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Erki Oppe pani teo toime otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Erki Oppe teadis, et ta viibib kalapüügi keelu alal, vaatamata sellele võttis ta alale kaasa püügivahendi ja püüdis püügivahendiga kala, seega pidi Erki Oppe olema teadlik enda poolt toime pandava teo tagajärgedes või vähemalt möönis seda. Nii tunnistajate kui ka kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et Erki Oppe tegi spinninguga korduvalt heiteid jõele, ei ole kahtlust et need olid tehtud tahtlikult kuivõrd heite sooritamine eeldab konkreetset liigutust ja tegevust. Erki Oppe ütluste kohaselt ta imiteeris kalapüüki. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et Erki Oppe sooviski oma tegevusega näidata, et ta püüab kala olles samal ajal teadlik, et see on sel alal keelatud tegevus selles piirkonnas. Pikka aega tegutsenud kalamehena oli Erki Oppe teadlik, et oma tegevusega rikub ta kalapüüginõudeid ja selle tagajärjel tekib või võib tekkida oluline keskkonnakahju. Seega võib Erki Oppe poolt toime pandud kalapüüki käsitleda intensiivse ja täielikult teadlikult toime pandud teona, mille eesmärk oli hõivata kala selle kinni püüdmise teel või teadlikult oma tegevusega eksimusse viia vastaskaldal olevad inimesed röövpüüki imiteerides. Kuivõrd kaebaja isik esitas versiooni, mille kohaselt ta imiteeris röövpüüki selgitab kohus, et seadus väärteo matkimist õigustava asjaoluna ette ei näe ning teatud tingimustel on matkimine lubatav vaid kriminaalmenetluses. Seega puuduvad Erki Oppe teos igasugused õigustavad asjaolud. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Erki Oppe poolt kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 15 Karistus Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Erki Oppe’le määranud karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses s.o 240 eurot.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Seejuures on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadusitku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-77-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Seega, juhindudes eelviidatud Riigikohtu poolt korduvalt lahendites antud juhistest, tuleb esmalt kindlaks määrata Erki Oppe´le süüksarvatava väärteo koosseisus ette nähtud karistusraami keskmine määr. Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 sanktsiooni keskmine määr ehk karistuse mõistmise lähtepunktiks antud juhul on rahatrahv 150 trahviühikut. Järgmiseks tuleb eelviidatud lahenditest juhindudes tuvastada isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saada menetlusaluse isiku süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib siis jääda kas üles- või allapoole eelmainitud 150 trahviühiku määra. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et kala püüdmise järel ei püütud jõest reaalselt ühtegi kala ehk puudus kalasaak ning oluline keskkonnakahju kalavaru kahjustamise näol seoses sellega jäi tekitamata. Arvestades, et Erki Oppe näol on tegemist professionaalse kalamehega võib eeldada, et kuna kalasaak puudus ei saanud kala püüdmise protsess ka kuigi pikalt kesta. Kohtu hinnangul on väärteo asjaolusid kogumina hinnates Erki Oppe süü keskmises määras. KPS § 71 lg 2 p 1 loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas. Seega on riik andnud kindla signaali, kehtestades aastaringsed kalapüügi keelualad ja -ajad kaitsmaks kalaliikide säilimist looduses. Menetluses on tuvastatud, et Erki Oppe’l on kalapüügi valdkonnas laialdased teadmised, seda kinnitab nii ta ise kui ka kohtule esitatud artiklid, millest nähtuvalt on kaebaja isikuks, kes annab soovitusi teistele isikutele edukaks kalapüügiks. Erki Oppe ütlustega on tuvastatud ka asjaolu, et ta oli teadlik kalapüügiga seonduvatest õigusaktidest, kehtivatest piirangutest ja nõuetest kuid vaatamata laialdastest teadmistest läks keelualale püügivahendiga, viibis seal ning tuvastatud on objektiivse koosseisu olulisem element kala püüdmine vaatamata kaebaja isiklikele oletustele tunnistajate isikute ja nende tegevuse osas, mida kohus on lugenud ennast õigustavaks asjaoluks. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kala püüdmine on Eesti ühiskonnas küllalt levinud hobi ning väärteod, mida püüdmisel toime pannakse toovad kaasa olulise keskkonnakahju, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Olukorras, kus menetlusalune isik möönab, et röövpüüdjaid on isikuliselt väga keeruline tabada ning kalapüüdmist kui hobitegevust ongi riigil raske kontrollida, selgitab kohus, et Kalapüügiseaduse olulist rikkumist ei saa kohus kuidagi tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu. Kokkuvõttes hindab kohus menetlusaluse isiku teosüü antud väärteoteo puhul keskmises suuruses olevaks, millist karistust saab korrigeerida vastavalt üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele tuginedes. Kohus ei ole menetluse vältel tuvastanud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 16 Korrigeerides karistust lähtudes eripreventsioonist on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et Erki Oppe’l puuduvad kehtivad karistused, vastavasisuline karistusregistri 21.04.2020 tehtud väljavõte on muude kirjalike tõenditega esitatud kohtule. Kohus nõustub kohtutuvälise menetleja hinnanguga, et Erki Oppe süüd ei saa pidada väheoluliseks ning, et kalapüüginõuete rikkumise toimepanemine harrastuspüügil ning teo subjektiivsed asjaoludest tulenevalt tuleb määrata karistus, mis tagaks isiku hoidumise uute rikkumise toimepanemisest. Kohtu hinnangul saab eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes määrata menetlusalusele isikule käesoleval juhul karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, seda eelkõige Erki Oppe’e isikust tulenevatel asjaoludel. Ent karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Riik peab andma ühiskonnale laiemalt ning kitsamalt harrastuskalapüüdjatele selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib kalapüügieeskirjade rikkumist otsustavalt ning seda eelkõige keskkonnakaitsmise eesmärgil. Erki Oppe’le määrati rahatrahv 60 trahviühikut, mis on tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kõike eelnevat arvestades, suunamaks Erki Oppe´t edaspidi õiguskuulekalt kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirjas toodud reegleid järgima ja kujundamaks oma hobikäitumist seaduskuulekamaks, arvestavaks ja keskkonnasäästlikumaks tuleb karistus määrata alla sanktsiooni keskmist määra kuid arvestades, et Erki Oppe puhul puuduvad igasugused kergendavad asjaolud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistuse kohaldamine taoliselt nagu kohtuväline menetleja on leidnud selliselt, et määratud rahatrahv jääb tunduvalt alla 1/3 määratava sanktsiooni määra. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus repliigina märgib, et käesolevas menetluses ei ilmne ühtegi kergendavat asjaolu. Praegusel juhul on Erki Oppe´le määratud karistus keskmisest oluliselt määrast madalamas määras ning puuduvad asjaolud, mis põhjendaks, et Erki Oppe süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate asjaoludega. Kuivõrd kohtul puuduvad võimalused rangema karistuse määramiseks oma initsiatiivil on kohus sisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Erki Oppe’le etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on süü suurusega võrreldes oluliselt väiksem kuid põhjendatav siinkohal nii üldkui eripreventiivsete eesmärkidega. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud kalapüügiseadus § 85 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning see on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 4 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärteoga kalapüügiseaduse § 85 lg 1 mõttes ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses 17 võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks. Kohus hindas menetlusaluse süü keskmiseks (vt kohtuotsuse põhjendusi) mistõttu puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja kaitsja on esitanud menetluskulude arvestuse kogusummas 1815 eurot taotledes menetluskulude hüvitamist. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23, § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.