← Eesti

2-18-4267/11

2-18-4267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.mai 2020.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. koht

§ 153lg 1 ja 2 alusel ning taotluse vaheotsuse tegemiseks nõude aegumise kohta Ts

MS § 449 lg 3 alusel.

§ 153

lg 1 kohaselt tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama sätte lõike 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

§ 153

lg 1 kohaldamise eeldusteks on hageja teadmine või teadma pidamine kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Riigikohus on lahendis nr 2-16-16328 p 11.2 selgitanud järgmist: „Kui hageja nõuab kutsehaigusega põhjustatud varalise kahju (sissetuleku vähenemise) hüvitamist, peab kohus aegumise kohaldamiseks tegema esmalt kindlaks, millal sai hageja teada varalise kahju tekkimisest, s.o oma sissetuleku vähenemisest.” Käesoleval juhul nõuab hageja hagis sissetuleku vähenemisest tingitud kahju hüvitist kostjalt, mistõttu on

§ 153

lg 1 kohaldamise eeldusena oluline tuvastada, millal sai hageja teada kahjust ehk hageja sissetuleku vähenemisest. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt ning lisade 6 ja 7 järgi sai või pidi saama hageja oma sissetulekute vähenemisest teada töölepingu sõlmimisel 18.02.2015 AS-ga Xxxxxxxxxxx. Hagi kohaselt asus hageja AS-i Xxxxxxxxxxx tööle just kutsehaigusest tingituna, s.t hageja ei saanud enam jätkata tööd vanas töökohas (AS Xxxxxxxxxxx) lüpsjana ja vajas vähem koormust nõudvat töökohta. Seetõttu lõpetas hageja töösuhte AS-ga Xxxxxxxxxxx. Järelikult pidi hageja saama teada kahjust (sissetuleku vähenemine) hiljemalt 18.02.2015. Teise

§ 153

lg 1 kohaldamise eeldusena tuleb tuvastada, millal sai hageja teada talle kahju hüvitama kohustatud isikust, s.o kostjast. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt sai hageja teada kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt 20.03.2015, kui hagejal diagnoositi kutsehaigus ja töötervishoiuarst tõi teatises välja, milliste tööandjate juures hageja kutsehaigestumine võis toimuda. Kostja on aga seisukohal, et hageja sai kostjast Lk 7 / 15 2-18-4267 kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada veelgi varem. Hagi lisast 6 ja hagi lk 3 olevast allmärkusest nähtub, et hageja ei töötanud AS-s Xxxxxxxxxxx kutsehaiguse tõttu alates 15.08.2014 (töövõimetuslehe algus) ja oli töövõimetuslehel kuni töölepingu lõppemiseni 15.02.

  1. TTOS § 23 lg 4 kohaselt saadab töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst töötaja töötervishoiuarsti juurde. Järelikult pidi hageja perearst kahtlustama hagejal tööga seotud haigust (kutsehaigus) ning kindlasti teavitas perearst sellest hagejat, kuna suunas hageja edasi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse töötervishoiuarsti V.P. juurde kutsehaiguse diagnoosimisse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse kodulehel oleva avaliku info kohaselt on kutsehaiguse diagnoosimiseks vajalik patsiendil kaasa võtta järgmised dokumendid: 1) terviseandmete ambulatoorne kaart, 2) koopia tööraamatust või töölepingutest ja 3) patsiendi koostatud töötingimuste kirjeldus. Lisaks kinnitab PERH-i koduleht , et PERH-i kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus on ainus meditsiiniasutus Eestis, kes diagnoosib kutsehaiguseid. Eesti Kutsehaigete Liidu kodulehel on üleval sama avalik info, mis PERHI-i kodulehel. Kutsehaiguse diagnoosimiseks peab patsiendil kaasas olema: ambulatoorne kaart, tööraamat, soovitav kahjustatud piirkonna röntgenifilm ja töökirjeldused, mis on põhjustanud haigestumise. Lisaks on Eesti Kutsehaigete Liidu samal kodulehel üleval allalaetav suunav küsimustik töötingimuste kirjeldamiseks , milline esimene küsimus palub patsiendil kirjutada üles kõik tööandjad ja nende juures töötatud aeg ja teine küsimus iga konkreetse tööandja juures tehtud tööd. Hageja, olles teavitatud perearsti poolt juba
  2. aastal, et hagejal võib olla kutsehaigus ning läbinud kutsehaiguse diagnoosimise protsessi PERH-i kutsehaiguse ja töötervishoiu keskuses, millise tulemusel väljastati 20.03.2015 töötervishoiuarsti V.P. poolt hagejale vastav teatis. Kutsehaiguse diagnoosimise protsessi käigus hageja ise loetles üles töötervishoiuarstile kõik tööandjad ja nende juures töötatud aja ja tehtud tööd, mis võisid kutsehaigust põhjustada hagejal, millise tulemusel pidi hageja aru saama juba
  3. aastal, et kostja on üheks isikuks paljudest, kes peavad kutsehaigusest tingitud kahju hüvitama asuma. Järelikult pidi hageja saama kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada
  4. aastal kui käis perearsti juures ja töötervishoiuarsti juures kutsehaigust diagnoosimas (loetledes töötervishoiuarstile kõik tööandjad, kelle juures võis kutsehaigus kujuneda) ning hiljemalt 20.03.2015, kui töötervishoiuarsti väljastas teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta. Eeltoodust tulenevalt sai või pidi saama hageja kahjust (sissetuleku vähenemine) teada 18.02.2015 (uue töölepingu sõlmimine AS-ga Xxxxxxxxxxx) ning kahju hüvitama kohustatud isikust alates 15.08.2014 kui jäi töövõimetuslehele kutsehaigusest tulenevalt ja külastas perearsti ning läbis kutsehaiguse diagnoosimise protsessi töötervishoiuarsti juures.

§ 153lg 1 kohaselt on nõuete aegumistähtajaks 3 aastat.

Järelikult hageja nõuded aegusid

§ 153lg 1 alusel hiljemalt 18.02.2018.

aastal.

§ 153

lg 2.

§ 153

lg 2 kohaldamise eeldustena tuleb tuvastada kahju põhjustanud teo tegemise või sündmuse toimumise aeg. Lõike 2 kohaldamine ei sõltu hageja teadmisest kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Hagi kohaselt heidetakse kostjale ette seda, et kostja on töösuhte algusest peale rikkunud erinevaid töötervishoiunorme ning põhjustanud tegevusetusega seeläbi hagejal kutsehaiguse tekkimise. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 18.08.1984– 26.10.1987, mil hagejal tekkis kutsehaigus. Hagi tõendi lisa 2 kohaselt oli hageja tööperioodiks kostja juures tegelikult 01.09.1984-15.10.1987. Arvestades

§ 153

lg 2 objektiivset maksimaalset aegumise tähtaega 30 aastat ja kahju põhjustanud teo tegemise või sündmuse toimumise aega (hageja töötamise aeg kostja juures 01.09.1984-15.10.1987, mil kostja rikkus töötervishoiunorme hageja suhtes), siis aegus hageja nõue 01.09.

  1. aastal (kui aegumise alguseks võtta hageja tööle asumise algusaeg 01.09.1984 kostja juures, mil väidetavalt kostja rikkus töötervishoiunorme hageja suhtes). Isegi kui võtta aegumise algusajaks hageja viimane tööpäev kostja juures, s.o 15.10.1987, siis aegus hageja nõue 15.10.
  2. aastal. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 19.03.2018, seega on hageja esitatud Lk 8 / 15 2-18-4267 nõuded aegunud

§ 153lg 2 alusel, kuna need ei ole esitatud 30 aastase aegumistähtaja sees.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 153

lõigetest 1 ja 2 palub kostja kohaldada aegumist ja jätta hagiavaldus rahuldamata aegumise tõttu. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostja leiab, et arvestades

§ 153

lg 2 objektiivset maksimaalset aegumise tähtaega 30 aastat ja kahju põhjustanud teo tegemise või sündmuse toimumise aega (hageja töötamise aeg kostja juures 01.09.1984-15.10.1987, mil kostja rikkus töötervishoiunorme hageja suhtes), siis aegus hageja nõue 01.09.

  1. aastal (kui aegumise alguseks võtta hageja tööle asumise algusaeg 01.09.1984 kostja juures, mil väidetavalt kostja rikkus töötervishoiunorme hageja suhtes). Kostja osundas, et isegi kui võtta aegumise algusajaks hageja viimane tööpäev kostja juures, s.o 15.10.1987, siis aegus hageja nõue 15.10.
  2. aastal. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et

§ 153lg 2 alusel ei ole hageja nõue aegunud.

VÕSRS § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

  1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi lisana 3 esitatud tööraamatu väljavõtte kohaselt töötas hageja kostja õiguseellase juures perioodil 18.08.1984–26.10.
  2. a, seega tuleb VÕSRS § 2 kohaldada sellel ajal kehtinud aegumise sätteid. Kuivõrd

§ 153lg 2 perioodil 18.08.1984–26.10.1987.

a ei kehtinud, siis

§ 153lg 2 antud juhul ei kohaldu.

Hageja märgib, et 18.08.1984–26.10.1987. a kehtis tsiviilkoodeks, mille kohaselt ei olnud tervisekahju hüvitamise nõuetele sätestatud objektiivset (maksimaalset) aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Kuigi antud juhul

§ 153

lg 2 ei kohaldu ning tsiviilkoodeksi kohaselt ei ole tervisekahju hüvitamise nõuetele sätestatud objektiivset aegumise tähtaega, siis leiab hageja, et selle kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja osundab, et on üldteada asjaolu, et kutsehaigus kujuneb töötajal välja pikema aja jooksul. Paljudel (enamikel) juhtudel on kutsehaiguse väljakujunemise periood pikem kui 30 aastat (nt praeguses asjas). See tähendaks, et tööandja vastu, kelle juures töötas kutsehaige rohkem kui 30 aastat, ei saaks kannatanu oma nõuet

§ 153lõike 2 kohaselt maksma panna.

Hageja leiab, et olukorras, kus kannatanu nõue aegub enne nõude aluseks olevate asjaolude teadasaamist (nt kutsehaiguse väljakujunemisest), on kannatanu nõudele aegumise kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja osundab Inimõiguste Kohtu (EIK) 11.03.2014. a otsusele asjas Howald Moor jt vs Šveits (avaldused nr 52067/10, 41072/11), kus oli arutuse all kutsehaigusjuhtum, milles lahendati küsimust, kas 10-aastane aegumistähtaeg on põhjendatud olukorras, kus kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriga kokku puutunud isikud saavad sageli alles hiljem teada tervisekahjustusest. Nimetatud asjas asus EIK seisukohale, et nõude esitamise tähtaja piirang (aegumine) jätab kohtule juurdepääsust põhjendamatult ilma sellised isikud, kelle haigust on võimalik diagnoosida alles aastaid hiljem pärast ohuteguritega kokkupuutumist. EIK leidis, et selline olukord ei ole kooskõlas kohtule juurdepääsuõiguse instituudi eesmärkidega. Seega tuvastas EIK Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 1 (õigus õiglasele kohtulikule arutamisele) rikkumise. Seega kutsehaigusjuhtumite korral ei ole põhjendatud lugeda kannatanu nõude aegumistähtaja alguseks varasemat kuupäeva, mil nõude esitaja saab teada nõude esitamiseks olulised faktilised asjaolud, eelkõige kutsehaiguse diagnoosimise fakt ning kutsehaigusest tulenev püsiv töövõime kaotus. Kui kutsehaigus töövõime langust kaasa ei too, siis saa nõuda ka hüvitist. Eeltoodud EIK otsusest tuleneb, et kutsehaigusest tuleneva kahjuhüvitamise nõude aegumine ei saa hea usu põhimõtte kohaselt alata enne, kui kannatanu on teadlik, et kahju asjaoludest, eelkõige kutsehaigusest ja sellest tingitud töövõime kaotusest tulenevast sissetuleku vähenemisest. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud

§ 153lõike 1 alusel.

Kostja leiab, et hageja sai kutsehaigusest tuleneva sissetulekute vähenemisest teada Lk 9 / 15 2-18-4267 töölepingu sõlmimisel 18.02.2015 AS-ga Xxxxxxxxxxx ning kahju hüvitama kohustatud isikust 15.08.2014. a. Sellest tulenevalt järeldas kostja, et hageja nõuded aegusid

§ 153lg 1 alusel hiljemalt 18.02.2018.

aastal. Hageja kostja seisukohaga ega põhjendustega ei nõustu. Hageja hinnangul on põhjendamata väide, et kutsehaige saab sissetuleku kaotusest teada siis, kui ta asub tööle uuele töökohale. Hageja märgib, et kutsehaigusest tulenevast kahju ei saa tekkida enne, kui kutsehaigus on isikule diagnoositud. Samas, kui sissetuleku vähenemine tekib pärast kutsehaigestumist, siis võib aegumistähtaeg alata ka pärast kutsehaiguse diagnoosimist. Hageja juhib tähelepanu, et kui ta asus AS-i Xxxxxxxxxxx tööle 18.02.

  1. a, siis ei olnud hagejal kutsehaigust, millest tulenevalt puudus tal objektiivne alus eeldada, et sissetulek on vähenenud kutsehaiguse tõttu. Seega on alusetu ja tõendamata kostja väide, et hagejal tekkis kutsehaigusest tulenev kahju 18.02.
  2. a. Hageja rõhutab, et uude töökohta tööle asumisel ei saa töötaja eeldada, et ta hakkab teenima endist töötasu. Hagi lisadena 8 ja 9 esitatud tõenditest ja arvutustabelist nähtub, et hageja töötasu koos töövõimetuspensioniga on olnud igakuiselt kõikuv ning vahepeal isegi suurem kui keskmine sissetulek enne viimasest kutsehaiguse põhjustanud töökohast saadud töötasu. Seega on põhjendamata ja paljasõnaline kostja väide, et hageja sai kutsehaigusest tuleneva sissetuleku kaotusest teada 18.02.
  3. a . Põhjendamata ja paljasõnaline on kostja väide, et hageja sai kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada 15.08.
  4. a. Meelevaldne on kostja järeldus, et kui perearstil tekib kahtlus kutsehaigestumisest, siis sai hageja teada kahju tekitanud isikust. Hageja leiab, et perearsti kutsehaiguse kahtlus ei tähenda, et patsiendil esineb kindlasti kutsehaigus. Sellekohase kahtluse korral saadab perearst alles uuringutele, mille viib läbi töötervishoiuarst. Vabariigi Valitsuse 03.04.
  5. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 6 lõike 1 kohaselt töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile, esitades määruse lisas 4 toodud vormi kohase teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta (edaspidi kutsehaigestumise teatis). Sama §-i lõige 2 sätestab, et kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest lõikes 1 sätestatud korras. Seega enne kutsehaigestumise teatise saamist puudub töötajal info sellest, milliste tööandjate juures võis tema kutsehaigus välja kujuneda. Eeltoodust tulenevalt selguvad tööandjad, kes võisid põhjustada kutsehaiguse, alles kutsehaigestumise teatises. Hageja leiab, et kui töötervishoiuarstil on võimalik tuvastada võimalikud tööandjad, kelle juures võis tekkida kutsehaigus, alles uuringute ja analüüside põhjal, siis ei saanud mitteasjatundjast hageja teada neid tööandjad enne töötervishoiuarste ega kutsehaigestumise teatise kättesaamist. Seega on põhjendamata ja alusetu kostja väide, et hageja sai kostjast kui kahju põhjustanud isikust teada juba 15.08.
  6. a. Kuna kutsehaigestumise teatis on koostatud vähem kui kolm aastat enne hagi esitamist kohtusse, siis ei ole hageja nõuded aegunud. Riigikohus on oma otsuses osundanud, et aegumise tuvastamisel tuleb hageja teadlikkuse hindamisel kutsehaigusest ja selle põhjustajast arvestada formaliseeritud tuvastamismenetlusega (Riigikohtu
  7. mai
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-2-120-16, p 31.1). Hageja osundab, et Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Sotsiaalkindlustusameti veebileheküljel on avaldatud kutsehaigetele mõeldud juhendmaterjal ning vastatud peamistele kutsehaigust ja tööõnnetust puudutavatele küsimustele . Küsimusele, millal on õigus esitada kahjuhüvitise nõue, on Sotsiaalministeerium vastanud, et töötervishoiuarst on sul tuvastanud kutsehaiguse (st sul on kutsehaiguse diagnoosiga teatis, millel on kirjas kutsehaiguse väljakujunemise periood ja tööandjad, kelle juures töötamine võis põhjustada kutsehaigestumise). Seega tuleneb riigi enda juhistest kutsehaigele selgelt, et kahjuhüvitise nõude esitamiseks on vaja eelkõige kutsehaigestumise teatist. Hageja Lk 10 / 15 2-18-4267 kutsehaigestumise teatis on koostatud 20.03.
  9. a ning hageja sai teatise lihtpostiga kätte 26.03.
  10. a. Kuna hagi on esitatud kohtusse vähem kui kolm aastat enne kutsehaigestumise teatise koostamist, siis ei ole hageja nõue aegunud. Eesti Vabariigi ametliku portaali www.eesti.ee artiklis “Tööandja vastutus kutsehaiguse korral” on selgitatud, et tööandjale tekib rida kohustusi, kui ettevõtte töötajal diagnoositakse kutsehaigus. Seega on tööandja kohustuse ning sellest tuleneva kutsehaige kahjuhüvitise nõude esitamise esmaseks aluseks kutsehaiguse diagnoosimine. Samas artiklis on kirjutatud, et kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja tervise seisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist teile kui tööandjale, tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Eeltoodust tuleneb, et töötajal ei ole enne kutsehaiguse diagnoosimist alust järeldada endal kutsehaiguse olemasolu. Kutsehaiguse uurimine ja diagnoosimine eeldab kvalifitseeritud ja meditsiiniharidusega töötervishoiuarsti läbiviidavat uuringut ning analüüsi, mille alusel on võimalik hinnata, kas patsiendi kutsehaiguse kahtlus on põhjendatud ning milliste tööandjate juures töötamine võis mõjutada hagejal kutsehaiguse väljakujunemist. Eeltoodule tuginedes leiab hageja, et põhjendamata ja oletuslik on kostja väide, et hageja pidi juba 15.08.
  11. a olema teadlik, et kostja õiguseellane on 1984-
  12. aastatel põhjustanud talle kutsehaiguse. Hageja märgib, et kui arstidel on asjakohaseid seoseid keeruline luua, siis ei saa eeldada mitteasjatundjast hagejast, et perearsti suunamiskirja saamisel on ca 30 aasta tagune tööandja põhjustanud talle kutsehaiguse. Hageja leiab, et kui arstidel tuleb teha kutsehaiguse tekkimisega seotud tööandjate väljaselgitamiseks viia läbi uuringuid ja analüüse, siis ei saa töötajast eeldada, et tema oskab hinnata asjaomaseid seoseid ilma uuringute ja analüüsideta, omamata seejuures meditsiinilisi eriteadmisi. Seadusandja ei ole sätestanud kutsehaigusest tulenevatele nõuetele eraldi aegumistähtaega ega ole määratlenud, millisest ajahetkest algab selliste nõuete aegumistähtaeg. Hageja leiab, et põhjendamatu ning vastuolus õiguse üldpõhimõtetega oleks aegumissätteid kohaldada kutsehaigest töötaja kui tööandja suhtes nõrgema osapoolele kahjulikumalt.

§ 153

lg 1 mõtte ja eesmärgi kohaselt algab aegumistähtaeg, kui kannatanu saab teada või pidi teada saama nõude esitamiseks olulised asjaolud. Kutsehaigusvaidlustes on väljakujunenud praktika, mille kohaselt arvutatakse saamata jäänud tulu keskmise töötasu ja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsendi korrutisena. Sellist käsitlust võib kohata kõikide kohtulahendites, kus kannatanu on nõudnud saamata jäänud tulu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud eeldada, et töötaja esitab kutsehaigusest tuleneva kahjuhüvitamise nõude enne kutsehaiguse diagnoosimist. Seega rõhutab hageja, et aegumistähtaeg saab alata pärast kutsehaiguse diagnoosimist, aga mitte varem. Kuna hageja esitas nõude kohtusse kolme aasta jooksul enne kutsehaiguse diagnoosimist, siis ei ole hageja nõue aegunud. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja nõue aegunud, millest tulenevalt ei ole vaja teha vaheotsust.

  1. Kohus määrusega 30.04.2020 rahuldas kostja taotluse ja otsustas antud asjas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Andis menetlusosalistele tähtaja esitada asjas kõik täiendused, tõendid ja taotlused seoses aegumise kohaldamise taotluse lahendamisega ja teatas vaheotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
  2. Hageja L.L.`al diagnoositi 19.03.2015 SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglas kutsehaigus, diagnoos ülekoormushaigus : lateraalsed ja mediaalsed epikondüliidid kätel, rotaatormanseti kahjustused mõlemas õlas, kakspealihase tendiniit paremal käel , kaela , õla ja seljapiirkonna Lk 11 / 15 2-18-4267 müofastsiaalsed valud. Kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid koormus ja sundasend kätele. Hageja on hagiavalduses märkinud eelmised tööandjad , kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist: Xxxxxxxxxxx kolhoos perioodil 13.08.1984- 26.10.1987; Xxxxxxxxxxx kolhoos alates 02.11.1987 – 30.04.1990, OÜ Xxxxxxxxxxx perioodil 30.11.1990- 14.01.2002, Xxxxxxxxxxx OÜ perioodil 11.06.2003 – 12.04.2013 ja Xxxxxxxxxxx AS perioodil 15.04.2013- 14.08.2014.a. Kostja juures töötamise periood moodustab kutsehaiguse väljakujunemise perioodist 11,43%. Samad tööandjad märgitud ka töötervishoiuarsti 20.03.2015 teatises kutsehaiguse diagnoosimisest ja kutsehaiguse väljakujunemise periood 1984 –
  3. Hageja poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõtte kohaselt töötas ta Xxxxxxxxxxx Kolhoosis tegelikult perioodil 01.09.1984 – 15.10.1087.a. Hageja esitas hagi Xxxxxxxxxxx kolhoosi üldõigusjärglase OÜ Xxxxxxxxxxx vastu kutsehaigusest tekitatud tervisekahju nõudes.
  4. Kostja vastuväites hagile leiab, et hagi on aegunud ja taotles teha antud asjas vaheotsus aegumise kohta. TsMS § 449 lg.1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas v. keerukas ja nõude põhjendatuse v. põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse v. põhjendamatuse kohta. Lg. 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus tutvunud antud tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtade ja kõigi tõenditega leidis, et asjas on võimalik teha lõppotsus , kuna hagi on aegunud ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. 7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-20-16 p.27 leidnud , et nii TsK § 86 kui ka

1994 § 116 esimese lause mõttes tuleb kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise ( mh. kutsehaiguse diagnoosimise) aega, vaid tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise aega. Antud juhul hagejal kutsehaigus diagnoositi 19.03.2015 ja varalisest kahjust sai ta teada hiljemalt AS-ga Xxxxxxxxxxx töölepingu sõlmimisel 18.02.2015.a. Seega hageja ei ole väitnud, et tema sissetulek vähenes (s.t. kahju tekkis) TsK , AÕSRS v.

1994 aegumise sätete kehtivuse ajal . Samuti ei ole tal sel ajal diagnoositud kutsehaigust. Seega ei alanud nende sätete järgi ka hageja kahju hüvitamise nõude aegumine ja antud tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumisele kohaldub kehtiv

§ 153. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-106-16 p.

12 ja RKL 3-2-1-20-16 p.28. 8.

§ 153

lg.1 järgi surma põhjustamisest , kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest v. vabaduse võtmisest tuleneva nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast , mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai v. pidi teada saama. Lg.2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest v. sündmuse toimumisest. Esitatud hagi lisade kohaselt sai hageja teada oma õiguste rikkumisest s.t. kahju tekkimisest e. töötasu vähenemisest hiljemalt AS-ga Xxxxxxxxxxx töölepingu sõlmimisel 18.02.2015.a. Samas 20.03.2015 töötervishoiuarsti teatise alusel hagejal diagnoositi kutsehaigus hiljem s.o. 19.03.2015 ja kutsehaiguse teatises on märgitud ka tööandjad , kelle juures töötamine võis Lk 12 / 15 2-18-4267 mõjutada kutsehaigestumist. Hageja väitel sai ta selle teatise lihtpostiga kätte 26.03.2015.a. Seega on hageja teada saanud kahju tekkimisest e. sissetuleku vähenemisest ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust hiljemalt 26.03.2015.a. Hagi on kohtule esitatud 19.03.2018.a. Seega on hagi esitatud kohtule

§ 153lg.1 sätestatud 3 aastase tähtaja jooksul.

9.

§ 153

lg.2 järgi paragrahvis 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul arvates kahju põhjustanud teo tegemisest v. sündmuse toimumisest. Tegemist on üldise objektiivse maksimaalse aegumistähtajaga, mille möödudes nõuded sõltumata kannatanu teadmisest aeguvad. Sätte põhiline rakendusala on just tagantjärele ilmnevad tervisekahjustused , mida ei saanud mõistlikult ette näha ja mille hüvitamiseks ei saanud eelnevalt kahju hüvitamise printsiipi arvestades nõuet esitada. Kuna hageja töötas kostja juures perioodil 01.09.1984- 15.10.1987 siis kahju põhjustanud tegu v. sündmus kestis ajaliselt 01.09.1984 kuni 15.10.1987.a. ja 30 aastane maksimaalne aegumisperiood lõppes 14.10.2017.a. Hageja aga esitas hagi kohtule 19.03.2018.a. Seega kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. 10. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Lg.2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast v. tehingust tulenevat , kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

§ 153lg.2 kohaldamine on antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega.

30 aastane aegumistähtaeg on ajaliselt väga pikk ja sellist pikka maksimaalset aegumistähtaega kohaldatakse väga väheste nõuete puhul. Õiged ei ole hageja väited, et aegumisperiood lõppes enne hageja kutsehaiguse väljakujunemist ja kahju tekkimist. Hagejal diagnoositi kutsehaigus 19.03.2015 ja kahju tekkis juba varem ning hagejal oli võimalik kohtu poole pöörduda kuni 14.10.2017. Seega oli hagejal võimalik kohtu poole pöörduda üle 2 aasta ja 6 kuu, kuid hageja selle aja jooksul kohtu poole ei pöördunud. Antud asjas ei ole sarnane olukord , mis hageja viidatud Inimõiguste Kohtu (EIK) 11.03.2014 otsuses Howard Moor jt. vs. Šveits. Nimetatud asjas oli küsimuse all 10 aastane aegumistähtaeg, mis on 3 korda lühem. 11.

§ 143järgi kohus v.

muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on palunud nõue jätta aegumise tõttu rahuldamata.

§ 144

järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue , kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud ka hageja viivisenõue. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hageja kõik nõuded on aegunud ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud

  1. TsMS § 122 lg. 1 järgi tsiviilasja hind on hagihind. TsMS § 122 lg.2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvutamisel võetakse aluseks hagi v. muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 129 lg.2 järgi tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihind nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 133 lg.1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Lg.2 järgi käesoleva seadustiku §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise Lk 13 / 15 2-18-4267 summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on antud asjas hagihind kokku perioodiline makse 9 x46,98 =422,82 eurot + viivisenõue hagi esitamise seisuga 99,36 eurot + edasine viivis s.t. 1 aasta viivis summas 60,99 eurot (viivis perioodi 19.03.2018- 18.03.2019 eest, 0,021918 % päevas, 0,167106 eurot päevas x 365 päeva) = 583.17 eurot. Korduvate kohustuste hagemise korral tuleb tsiviilasja hinna määramisel lähtuda TsMS § -s 129 sätestatust ning juba sissenõutavaks muutunud osamaksete ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega neid TsMS § 134 lg.1 esimese lause alusel liita. Selline on ka kohtupraktikaRKL 3-2-1-185-15 p.
  3. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja L.L.`a kanda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kostja menetluskuluks on alljärgnev esindajatasu:
  4. 14.11.2018 tutvumine hagiavalduse terviktekstiga ja selle lisadega, aegumise vastuväite õiguslik analüüs, Riigikohtu praktika ja

kom. tutvumine 3tundi 25 minutit , tunnihinne 115 eurot, 392.92 eurot;

  1. 20.11.2018 taotluse koostamine e-toimikule juurdepääsuks 5 minutit, tunnihinne 115 eurot, 9.58 eurot;
  2. 20.11.2018 kostja taotluse koostamine aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise kohta, vajalike lisade komplekteerimine 3 tundi 15 minutit, tunnihinne 115 eurot, 373.75 eurot;
  3. 21.11.2018 kostja taotluste koostamine aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise kohta, vajalike lisade komplekteerimine 1 tund 10 minutit, tunnihinne 115 eurot, 134.16 eurot;
  4. 21.12.2018 tutvumine hageja vastuse ja selle kahe lisaga ning kostja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund 10 minutit, tunnihinne 115 eurot, 134.17 eurot;
  5. 03.01.2019 kostja seisukoha koostamine hageja 19.01.2018 vastuse osas 3 tundi 25 minutit, tunnihinne 115 eurot, 392.92 eurot; Menetluskulud kokku summas 1437.50 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja kostja on käibemaksukohuslane ning saab käibemaksu tagasi arvestada ja seega palub kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihinne 115 eur/h on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab arvestades töötaja kutsehaigusest tulenevat tervisekahju nõuet (tegemist on keskmisest keerukama haginõudega ), kuid kostja on esitanud hagile vastuväite ainult hagi aegumise osas (mitte sisulist vastuväidet) ja asja ei ole sisuliselt lahendatud ning hagihind antud asjas on väike (s.o. 583.17 eurot), kuid samas taotletud rahaline hüve on oluliselt suurem (eelnevalt tasumata maksed 762.42 + edaspidi igakuised maksed 46.98 eurot kuus+ viivis ) siis kostja vajalik ja põhjendatud esindajakulu on alljärgnev: tutvumine hagi terviktekstiga ja aegumise vastuväite õiguslik analüüs 1 tund; kostja taotluse koostamine aegumise kohaldamiseks , vaheotsuse tegemiseks ja lisade komplekteerimiseks kokku 4 tundi arvestades taotluse pikkust sisuliselt 4 lk ; hageja vastusega tutvumine ja kostja seisukoha koostamine põhjendatud kulu kokku 2 tundi arvestades hageja vastuse pikkust 4 lk ja kostja seisukoha pikkust 3 lk, kuid esialgses Lk 14 / 15 2-18-4267 vastuses on juba aegumist käsitletud. Seega kostja põhjendatud esindajakulu kokku 7 tundi x 115 = 805 eurot (ilma käibemaksuta), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik OTSUS jõustus osaliselt 31.05.2021 Riigokohtu määrusega. 03.02.2021 Tallinna Ringkonnakohtu vaheotsus: RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Pärnu Maakohtu
  7. mai
  8. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata L.L.a hagi OÜ Xxxxxxxxxxx vastu osas, milles hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista saamata jäänud tulu hüvitise 762,42 eurot perioodi
  9. aprill 2015 kuni
  10. veebruar 2018 eest, igakuise hüvitise 46,98 eurot alates
  11. märtsist 2018 kuni hageja püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni ja viivise hüvitistelt ning kohustada kostjat perioodilist hüvitist indekseerima. Teha asjas vaheotsus, millega tuvastada, et hageja nõuded ei ole nimetatud osas aegunud.
  12. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  13. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Lk 15 / 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.