Obsah (5)

§ 444§ 3§ 459§ 164§ 468

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number Kohtuasi 2-21-3344 A. H. h

) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

§ 3

lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1.

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl ) nähtub, et V. H. ja O. H. on A. H.i vanemad. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist summas 140 eurot. Hageja esitas xxx 26.02.2021 nr 3.1-13/35 tõendi, millest nähtub, et A. H. õpib täiskoormusega neljanda taseme kutseõppe esmaõppe (kutseharidusõppe( õppekaval xxx statsionaarseskoolipõhises õppevormis, õpilaste nimekirjas on alates 15.09.2020.a, nominaalne õppeaeg 3 aastat (tl. ). Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st

1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15). Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi on kohtule esitatud 03.03.
2. Kostja tunnistas hagi 21.04.2021.a toimunud kohtuistungil ja on nõus maksma elatise kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni. Kohus mõistab V. H. välja elatise A. H.i ülalpidamiseks alates
3. märtsist 2021 kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik