) § 187, 188 ja 189 sätestatust, on tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused käesoleval juhul - sissenõudjal on kehtiv täitedokument; - sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; - sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; - tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist (
); - tehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal (
); - tegemist on kinkelepingu või kinke iseloomuga tehinguga (
); - tehinguga kahjustati võlausaldaja huve (
); - tehing on tehtud kahe aasta jooksul enne hagi esitamist (
lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13 leidnud, et
lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. 4. Hagejal on Perpindahang Pasang OÜ vastu kehtivad täitedokumendid (
lg 1 p 12) 06.02.2020 intressinõue nr 13-3/19231 summas 1374, 09 eurot ja 19.09.2020 korraldus nr 1311/24412 summas 40 549, 43 eurot ning sissenõutav nõue on kokku 41 923, 52 eurot. Sissenõude pööramine kostja Perpindahang Pasang OÜ varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Maksuhaldusil on alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni ka tulevikus tulenevalt alljärgnevast: - kostjal on tasumata maksukohustused alates septembrist
Jõhvi notar Tiit Juse juures sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas kostja toonane seaduslik esindaja M. T. oma isale Y. C.ile kinnistu xxx(registriosa nr xxx). Lepingu p 4.1 järgi kohustus ostja tasuma müüjale 4000 eurot sularahas lepingu sõlmimise päeva jooksul, so 29.01.2020.a. Kostja Perpindahang Pasang OÜ SEB Pank ja Luminor Bank AS pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei ole müügitehingust sularahas laekunud 3 summat äriühingu pangakontodele kantud, vaid peale müügitehingu toimumist on M. T.nimele väljastatud pangakaardiga SEB Pank AS pangakontolt välja võetud sularaha kokku summas 7375 eurot. Kostjate Y. C.i ja G. T. poolt sularahas 4000 euro tasumise tõenäosuses on alust kahelda ka seetõttu, et kostjatel ei olnud 2018-2019 aastatel selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid sellise summa tasumist. Hageja on veendunud, et kostja Perpindahang Pasang OÜ tegelikkuses vastusooritust ei saanud ning 29.01.2020.a. toimunud tehing oli tegelikult kinke iseloomuga. Eeltoodut kinnitab hageja arvates ka asjaolu, et Y. C.iga 13.03.2020.a. asutatud äriühing E. OÜ (registrikood nr xxx) jätkab tegevust samas valdkonnas, millega tegeles ka Perpindahang Pasang OÜ (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus). Riigikohus on täheldanud, et kuna kinkelepingu järgi ei saa võlgnik mingit vastusooritust, on kinkeleping juba oma olemuselt võimalikke võlausaldajaid kahjustav (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-2-41-13). Seega kinkelepingu tagasivõitmise nõuet on
järgi võimalik esitada ilma võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tõendamiseta. Hageja on seisukohal, et 29.01.2020 lepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve, kuna pärast tehingu toimumist muutus Perpindahand Pasang OÜ täiesti varatuks. Võttes arvesse, et tagasivõidetav kinnistu oli kostja ainus vara, mille arvelt oleks saanud tekkinud kohustusi täita, muutus nõuete rahuldamine pärast tehingu sooritamist võimatuks. Hageja leiab, et Maa-ameti hinnastatistika järgi kujuneks Kastani 2 c kinnistu keskmiseks hinnaks 31 568, 88 eurot. 6. Hageja leiab, et vaidlustatud tehinguga kahjustati sissenõudja huve: 29.01.2020 võõrandas Perpindahang Pasang OÜ Y. C.ile kinnistu xxx hinnaga 4000 eurot. Müüja arvelduskontole nimetatud summat laekunud ei ole. 29.01.2020 seisuga oli Perpindahang Pasang OÜ maksekohustus 42 152, 83 eurot. Tehingu toimumise hetkel oli kostja teadlik tasumata maksekohustusest ning asjaolust, et tehingu tagajärjel muutus äriühing varatuks; Hagejal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Perpindahang Pasang OÜ müüs kinnistu Y. C.ile ja G. T.le alla turuhinna. Kui müük oleks toimunud keskmise turuhinna alusel, oleks Perpindahang Pasang OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid suuremas osas maksukohustuste tasumiseks; Perpindahang Pasang OÜ (endine SVK Kliima OÜ) juhatuse liige oli 01.07.2006 12.03.2020 M. T. . Kinnistu võõrandati edasi M. T.i vanematele. Olenemata kinnistu müügist, ei ole xxx kinnistu väljunud seotud isikute kontrolli alt. Hageja on seisukohal, et tehing toimus lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 1 ja p 6 koostoimes PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes ning on täidetud
lg 2 eeldus, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve, kui teine pool on võlgniku lähikondne. Kostjal Perpindahang Pasang OÜ-l oli tehingu tegemise ajal tasumata maksukohustusi kogusummas 42 162, 83 eurot. Maksuhaldur tühistas 17.06.2020 otsusega 13-1.1/11816 kostjaga sõlmitud maksuvõlgade ajatamise graafiku ja algatas maksuvõlgade sissenõudmise arestides 18.06.2020 võlgniku pangakontod kaheksas Eestis tegutsevas pangas. Kostja oli teadlik maksukohustustest, kuid jättis need teadlikult tasumata, võõrandades talle kuulunud kinnistu ajal kui maksuvõlgade sissenõudmine oli kehtiva maksegraafiku tõttu peatatud ja 4 kuud 20 päeva enne maksuhalduri poolt pangakontode arestimist, ajal mil kehtis maksegraafik. Pärast kinnistu võõrandamist astus M. T. juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas maksuvõlgadega äriühingu osakud M OÜ-le. Uueks juhatuse liikmeks määrati üheks kuuks R. P.. Äriühingu võõrandamine tuntud probleemsete äriühingute likvideerijaga seotud äriühingule ja juhatuse liikme kohalt tagasiastumine oli kantud eesmärgist vältida tehingu tagasipööramist ning maksekohustuste sissenõudmist sundtäitmisel. 7.
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks tehingu alusel saadu koos vilja ja muu varaga.
eesmärk on lepingueelse olukorra taastamine (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Omandi tagastamist ja 4 kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku nõusolekut saab hageda kohtus lähtudes KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5,
. Hageja palub tunnistada kehtetuks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ ) ja Y. C.i vahel 29.01.2020.a. sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõigusleping, millega läks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ) omandist välja kinnistu (registriosa nr xxx); asendada kostjate nõusolekud /tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxx kannet selliselt, et kustutada ühisomandike kanne G. T. ja Y. C.i kohta ning kanda kinnistu omanikuna Perpindahang Pasang OÜ. Menetluskulud palub hageja jätte kostjate kanda.
) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine Perpindahang Pasang OÜ varale (pangakontode arest) ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Registervara võlgnikul puudub, seega ei ole maksuotsustest tulenevate nõuete täitmine võimalik ka võlgniku muu vara arvelt.
lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
S) § 117 kohaselt. Vastavalt
lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
lg 2 kohaselt võib kohus lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. 14. Y. C. ja G. T. on SVK Kliima OÜ (Perpindahang Pasang OÜ) juhatuse liikme M. T.i vanemad, seega võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed alanejad ja ülenejad sugulased ja nende abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (ostja) nii müüja täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab maksuhalduri huve. Tehingu ilmne eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Riigikohus on märkinud, et
lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on
lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-141-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole. Arvestades, et 29.01.2020.a tehing tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist (28.12.2020), ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud tehing kahjustas võlausaldaja huve või mitte. 6 Kohus nõustub, et 29.01.2020.a. tehingul on kinke iseloom. 29.01.2020.a. sõlmitud lepingu p 4.1 järgi kohustus ostja tasuma müüjale 4000 eurot sularahas lepingu sõlmimise päeva jooksul, so 29.01.2020.a. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei ole müügitehingust sularahas laekunud summat äriühingu pangakontodele kantud (44-118), seevastu pärast müügitehingu toimumist on M. T.i SEB Pank AS pangakontolt välja võetud sularaha kokku 7375 eurot. Seega müüja tegelikkuses vastusooritust ei saanud ning tehingul oli kinke iseloom, arvestades muuhulgas osaliste lähikondsust ning asjaolu, et Y. C.iga 13.03.2020.a. asutatud äriühing E OÜ (registrikood nr xxx) jätkab tegevust samas valdkonnas, millega tegeles ka Perpindahang Pasang OÜ. Hageja leiab Maa-ameti hinnastatistikale tuginedes, et xxx kinnistu keskmiseks turuhind oleks 31 568, 88 eurot (119-121), seega võõrandatud alla tegeliku turuhinna. 15. Hagejal on Perpindahang Pasang OÜ vastu kehtivad täitedokumendid
Kohus nõustub, et vaidlustatud tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huve. Hageja on tõendanud, et müüja tehinguga kohast vastusooritust ei saanud, kinnistu võõrandati ilmselgelt alla turuhinna, tehing toimus lähikondsete vahel, tehingu pooled oli teadlikud müüja tasumata maksekohustustest. Lisaks eeltoodule astus SVK Kliima OÜ juhatuse liige M. T. pärast kinnistu võõrandamist juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas maksuvõlgadega äriühingu osakud M OÜ-le ilmselge eesmärgiga vältida tehingu tagasipööramist ning maksekohustuste sissenõudmist sundtäitmisel. Kohus tunnistab kehtetuks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ) ja Y. C.i vahel 29.01.2020.a. sõlmistud müügi- ja asjaõiguslepingu. Järelikult kinnistusraamatu kanded kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga.
lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 64¹ sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotleb, et tehtav kohtuotsus asendaks kostjate tahteavaldusi. Kohus kohustab kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Kostjate vastavaid tahteavaldusi asendab jõustunud kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.