KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-1096 Haldusasi Paavo Kaisi kaebus Võru Linnavalit

) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

§ 50

lg 6 kohaselt tuleb väljastada kasutusluba igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele ja kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Võru Linnavalitsuse poolt 17. juunil1996 väljastatud ehitusluba nr 40 hõlmas ehitus-montaažitöid ehitisel „bensiinijaam“ (ehitisregistri kood: 113033979). 19.2.

lisa 2 kohaselt ei pea kinnistule Jüri 45 rajatud maakaabelliinile ja alajaamale kasutusluba taotlema põhjusel, et taristu nimivõimsus jääb alla 35-50 kV. Viidatud elektripaigaldise puhul tuleb esitada ehitise teatis. Arvestades eespool toodut on leidnud tuvastamist ehitis, millele kasutusluba väljastati ehk kaebe ese. Selleks on bensiinijaam. 19.

1. Kasutusloa väljastamisel kontrollitakse ehitustegevuse vastavust ehitusprojektile. Ehitise ehitamise asukoht on üheks kontrollikohaks. Vastustaja on kasutusloa väljastamisel tuvastanud, et ehitusloa alusel püstitatud hooned ja rajatised paiknevad Jüri 45 kinnistul (v.a osa nõlva jalamist). Hoone asukoha hälbed projektist on lubatu piires ja ei too kaasa kaebaja kinnistule mingeid täiendavaid piiranguid või mõjusid. Arvestades asjaolu, et ehitis on paiknenud samas kohas juba alates
2. novembrist
3. a on vastustaja hinnanud ehitise paiknemist kinnistul nõuetekohaseks. Üheks argumendiks oli sealjuures asjaolu, et kaebaja oli piiriprotokolli allkirjastamisel teadlik ehitise paiknemisest ning ei esitanud mõistliku aja jooksul vastuväiteid. 19.
4. Projekti kohaselt pidi sadevete jaoks rajatama välisvõrk, mille abil juhitakse sadeveed Räpina mnt kollektorisse. Sealhulgas õliste sadevete äravool peab toimuma läbi õlibensiinipüüdja. Vastustaja on kontrollinud sadevete kanalisatsiooni välja ehitamist ja tuvastas, et süsteem on nõuetekohaselt välja ehitatud. 19.
5. Kaebaja väide, et kasutusluba ei saa anda minevikus kehtinud normide kohaselt, ei päde. Kasutusloa menetlemisel tuleb kontrollida ehitise vastavust ehitusloale (

§ 50lg 1).

Asjaolu, et ehitusloa väljastamiseks kehtinud õigusaktid on tänaseks kehtetud, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ja kontrolli teostamist võimatuks. 19.

1. Jüri 45 ja 47 piirist: Jüri 45 maaüksuse mõõdistamise ajaks oli
2. veebruar
3. Plaani koostamisel on lähtutud plaani- ja kaardimaterjalist. Piiriprotokoll allkirjastati
4. juulil
5. Jüri 47 maaüksuse plaan on koostatud septembris
6. Plaani koostamisel on lähtutud plaani- ja kaardimaterjalist. Piiriprotokoll allkirjastati
7. oktoobril 1996 (Jüri 47 esindajana kirjutas alla kaebaja). Ehitusluba tankla ehitamiseks väljastati
8. juunil
9. 5

) § 51 lg 1 ja Võru Linnavolikogu

1. juuni
2. a määrus nr 10 „Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine“ (edaspidi määrus nr 10) § 1 lg
4. KOKS § 30 lg 1 p 4 sätestab, et valla- või linnavalitsus lahendab küsimusi, mis on sama seaduse § 22 lg 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutustele, ametiasutuste struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks. KOKS § 22 lg 2 näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

§ 51

lg 1 sätestab, et kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Määruse nr 10 § 1 lg 1 kohaselt delegeeritakse

-is sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse ja linna kui tee omaniku ülesanded Võru Linnavalitsusele. Seega puudutavad vaidlustatud korralduses viidatud õiguslikud alused üksnes pädevuse küsimust. Vaidlust pole selles, et Võru Linnavalitsus oli pädev haldusorgan otsustama kasutusloa andmise üle. Muid õiguslikke aluseid või kaalutlusi vaidlusaluses korralduses ei ole, mistõttu ei saa kohus vaidlusalusele korraldusele tuginedes kontrollida, kas vastustaja põhjendused kasutusloa andmisel olid asjakohased.

1. Vastustaja on kaebajale
2. märtsil 2020 selgitanud, et neil puudub informatsioon Jüri tn 45 tankla-teenindusjaama ehitamise kasutusloa kohta (dtl 38). Samuti on vastustaja kaebajale
3. mai
4. a kirjas nr 20-0534-VLV/13 selgitanud, et kasutusloa menetlemisel teostatakse korduskontroll ehitustegevuse vastavuse kohta projektile (dtl 5). Ka on vastustaja
5. mai
6. a korralduses nr 225 märkinud, et õigusrahu ja selguse saavutamiseks käesolevas vaidlusküsimuses, pöördub Võru Linnavalitsuse Jüri tn 45 kinnistu omaniku poole soovitusega alustada kasutusloa taotlemise menetlust (dtl 78). Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, milles see vastavuse kontroll on seisnenud. Kui vastustaja ka tegi korduskontrolli, ei dokumenteerinud ta seda üheski dokumendis. Vastustaja on kohtule esitatud
7. novembri
8. a vastuses märkinud, et vastustaja roll ehituse riiklikus järelevalve teostamises seisneb peamiselt ehitusja kasutuslubade väljastamises. Viidatud menetluse käigus lasub vastustajal kohustus kontrollida, kas püstitatav ehitis vastab kehtivatele ehitusnõuetele ja hilisemal kasutusloa menetlusel kohustus kontrollida, kas ehitis on püstitatud vastavalt ehitusloale ja on kasutamiseks ohutu. Tänaseks päevaks on vaidlusalusele ehitisele väljastatud kasutusluba ehk vastustaja on teostanud olemasoleva ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontrolli (dtl 109). Seega saab vastustaja vastusest järeldada, et kui kasutusluba antakse, siis see tähendabki automaatselt juba seda, et ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontroll on tehtud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Esitamata kasutusloa andmise korralduses või kasutusloas ühtegi põhjendust, ei ole võimalik ei kohtul ega puudutatud isikutel kontrollida, kas kasutusloa andmisel on kontroll läbi viidud.
9. Riigikohus on
10. aprilli
11. a otsuses asjas nr 3-18-2022, p-des 20 ja 21 selgitanud, et kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Seejuures ei too ehitusloa õigusvastasus vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb

§ 55

p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste 8

§ 50lg-st 1 ning on kontrollinud püstitatud ehitise vastavust ehitusloale (dtl 147).

Kaebaja väide, et kasutusluba ei saa anda minevikus kehtinud normide kohaselt, ei päde. Kasutusloa menetlemisel tuleb kontrollida ehitise vastavust ehitusloale (

§ 50lg 1).

Asjaolu, et ehitusloa väljastamiseks kehtinud õigusaktid on tänaseks kehtetud, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ja kontrolli teostamist võimatuks (dtl 185). Tuleohutuse nõuete osas teostas kasutusloa menetlemisel kontrolli Päästeamet (dtl 150). Võru Linnavalitsus on kontrollinud ehitustegevuse vastavust ka 1. novembril 1996 (dtl 151-153).

lisa 2 kohaselt ei pea kinnistule Jüri 45 rajatud maakaabelliinile ja alajaamale kasutusluba taotlema põhjusel, et taristu nimivõimsus jääb alla 35-50 kV. Viidatud elektripaigaldise puhul tuleb esitada ehitise teatis (dtl 185, 192-194). Projekti kohaselt pidi sadevete jaoks rajatama välisvõrk (projekti p 8.2), mille abil juhitakse sadeveed Räpina mnt kollektorisse. Sealhulgas õliste sadevete äravool peab toimuma läbi õli-bensiinipüüdja (dtl 196-221). Vastustaja on kontrollinud sadevete kanalisatsiooni välja ehitamist ja tuvastas, et süsteem on nõuetekohaselt välja ehitatud. Elektrilevi OÜ tuvastas, et on osaliselt rajanud taristu Jüri 47 kinnistule ja oli nõus taristu ümber tõstma, kuid käesolevas vaidluses ei oma esitatud fakt tähtsust ja tuleks jätta kõrvale (dtl 186). Kaebaja kinnitab, et nõuetekohane kuusehekk oli ehitise rajamise järgselt olemas ehk ehitustegevus oli kooskõlas projektiga. Asjaolu, et ajas on asendatud algselt rajatud kuusehekk mitme erineva lahendusega, ei oma kasutusloa väljastamisel tähtsust (dtl 186).

1. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja juhindus nendest põhjendusest juba vaidlusaluse korralduse ja kasutusloa andmise ajal. Vastustaja ei ole kohtule tõendanud, et kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest korralduse andmisel tegelikult lähtuti.
2. Kohtule on esitatud AS-i ESPLAN
3. a tehniline projekt objektile „Bensiinijaam Võrus Jüri tn 45“ (töö nr 9606, tellija AS Kesklinna Tankla) (dtl 10-31). Projekti seletuskirja kohaselt on AS Kesklinna Tankla bensiinijaam projekteeritud Võru linna Räpina maantee ja Jüri tänava nurgale, kus tulevase bensiinijaama krundil asub kaks põlenud varet, mille juurde kuulub õueaiamaa ja vana viljapuuaed (krunt nr 247). Krundi piiride tähistamise aluseks on maaüksuse asendiplaan, mis on kooskõlastatud Võru Linnavalitsusega
4. veebruaril
5. Tanklale anti
6. juunil
7. a ehitusluba nr 40 (dtl 43). Valminud ehitise ülevaatuse akt kannab kuupäeva
8. november 1996 (dtl 151-153). Aktist nähtub mh, et ehitustööd lõpetati
9. oktoobril 1996 ning et akti kohaselt vastab ehitis ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele. Võru Linnavalitsus andis
10. mail
11. a välja ehitusloa nr 8 tankla-teenindusjaamale Võrus Jüri 45, selgitades, et ehituse lõpetamse tähtaeg on 1999.a (dtl 258). Circle K Eesti AS omandas tanklateenindusjaama ehitise koos selle aluse maaga AS-ilt Nord Oil
12. detsembril 2001 ostumüügilepinguga, mille kohta Võru Maakohtu kinnistusamet tegi
13. jaanuaril 2002 kinnistamisotsuse (dtl 124). Seega on vaidlusalusele tankla-teenindusjaamale antud ehitusluba juba
14. aastal ja tankla on aktiivses kasutuses
15. aastast ning püsinud oluliselt 10

RS) § 23 sätestab nõuded olemasolevatele ehitistele, mh näeb viidatud paragrahvi lg 4 ette, et kui ehitise kasutusluba antakse või kasutamise teatis esitatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba anti enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei nõuta kasutusloa andmisel või kasutamise teatise juurde energiamärgist.

RS § 28 lg 1 näeb ette, et enne

1. aasta
2. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades samast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt

lisas 1 või 2 sätestatule.

RS § 28 lg 2 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt

lisale 2.

lisas 2 on tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta. 36.

§ 50

lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav sama seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.

§ 54

lg 5 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud

§-s 55. Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik; 7) audit on tegemata; 8) sama seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, või 10) kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist. Seejuures tuleb

§ 55p-i 3 tõlgendada kaalutlusõigust andvana.

Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (

§ 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet.

Kasutusloa väljaandmise kaalumisel tuleb esmalt selgitada välja

§ 55järgi kasutusloa kontrolliesemesse kuuluvad asjaolud.

Ehitusprojekti ebaolulised muudatused ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks (

§ 55p 5; Riigikohtu 4.

oktoobri

1. a määrus asjas nr 317-505, p 9).
2. Kaebaja nõusoleku puudumine ei välista iseenesest ehitise seadustamiseks kasutusloa andmist. Haldusorganil on selles osas kaalutlusõigus. Kasutusluba tõendab ehitise nõuetele vastavust kasutusloa andmise hetkel ning lubab seda kasutada kasutusloa taotluses näidatud eesmärgil. Kohtule ei ole teada, millist ehitusseadustiku redaktsiooni vastustaja kasutusloa taotluse menetlemisel kohaldas ning kas ta arvestas loa andmise üle otsustamisel

RS §-st 28 tulenevate erisustega. Vaidluses omab tähtsust ehitise ehitamise aeg (

RS § 28 lg 1). 11

RS §

2. Vastustaja on arvestanud, et ehitis on sellisel kujul eksisteerinud aastaid ega ole osutunud ohtlikuks.

RS § 28 lg 5 järgi peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja

RS jõustumise ajal kasutatav ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks tuvastanud Jüri tn 45 tankla ehitamise ehitusprojekti kohaselt. Pelgalt sellekohase väite esitamine ei kinnita vastustaja tegevust.

1. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et tuleohutuse nõuete osas teostas kasutusloa menetlemisel kontrolli Päästeamet. Asja materjalidest nähtub, et Margo Lempu on
2. oktoobril 2020 teostanud kasutusloa taotluse osas välise kooskõlastamise toimingu ning on toimingu tulemusena kooskõlastanud kasutusloa tingimisi (dtl 150). Asja materjalidest ei nähtu, milles tingimisi kooskõlastamine on seisnenud. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Seega on tuleohutuse hindamine kasutusloa väljastamisel antud Päästeameti pädevusse. See ei tähenda, et kasutusloa andja ei peaks dokumentide nõuetekohasust üle kontrollima ning vajadusel sisu osas kahtluste tekkimisel nõudma kooskõlastavalt haldusorganilt täiendavaid selgitusi. Loa õiguspärasuse eest vastutab kohalik omavalitsus.
3. Kuuseheki rajamata jätmine ei saa kaasa tuua kasutusloa tühistamist. Kasutusloa andmisel kontrollib haldusorgan seda, kas hoone on kasutamiseks ohutu. Viidatud asjaolu ehitise ohutust ei mõjuta.
4. Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et vastustaja oleks kasutusloa andmise menetlusse kaasanud kaebaja. Seejuures tunnistab vastustaja ka ise, et vastustaja ja kaebaja vahel on olnud aastatepikkune kirjavahetus Võrus aadressil Jüri tn 45 asuva tanklaga seonduvalt ning et on põhjendatud oodata, et vastustaja ei jäta tähelepanuta kaebaja poolt esitatud väiteid ning tõendeid, mis on riikliku ehitusjärelevalve teostamisel rohkem või vähem olulised (dtl 110). Seda enam jääb kohtule arusaamatuks, miks ei käsitlenud vastustaja kasutusloa andmise korralduses kaebaja vastuväiteid. Eriti olukorras, kus vastustaja on soovinud õigusrahu ja selgust vaidlusküsimuses (dtl 78).
5. Jüri tn 45 kinnistu piirinaabri haldusmenetlusse kaasamise vajadus pidi vastustajale olema mõistlikult ettenähtav. Kolmanda isikuna peab menetlusse kaasama isiku, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Kaasamise kohustuse tekkimiseks ei pea isiku õiguste rikkumine olema ka tõenäoline, vaid üksnes objektiivselt võimalik. Vastustajale ei saanud jääda arusaamatuks, et kaebajale tuleb anda võimalus esitada asja kohta oma arvamus (HMS § 40 lg 1). Kuna vastustaja ei kaasanud kaebajat Jüri tn 45 tanklateenindusjaamale kasutusloa andmise menetlusse ega taganud talle õigust olla ära kuulatud, on vaidlusalune kasutusluba formaalselt igal juhul õigusvastane. Kuna kasutusloa väljastamist ei ole ka kuidagi põhjendatud, ehkki selline vajadus pidi praeguse haldusasja menetlust arvestades olema vastustajale ilmselgelt äratuntav, on kasutusluba ka põhjendamisvea (HMS § 56) tõttu formaalselt õigusvastane.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine kasutusloa andmisel mõjutas asja sisulist otsustamist vastustaja poolt. Seetõttu rahuldab kohus 12