Obsah (12)

§ 663§ 657§ 477§ 304§ 303§ 654§ 294§ 293§ 171§ 174§ 433§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12763 Kohtuasi Kohtutäitur

) § 293 lg-le 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Algandmed on faktilised asjaolud, mille väljatoomiseks või parandamiseks ei ole vaja 3 2-20-12763 eriteadmisi. Algaandmete osas on ekspert ka ise tunnistanud, et need ei pruugi korrektsed olla. Ekspert tunnistas, et ta ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja aiamaja ei kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele. Järelikult tuleb asjas määrata uus ekspertiis, mis võtab arvesse kõiki asjakohaseid algandmeid.

1. Lisaks asus ekspert 14.01.2021 kirjas seisukohale, et nt tubade läbikäidavus, teede seisukord, võrdlusmaterjali mitteasjakohasus, kinnistu piirid ning õhksoojuspumba ja aiamaja puudumine ei mõjuta kinnisasja väärtust oluliselt. Samas leidis ekspert kinnistu harilikuks väärtuseks 38 500 eurot ja eksimisruumiks +/- 15%, s.o +/- 5775 eurot. Võlgnik on seisukohal, et üksnes õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot. Seega ei saa ka ülejäänud ebatäpsuste arvestamisel mitte kuidagi tegelik harilik väärtus jääda eksimisruumi piiresse.
2. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta on saanud eksperdile küsimusi esitada. Võlgnik selgitas, miks on vaja määrata uus ekspertiis või anda talle võimalus küsimusi küsida, kuid ta ei olnud teadlik, et kohus edastab tema selgitused eksperdile. Maakohus ei selgitanud, et saab küsida eksperdilt küsimusi kirjalikult. Menetluse edasine käik
3. Määruskaebuse osas esitasid seisukoha avaldaja ja puudutatud isik II, kes palusid jätta kaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 22. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad

§-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta.

§ 304

lg 1 annab alused kordusekspertiisi määramiseks.

§ 304

lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, õigus määrata kordusekspertiis. Viidatud sättest tulenevalt peab kohus kordusekspertiisi määramiseks esmalt leidma, et ekspertiis on ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning teiseks, et neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega.

§ 303

lg-te 4 ja 5 alusel eksperdi ülekuulamine ja § 304 alusel kordus- või täiendava ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsused. 23. Võlgnik esitas 13.01.2021 taotluse uue ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt võimaluse saamiseks eksperdilt küsimuste küsimiseks. Oma taotluses tõi võlgnik esile tema 4 2-20-12763 hinnangul olulised täpsustamist vajavad asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus selgitamiskohustust, kui edastas eksperdile kommenteerimiseks võlgniku 13.01.2021 seisukohad eksperdi koostatud eksperthinnangu kohta. Selleks, et põhjendada kordusekspertiisi määramise vajadust pidi võlgnik 13.01.2021 taotluses esile tooma kõik asjaolud, mis tema hinnangul põhjendavad kordusekspertiisi määramist, näitama ekspertiisi puudused ja esitama kõik ekspertiisiakti puudutavad täpsustavad küsimused. Maakohus on võlgniku seisukoha edastamisega eksperdile vastamiseks võimaldanud

§ 303

lg 3 kohaselt võlgnikul esitada eksperdile täiendavaid küsimusi, millele ekspert on ka ammendavalt vastanud (tl-d 137 ja 139). Seega on maakohus taganud praeguses asjas mitte ainult eksperdi määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. See, et võlgnik ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust. Arvestades, et võlgnik on määruskaebuses korranud üksnes 13.01.2021 ja 15.01.2021 seisukohtades toodut, mille osas ekspert andis oma vastuse, puudus vajadus kohtuistungi korraldamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi.

1. Võlgniku kaebuse väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi määramise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt sisaldab ekspertiisiakt hulgaliselt algandmeid puudutavaid ebatäpsusi ja vastuolusid, mida ekspert ei ole kõrvaldanud ja mida maakohus käsitles võlgniku taotlusi lahendades ebapiisavalt.
2. Võlgnik on ebaõigel seisukohal, et ekspert jättis kinnistu hariliku väärtuse määramisel arvesse võtmata, et elektrijuhtmestik, torustik ja sanruumid vajavad samuti renoveerimist/vahetamist. Võlgnik järeldab seda asjaolust, et tehnosüsteeme kajastavas alapunktis ei ole elektrivarustuse juurde märgitud, et see vajab renoveerimist/vahetamist. Ekspert selgitas täiendavalt, et eksperthinnangus ei ole ka märgitud, et tehnosüsteemid on heas seisus. Vastupidi, ekspert on eksperthinnangus märkinud, et hoone vajab terviklikku renoveerimist.
3. Vaatamata sellele, et ekspert ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja aiamaja ei kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele, ei muuda see eksperthinnangu lõppjäreldust, kuna eksimisruum on +/- 15%, s.o 5775 eurot. Võlgniku väite, et üksnes õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot, lükkab ümber kohtutäitur vastuses määruskaebusele. Kohtutäiturile esitatud arvete kohaselt oli õhksoojuspumba ostuhind 2019 aastal 300 eurot ja aiamaja ostuhind 890 eurot. Lisaks on ekspert selgitanud, et õhksoojuspumba ja aiamaja olemasolu kinnistu harilikku väärtust oluliselt ei mõjuta.
4. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et tähelepanuta on jäetud
5. aasta eksperthinnang. Ekspert ei pea vara hinnates aluseks võtma varasemaid vara kohta koostatud eksperthinnanguid ega põhjendama eksperthinnangute vahelisi erinevusi.
6. Eksperdiks määratakse üksnes isik, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (

§ 294lg 1 teine lause), s.t eksperdiarvamus tugineb eksperdi eriteadmistele.

Kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (

§ 303lg 5), 5 2-20-12763 mis tõstab eksperthinnangu usaldusväärsust.

Eksperdil ei ole mingit huvi oma tööd tehes jätta olulised asjaolud arvesse võtmata. Ekspert ei ole keeldunud võlgniku täpsustavatele küsimustele vastamast ja eksperthinnangut selgitamast. Pelgalt asjaolu, et võlgnik ei nõustu eksperdi selgituste ja järeldustega, ei pane kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust ega tähenda, et eksperdilt peaks iga üksiku järelduse kohta veel täiendavaid selgitusi küsima. Täpsustavate küsimuste esitamine on põhjendatud siis, kui mõni tähtis asjaolu on jäänud eksperdiarvamuses selgitamata või arusaamatuks. Vastavalt

§ 293

lg-le 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. See tähendab, et kohus otsustab, kas menetlusosalise taotlus asjaolude selgitamiseks on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eksperthinnang vastab seaduse nõuetele, eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad, mistõttu puudub alus kordusekspertiisi määramiseks ja täiendavate küsimuste esitamiseks.

1. Hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Maakohus selgitas õigesti, et asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Kuivõrd võlgniku hinnangul peaks kinnistu turuväärtus olema hinnatud väiksemana, siis selgitab ringkonnakohus, et olukorras, kus arestimisel määratud alghinnaga jääb kinnistu müümata, saab kohtutäitur iga nurjunud enampakkumise järgselt vara ümber hinnata (TMS § 100 lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur ja sissenõudjad enda menetluskulude nimekirja ei esitanud, millest järeldab ringkonnakohus, et neil puuduvad

§ 174lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.

31.

§ 433

lg 1 alusel võib praegusel juhul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata osas, millega lahendati menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse otsustamine. Ekspertiisi määramise taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 660lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6