Obsah (6)

§ 613§ 173§ 172§ 174§ 177§ 178

2-20-123286 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2021 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-123286 Tsiviilasi Menetlustoiming Lääne-Nigula

§ 613kohaselt lahendatakse korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita menetluses.

Riigikohus on leidnud, et vales menetlusliigi valikus ei ole olulist probleemi, kui see puudutab põhiasjaga seotud taotlust ning asi lahendatakse õige menetlusliigi nõudeid arvestades. (Riigikohtu 17.06.2010 määrus asjas 3-2-1-42-10 p 20, 24.09.2012 otsus asja 3-2-1-105-12 p 16). 22.02.2021 istungil selgitas kohus, et tegemist on hagita menetlusega, mistõttu on kohus 3 2-20-123286 lahendanud asja hagita menetluse sätete kohaselt.

1. Kohus rahuldab avalduse.
2. Puudub vaidlus, et R Ale kuulus kuni 17.09.2020 korteriomand registriosa numbriga xxx, x mõttelist osa kinnisasjast, eluruum nr x.
3. Võlgnevus on korteriühistu poolt pakutavate ja vahendatavate teenuste eest sh heakord, prügivedu, remondifond jms teenused, mille pakkumine ja tagamine on korteriühistu ülesandeks. Avaldaja on puudutatud isikule väljastatud arvetele (jaanuar 2017 kuni august 2020) lisaks esitanud tõendina korteriühistu majandamiskavad (tl 148, 154), üldkoosolekute protokollid (tl 146147, 151-152) ja põhikirja (dtl 38-43), mis tõendavad puudutatud isiku kohustust majandamiskulusid tasuda. Puudutatud isik on nii maksekäsu kiirmenetluses ka vastuses avaldusele möönnud arvete mittetasumist.
4. Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu, olles seisukohal, et tema pole teenuseid kasutanud, kuna korter on elamiskõlbmatu. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites toob puudutatud isik eraldi välja, et jäätmeteenust ta ei kasuta. Puudutud isik toob välja, et korteri elamiskõlbmatuks muutumisel on vastutav ülemine naaber.
5. Kohus puudutud isiku seisukohaga ei nõustu. Majandamiskulude tasumise kohustus ei ole tulene korteri reaalsest kasutamisest, vaid korteri omanikuks olemisest. Nimetatud asjaolu on sätestatud ka Põllu 8 korteriühistu põhikirjas p 3.1, mille kohaselt on korteriühistu liikmed ilma vastavat avaldust esitamata kõik Põllu 8 elamu korteriomanikud. Samuti tuleneb korteriomaniku kohustus majandamiskulude tasumiseks korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõikest 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
6. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldajaks ka korteriühistu, kes tulenevalt § 69 lg-st loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Avaldaja suhtes JäätS § 64 sätestatud aluseid ei esine ja seega on korteriühistul kohutus tasuda jäätmeveo eest. Põllu 8 korteriühistu põhikirja p 4.2.6.3 kohaselt tasuvad ühistuliikmed prügiveo eest vastavalt korteriomandi 1m² kohta. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetel on prügiveo artikkel märgitud esimest korda alates märtsist 2020 ning arvestuse aluseks on puudutatud isiku korteriomandi suurus ruutmeetrites, milleks on 58,80 m². Kokku on prügiveo arve märts 2020 kuni august 2020 summas 6,98 eurot. Arvestades, et prügiveo tasumise kohustus on tulenevalt põhikirjast ja majandamiskavast seotud korteriomandiga, on avaldajal õigus puudutatud isikult prügiveo korraldamise eest tasu nõuda.
7. Avaldaja esitatud majandamiskulude nõue hõlmab ka perioodi 01.01.2017 kuni 31.12.2017, mil kehtis korteriomandiseadus (KOS). KOS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega ning KOS § 13 lg 2 sätestab sõnaselgelt korteriomaniku nõudeõiguse teiste korteriomanike vastu kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude hüvitamiseks. (Riigikohtu 20.12.2017 otsus asjas 2-14-25115)
8. Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale majandamiskulusid sh jäätmeveo eest. R A ei ole täitnud Krts § 40 lg 1 kohustust korteriühistu ees ning majandamiskulude võlgnevus perioodi jaanuar 2017 kuni august 2020 (k.a.) on kokku 802,37 eurot.
9. Avaldaja taotleb puudutatud isikult välja mõista 01.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 87,66 eurot ja alates 01.10.2020 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni alates 01.10.
10. 4 2-20-123286
11. KrtS § 42 lg 1 alusel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega. VÕS § 113 lg 2 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, milleks on ipoolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
12. jaanuari ja
13. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
14. Avaldaja on viivise nõude sõnastanud selliselt, et puudutatud isikult mõistetakse viivis välja 01.10.2020 seisuga. Arvestades avalduse sisu ja esitatud arvestust on selge, et avaldaja on viivise arvestuse esitanud perioodi jaanuar 2018 kuni 30.09.2020 eest, summas 87,66 eurot. Avaldajal oli õigus puudutatud isikult nõuda majandamiskuludega viivitamisel lisaks põhitasule ka viivise tasumist.
15. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 26.02.2018 kuni 30.09.2021) summas 87,66 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
16. R A väited ülemise naabri tegevusest tema korteri elamiskõlbmatuks muutmisel jätab kohus kui asjasse puutumatud tähelepanuta.
17. Menetluskulud 22.1

§ 173lg 1 alusel kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Avaldaja taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 172

lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 07.oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). 22.2 Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku R A kanda. 22.3

§ 172

lg 6 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 22.4 Avaldaja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt avalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabi kulud summas324 eurot s.o lepingulise esindaja tasu 3 tunni eest, tunnitasuga 108 eurot (sh käibemaks). Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud üksnes nimetatud menetluses. Menetluskulude suurusele ei ole puudutatud isik vastu vaielnud. 22.5 Riigilõivu tasumine on avalduse kohtusse esitamise eelduseks ja seega põhjendatud ning vältimatu kulu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja näidatud ajakulu 3 tundi on nõude materjalidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot (sh käibemaks) peab kohus mõistlikuks. 5 2-20-123286 22.6 Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 499 eurot. 22.7 Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik käesoleva menetlusega kulusid kandnud. 22.8 Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

§ 177lg 4 alusel.

22.9

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6