1-21-3680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-3680 (21730000117) Kohtunik Urmas Reinola Vaidlusta

§ 372

lg 2 p 3 (tegevusloata majandustegevus finantsteenusega seotud tegevusalal),

§ 209

lg 1 (kelmus) ja/või

§ 201

(omastamine) tunnustel C OÜ (registrikood XXXXXXXX) suhtes kuriteokahtluste kontrollimiseks järgmises: 1.1. Tegevusloata majandustegevus finantsteenusega seotud tegevusalal (

§ 372lg 2 p 3).

XX ja YY (kannatanud) on virtuaalvääringu teenust pakkuva lehekülje www.CCC.com kasutajad (XX CCC keskkonna ID: KKKKKKK ning YY CCC keskkonna ID: OOOOOOO). Kannatanud kasutasid CCC keskkonda virtuaalvääringu rahakotiteenuse, s.o sellise teenuse eesmärgil, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientidele krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. CCC keskkonda opereerib Eestis

1. aastal registreeritud ettevõte C OÜ (edaspidi C). Äriregistri kohaselt on C tegevusalaks „mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a. kindlustus ja pensionifondid“. C juhatus koosneb neljast juhatuse liikmest – HH, OO, PP ja FF. Äriühingu tegelikuks kasusaajaks on märgitud PP. Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on C’ile väljastatud tegevusload XXXXXXXXXX ning XXXXXXXXX, mille kehtivus on lõppenud 14.09.
2. Kannatanud kasutasid (proovisid õiguspäraselt kasutada) C teenuseid ka pärast 14.09.2020 ning kannatanutele C tegevusloa puudumisest teada ei andnud. Ka ei teinud C muid toiminguid tegevuse seaduslikuks lõpetamiseks tulenevalt tegevusloa puudumisest. 1.
3. Kelmus (

§ 209

) - virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatav väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad 1

§ 209

lõikega 1 on kriminaliseeritud petmine, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse ja saab varalist kahju. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus (RKKKo 3-1-1-98-09, p 13). Kannatanud on seisukohal, et hoolimata C kasutustingimusest tulenevatest kohustustest puudub C’il tahe ja võimalus kohustusi täita. C www.CCC.com on veebilehel jätkuva teenuse pakkumisega loonud mulje, et on valmis kasutustingimustest tulenevat kohustust täitma, kuid on asunud sellest pahatahtlikult kõrvale hoiduma. Olles eksimuses, et C on võimeline teenuseid osutama, on kannatanud teinud CCC keskkonnas varakäsutuse, mille kaudu on usaldanud C’ile ligipääsu kannatanutele kuuluvale virtuaalvääringule. Kuivõrd C ei ole vastavalt kasutustingimustele virtuaalvääringuid kannatanutele üle kandnud, on kannatanutele tekkinud varaline kahju, samal ajal kui C on kannatanute arvelt õigusvastaselt rikastunud. 1.3. Omastamine (

§ 201

) - alternatiivselt võib tegevuse kvalifitseerida omastamisena, mis seisneb isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. Kasutustingimuste alusel on C’il juurdepääs kannatanutele kuuluvatele alternatiivsetele maksevahenditele, mida C on kohustatud kannatanute 4/1 virtuaalvääringu rahakottide aadressitele edastama. C’il puudub virtuaalvääringu omandiõigus, sest vastavalt kasutustingimustele on C’il õiguspädevus üksnes nende vahendamiseks platvormi ja kannatanute vahel. Kannatanute virtuaalvääringute haldamine ei muuda nende omandiõigust, mistõttu on kannatanute virtuaalvääringud C jaoks võõras. 2. 25.03.2021 alustas ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust

§ 372

lg 2 p 3 tunnustel, jättes kriminaalmenetluse alustamata

§ 209

ja

§ 201tunnustel Kr

MS § 199 lg 1 p 1alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist põhistati järgmiselt.

§ 209

lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

§ 201

näeb ette kriminaalkorras vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Nii

§ 201kui § 209 koosseisud eeldavad teo toimepanija tahtlust koosseisu asjaolude osas.

Kuriteokaebusest ega selle lisadest ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal, mis asjaoludel, millises summas ning millises vääringus vara on avaldajad C OÜ-le üle kandnud (olles eksitusse viidud või olles vara ettevõtte valdusesse usaldanud). Seega ei ole avalduses piisavalt andmeid, et sedastada viidatud kuritegude objektiivseid tunnuseid. Kriminaalmenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel ja kriminaalmenetlus jääb alustamata olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida kriminaalmenetluse alust. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Käesoleval hetkel prokuröril sellist veendumust tekkinud ei ole, seega kriminaalmenetlust

§ 209ja § 201 tunnustel ei alustata.

Samas ei saa välistada, et kuriteokoosseisu kontrollimise käigus, mille alusel alustatakse menetlust, võivad ilmneda ka viidatud kuritegude tunnused. 3. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kordab XX ja YY esindaja vandeadvokaat Meree Punab kuriteokaebuses esitatut ja taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist C OÜ suhtes

§de 209 ja 201 tunnustel. 3.1. Kaebaja ei nõustu, et kuriteoteates pole C tegevuses piisava täpsusega sedastatavad ka kelmuse või omastamise tunnused. Kuriteoteatest ja selle lisadest nähtub, et kannatanud on C’ile üle kandnud vara. C poolne suhtlus kannatanutega on katkenud ja teavet, mis põhjendaks, miks 2

§ 201

järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Omastamise objektiivseks koosseisuelemendiks on muuhulgas vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, mida kohtupraktika kohaselt sisustatakse manifesteerimisteooria alusel. Selle kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks pööramine sellist tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul. Omastamistahte manifesteerimine võib ilmneda väliselt tajutavas teos, mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara 3

§-dele 201 ja/või 209 järgi kvalifitseeritavatele kuritegudele viitav teave puudub. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt „kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi kõige intensiivsemalt riivav menetlus ning tulenevalt ultima ratio põhimõttest on karistusõiguslik sekkumine põhjendatud ja lubatav õigushüve kaitsel vaid siis, kui muud õiguskaitsevahendid on ebapiisavad. Kriminaalõiguslik kaitse isiku õigustele ja huvidele ei ole absoluutne. Karistusõigus peab isikutevahelisse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta end rünnete eest tsiviilõiguslike vahenditega. Antud juhul on kaebajail taolised vahendid olemas tsiviilkohtusse pöördumise näol. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 5. XX ja YY esindaja vandeadvokaat Meree Punab esitas 21.05.2021. a (registreeritud ringkonnakohtus 24.05.2021. a) ringkonnakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Riigiprokuratuuri 22.04.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri algatama C OÜ (registrikood XXXXXXXX) suhtes kriminaalmenetlust

§ 209

ja

§ 201sätestatud koosseisude kontrollimiseks.

5.1. C on toime pannud võimaliku omastamise või kelmuse. C’il kui CCC keskkonna operaatoril on juurdepääs kannatanutele kuuluvatele virtuaalvääringutele. Kannatanud esitasid perioodil 23.12.2020 – 08.01.2021 CCC keskkonnas mitmeid päringuid virtuaalvääringute ülekandmiseks oma virtuaalvääringu rahakoti aadressidele. C’il puudub omandiõigus kannatanute virtuaalvääringutele, sest vastavalt kasutustingimustele on C’il õiguspädevus üksnes nende vahendamiseks platvormi ja kannatanute vahel. Seega ei muuda kannatanute virtuaalvääringute haldamine nende omandiõigust ja kannatanute virtuaalvääringud on C’i jaoks võõras vara. 2020.a lõpust alates keeldus C kannatanute osas tehingute tegemisest. Virtuaalvääringuid kannatanutele tagastamata jättes on C toime pannud võimaliku omastamise

201 mõttes. Alternatiivselt võib C tegevuses esineda

§ 209

lg 1 koosseisutunnused - C on www.CCC.com veebilehel jätkuva teenuse pakkumisega loonud mulje, et on valmis kasutustingimustest tulenevat kohustust täitma, kuid on asunud sellest pahatahtlikult kõrvale hoiduma. Olles eksimuses, et C on võimeline teenuseid osutama, on kannatanud teinud CCC keskkonnas varakäsutuse, mille kaudu on usaldanud C’ile ligipääsu kannatanutele kuuluvale virtuaalvääringule. Kuivõrd C ei ole vastavalt 4

§ 201koosseisu tuvastamisel mingit tähendust.

5.

1. Riigiprokuratuuri väide, et antud asjas ei saa rääkida omastamisest, kuna kannatanutele pole tekkinud kahju, on asjakohatu. Omastamise korral ei ole vaja tuvastada omastaja varalist kasu ja kannatanu varalist kahju (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-81-04, p 6). See, kas ja kui suur kahju omastamisega põhjustati, pole isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt oluline (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-46-08, p 47). Riigiprokuratuuri määrusest ei nähtu ka seda, millele tuginedes väidab Riigiprokuratuur, et virtuaalvääringud ei või olla kontodelt välja kantud või et kannatanud ei ole kaotanud jäädavalt võimalust kontol olevaid vahendeid käsutada. 5.
2. Kriminaalmenetluse käigus tuleb seega anda mh vastus ka küsimusele, miks kannatanutele pole siiani nende virtuaalvääringuid tagastatud. Menetlejad on selle küsimuse ekslikult jätnud täiesti tähelepanuta. Kriminaalmenetluse alustamisel ei pea alati andma teole lõplikku õiguslikku hinnangut ja sellest tulenevalt võib kriminaalmenetluse algatamist pidada põhjendamatuks üldjuhul vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-129-13, p 7). Põhja Ringkonnaprokuratuur on seega eksinud, alustades kriminaalmenetlust vaid

§ 372

koosseisu kontrollimiseks – menetlust tuleb alustada faktiliste asjaolude kohta kogumis, mida antud juhul ei ole tehtud. Kohtupraktikas on leitud, et kannatanul on õigus taotleda uurimisasutuselt ja prokuratuurilt selle kontrollimist, kas teo toimepanija tegevus täitis lisaks prokuratuuri poolt määratletud kvalifikatsioonile ka mõne muu süüteokoosseisu tunnused (RKKKo otsus kriminaalasjas nr 1-20-79/9, p 33). 5

§-de 201 ja/või 209 osas alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse osalisel alustamata jätmisel viidatud kuriteokoosseisude osas kaalutud piisava põhjalikkusega tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. 7. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate ammendavate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta konkreetsete kuriteokoosseisude osas. Kriminaalmenetluse osaline alustamata jätmine oli ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud. See, et kaebaja ei nõustu menetlejate põhjenduste ja käsitlusega, ei tähenda iseenesest seda, et menetlejad on jõudnud ebaõigele järeldusele kuriteotunnuste puudumise osas. Seejuures tuleb märkida, et kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt seetõttu, et kaebuse esitaja soovib sellega saavutada temale kasulikku eesmärki – antud juhul saada vastust küsimusele, miks pole kannatanutele siiani nende virtuaalvääringuid tagastatud, kuivõrd kriminaalmenetlust alustatakse eranditult vaid juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Seega kriminaalmenetluse alustamine ei toimu teatud kannatanut huvitavate küsimuste väljaselgitamise eesmärgil ja tsiviilõiguslikust suhtest tuleneva pooltevahelise lepinguliste kohustuste rikkumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Vastuse saamiseks küsimusele, miks üks lepingupool on otsustanud pärast aastaid korrektselt toiminud lepinguliste kohustuste täitmist sellest väidetavalt loobuda, tuleb pöörduda ennekõike ikkagi tsiviilkohtu poole. Selle käigus saab juba täpsemalt välja selgitada ka üksikud poolte vastastikkuste kohustustega seotud asjaolud ja nende võimalikud rikkumised. Käesoleval juhul ei ole tegelikult teada sedagi, kas kannatanutel oli üldse virtuaalvääringu rahakotis midagi, mille arvelt tehinguid teha, sest asjaolu, et nad seal virtuaalvääringuid hoiustasid, ei tähenda veel seda, et nad ei olnud ise kogu hoiustatud virtuaalvääringut rahakotist eelnevalt välja kandnud ja seetõttu polnudki enam võimalik tehinguid teha. Tegelikult nähtub küll kannatanute esitatud tõenditest asjaolu, et konkreetses keskkonnas on kannatanud oma virtuaalvääringuid hoiustanud ja ülekandeid teinud, kuid täpsemad poolevahelised kokkulepped ja tingimused ei ole siiski teada. Asja materjalidest nähtub sedagi, et vahetult enne tehingutega tekkinud probleeme, on teine pool taotlenud täiendavate andmete esitamist nii seoses isikuandmete tuvastamise kui ka tehingute tausta uurimisega ning et sel teemal on poolte vahel toimunud tihe kirjavahetus (mis osaliselt kannatanutele sobivas ulatuses on kuriteokaebuse lisana ka esitatud), mis on aga päädinud teadmata põhjusel tehingute piiramisega. Seega ei ole teada täpsed asjaolud, miks tehingute tegemist ikkagi piirati ja kas teisel poolel ei võinud äkki esineda selleks õiguslikku alust. Nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur leidsid põhjendatult, et kaebuses välja toodu pinnalt ei ole kõnealusel juhul tuvastatavad

§-de 201 ja 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnuseid. Ringkonnakohus rõhutab, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Kriminaalmenetlust ei alustata n.ö igaks juhuks. KrMS § 6 sätestab, et uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Fraas „kuriteo asjaolude ilmnemisel“ tähendab, et esinema peavad KrMS § 193 lg-s 1 kriminaalmenetluse ajend ja alus, s.t kui kriminaalmenetluse ajend ja/või alus puudub, ei saa ka rääkida kohustusest toimetada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse ajend on KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse aluseks on osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine 6

§-de 201 ja 209) viitega KrMS § 199 lg 1 p-le

2. Teiseks tuleb märkida, et kaebaja põhilisi argumente ja kaebuse väiteid kriminaalmenetluse alustamisega seonduvalt on eelnevad menetlejad menetlusotsustuse vastuvõtmisel juba arvesse võtnud. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate põhjendustega ja ei pea vajalikuks eelnevalt märgitud asjaolusid üle korrata. Mingeid uusi asjaolusid, mis eelnevatele menetlejatele poleks teada olnud või mida poleks menetlusotsustuse tegemisel arvesse võetud, ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud. Kaebuste väited on läbi menetluse olnud sisult sarnased ja neid on lahendite tegemisel juba arvesse võetud ning neile juba eelnevalt ammendavalt vastatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks eelnevate menetlejate asjakohaste põhjenduste ülekordamist. Samuti ei ole ringkonnakohtule esitatud mingeid uusi tõendeid, mis seni tuvastatud asjaolud ümber lükkavad või mis annavad uut informatsiooni kaebuste väidetega seoses. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate seisukohtadega selles, et käesoleval juhul puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks

§-des 201 ja 209 sätestatud kuriteokoosseisude puudumise tõttu. Pikalt üle kordamata eelnevate menetlejate poolt väljatoodut, tuleb siiski tulenevalt ringkonnakohtule esitatud kaebuse väidetest märkida järgmist.

1. Seoses väidetava kelmuse toimepanekuga tuleb nõustuda eelnevate menetlejatega selles, et kaebustest ei nähtu tegelikult üldse asjaolu, milles seisneb ikkagi selline konkreetne pettuslik tegu, mille alusel tegid kannatanud varakäsutuse ja said varalist kahju. Esiteks on kaebuse esitaja väited selles osas vastuolulised, sest ühest küljest üritatakse näidata, et see oligi C skeem jätta mulje, et nad on võimelised CCC keskkonnas teenuseid osutama, mille alusel tegid kannatanud varakäsutuse ning kuivõrd kannatanutele virtuaalvääringuid üle ei kantud, tekkis neil varaline kahju. Teisest küljest on aga kannatanute esindaja ise kinnitanud, et alates
2. a juunist kuni
3. a detsembrini teenust nõuetekohaselt osutati. Seega ei saa juba ainuüksi selle pinnalt väita, et teenuse osutaja oleks algusest peale soovinud kedagi oma pettusliku teoga eksimusse viia, vaid väljapakutud teenus ka reaalselt toimis. Kuigi alates septembrist
4. a puudus neil õigus vastava finantsteenuse osutamiseks, millest aga kliente väidetavalt ei teavitanud, ei ole ometi esitatud andmeid ega tõendeid, millest nähtuks, et alates sellest ajast oleks kannatanud teinud üldse mingi varakäsutuse. Tegelikult ei nähtu üldse, millistes konkreetsetes summades ja millal täpselt on varakäsutus kannatanute poolt tehtud, et saaks isegi teoreetiliselt jõuda järeldusele mingi konkreetse kahjusumma tekkimise kohta. Küsimust ei ole küll selles, et kannatanud on C poolt opereeritavasse veebikeskkonda üle kandnud vara, sest tehingute tegemine antud keskkonnas kannatanute varaga nähtub, kuid puudub igasugune alus arvata kaebuste ja esitatud tõendite pinnalt, et Cl oli algusest peale, s.o kannatanute poolt varakäsutuse tegemisel, tahe oma kohustusi mitte täita ja takistada ka raha ülekandmist. Sellele viitavad ka kannatanute endi väited ja tõendid selle kohta, et aastaid teenust osutati. Ainuüksi majandusraskustesse sattumine või tõrgete esinemine teenuseosutajal, ei ole iseenesest sellise asjaolu esilekerkimisest alates käsitatav pettusliku teona kannatanute suhtes, kui ei suudeta enam oma majandustegevuse käigus tekkinud probleemide tõttu lepingulisi kohustusi lepingupoolte ees täita. Kannatanud ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, millal konkreetselt ja millistes summades nad ikkagi väidetava pettusliku teo järgselt varakäsutuse tegid. Samuti ei ole kannatanud välja toonud konkreetselt tekkinud kahju suurust, mis on ometi konkreetse kuriteokoosseisu üks elementidest. Samuti ei saa käesoleval juhul väita, et kannatanutel oleks vältimatult kahju tekkinud, sest ainuüksi asjaolu, et kannatanute väidete kohaselt on neil virtuaalväärtus rahakotis kinni, ei tähenda seda, et neil seal enam vara pole ja nad on sellest kestvalt ilma jäetud, või vastupidi, et neil oleks enne seal üldse sellist vara olnud, mida üle kanda. Sellised arvamused on praegu ennatlikud. 7

§ 201

koosseisuga ei ole samuti andmeid, et C oleks vara enda või kolmanda isiku kasuks pööranud. Ei ole teada, kas kannatanute rahakotis on virtuaalväärtusi, millega üldse tehinguid teha ja et C hoiaks neid alusetult kinni. Esiteks isikute n.ö varalise seisundi kohta konkreetselt igasugused täpsed andmed puuduvad. Teiseks ei ole ainuüksi poolte kirjavahetuse pinnalt selge, kas juriidilisel isikul võiski äkki esineda kannatanute käitumisest tingitult alus piirata tehingute tegemist ja neid ülekandeid mitte kinnitada ja sooritada. Pooltevahelised suhted ja konkreetsed asjaolud ei ole selles osas üldse üheselt arusaadavad, et küllaldasi järeldusi teha. Seega ei ole alust rääkida omastamise toimepanemisest. Nagu riigiprokurör on ka viidanud, mitte igasugune omandiõiguse teostamise takistamine ei ole veel vältimatult enda kasuks pööramine. 11. Kuigi olemasolevate andmete pinnalt pole seega võimalik tuvastada

§-de 201 ja 209 kuriteotunnuseid, omab eelkõige tähtsust asjaolu, et antud kuriteokaebuse alusel on siiski osaliselt kriminaalmenetlust ka alustatud

§ 372lg 2 p 3 asjaolude väljaselgitamiseks C OÜ suhtes.

Seega C OÜ võimalikule kuritegelikule tegevusele ei ole jäetud reageerimata. Sellega seoses on oluline seegi, et menetluse käigus selgitatakse välja kõik konkreetse asja tehiolud ja kui selle käigus peaks ilmnema lisaks menetletavale kuriteokoosseisule ka mõne muu kuriteokoosseisu tunnused, s.h

§ 201või § 209, siis ka neid tegusid konkreetse menetluse raames menetletakse.

See aga ei ole asjaoluks, mis tingiks vältimatult puudulike andmete pinnalt kriminaalmenetluse alustamise ka konkreetsete viidatud kuriteokoosseisude puhul. Sellele viidati juba ka kriminaalmenetluse osalisel alustamata jätmisel, et ei ole välistatud, et kuriteokoosseisude kontrollimise käigus, mille alusel menetlust alustatakse, võivad ilmneda ka viidatud kuritegude tunnused. Seega ei ole kannatanute õigused ja huvid jäänud kaitseta ja kriminaalmenetlust on osaliselt nende kaebuse alusel ka alustatud, mille käigus uuritakse kõiki võimalikke asjaolusid ja antud kuriteokoosseisud võivad veel esile kerkida ja neid võidakse samuti menetleda, sest kriminaalmenetlust alustatakse ikkagi konkreetse kuriteosündmusega seoses ja kui selle menetlemise raames ilmnevad lisaks mõne muu kuriteokoosseisu tunnused, siis neid ka kontrollitakse ja menetletakse. Antud juhul on kõik kaebuses toodud kuriteokoosseisud seotud ühe ja sama sündmusega.

1. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et menetlusotsustuse vastuvõtja on sedastanud kriminaalmenetluse aluse puudumise konkreetsete kuriteokoosseisude puhul viitega KrMS § 199 lg 1 p-le
2. Sarnaselt ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuriga leiab ringkonnakohus, et kaebuses kirjeldatud asjaolude puhul on tegemist pigem tsiviilvaidlusega, mis ei kuulu lahendamisele kriminaalmenetluse raames, kuivõrd vaidluse keskmes on pigem lepingu tingimused ja lepinguliste kohustuste võimalik rikkumine. Sellised eeltoodud asjaolud ei anna aga alust jõuda järeldusele antud juhul C käitumises kuriteotunnuste esinemise kohta. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et eelnevate menetlejate otsustus kriminaalmenetluse osalise alustamata jätmise kohta on igati seaduslik ja põhjendatud ning kõik eeltoodud asjaolud ei anna alust kohustada menetlejat menetluse alustamiseks ka selles osas.
3. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse osaline alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused Riigiprokuratuuri seadusliku otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 21.04.
4. a (allkirjastatud 22.04.2021) määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8