Obsah (4)

§ 637§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1868 Kohtuasi XX hagi YY vastu v

) § 637 lg 1 p 6 alusel.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-st 1 tulenevalt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub hageja poolt toodud asjaoludel alus TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et TsÜS § 146 lg-s 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on 25.03.2020 otsuse nr 2-16-14644, p-s 20 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. 2 Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 esimesele lausele algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuna kostjal oli võlatunnistuse järgi kohustus laen tagasi maksta hiljemalt 24.09.2015, siis muutus kohustus sissenõutavaks laenu tagasimaksmise tähtajale järgnevast päevast, s.o 25.09.
2. Seega aegus hageja nõue TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2, § 136 lg 2 ja § 146 lg 1 järgi 24.09.2018 nagu leidis õigesti maakohus. Hageja nõue oli hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks 04.02.2020 aegunud. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nõude aegumine peatus TsÜS § 163 alusel, mis sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Isegi, kui võlatunnistus võeti ära kriminaalasja raames ja see tagastati alles 2019 lõpus/2020 alguses, siis ei olnud tegemist vääramatu jõuga, mis oleks hagejal takistanud oma nõude maksma panemist. Võlatunnistuse hoidmine kriminaalasja toimikus ei mõjutanud hageja õigust esitata oma nõuete osas hagiavalduse kohtusse. Juhul kui poolte vahel oleks tekkinud vaidlus kohustuse olemasolus ja hagejal pidi seda asjaolud tõendama, oli võimalus nõuda kohtult tõendite kogumist. Hagiavalduse esitamine ei olnud faktiliselt takistatud. Maakohus leidis õigesti, et vääramatuks jõuks ei olnud võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu. Hageja toodud asjaoludel ei esinenud vääramatut jõudu ja puudub alus TsÜS § 163 kohaldamisseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kuivõrd kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

7.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 8.

§ 638lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 3