4-10-3217/4

Väärteoasi nr 4-10-3217 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3217 Kohtunik Maimu Laumets Väärteoasi ExxxSxxxxx Jxxxxxxi kaebus kohtuvälise menetleja 31.08.2010.a otsusele väärteoasjas 2230,10,043910 Menetlusalune isik: ExxxSxxxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoha axxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond Menetlusaluse pooled RESOLUTSIOON Jätta Exx Sxxxxa Jxxxxxxx kaebus rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 31.08.
2. a otsus väärteoasjas nr 2230,10,043910 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 15.12.
3. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 22.09.2010.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 31.08.2010.a otsusele väärteoasjas 2230,10,043910, milles palus otsuse tühistamist karistuse osas. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP Jõgeva politseijaoskonna liikluspolitseinik xxxxxxxxxs koostanud 06.08.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 06.08.
4. a kell 21.50 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 117 kilomeetril Exx Sxxxxx Jxxxxxxx juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui isik on varem sama teo eest juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Exx Sxxxxx Jxxxxxxx sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Lõuna Politseiprefektuuri vanemliikluspolitseinik xxxxxxxxxx tegi väärteoprotokolli alusel 31.08.
5. a otsuse väärteoasjas nr 2230,10,043910, milles kvalifitseeris Exx Sxxxxa Jxxxxxxx väärteo Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ning määras Exx Sxxxxx Jxxxxxxxxx karistuseks rahatrahvi 100 tarhviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Menetlusalune isik leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja on karistanud teda põhjendamatult rangelt. Otsuses on märgitud, et menetlusaluse isiku osas puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samas esineb veel asjaolusid, mis omavad tähtsust karistuse määramisel. Nimelt on Exx Sxxxxx Jxxxxxxx käesoleval hetkel töötu ning puudub kindel sissetulek. Lisaks on ta esitanud siirad kahetsused väärteo toimepanemise osas ning on selgitanud kohtuvälisele menetlejale, et sõidukoolis eksamid on sooritatud, kuid ARK-s eksamid tegemata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud asjaolu omab karistuse määramisel tähtsust, kuid see on kohtuvälisel menetlejal jäänud tähelepanuta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nii karmi rahatrahvi määramise tulemusel on tema võimalused olemasolevate kohustuste täitmiseks olulisel määral piiratud. Kaebuse esitaja on oma süüd tunnistanud ning tegevust siiralt kahetsenud ning väldib edaspidi Liikluseeskirjas sätestatud reeglite rikkumist. Kaebuse esitaja palus kohtul kohtuvälise menetleja otsus tühistada osas, millega määrati temale karistusena rahatrahv 100 trahviühikut ja teha uus otsus, millega oluliselt vähendada põhikaristusena määratud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas 28.10.2010.a kirjalikus arvamuses, et ei nõustu kaebusega. Exx Sxxxxx Jxxxxxxx on andnud 06.08.2010.a ülekuulamisel ütlusi, kus selgitab, et juhtis autot Hyundai Sonata reg märgiga xxxxxxx Tartust Tallinna, kuna oli vaja tööasju ajada. Lisaks selgitas ta, et käib autokoolis (ARK veel vaid teha, seega ohuks ta ei ole) ja kahetseb oma tegu ning palub kergemat karistust, kuna sissetulekut veel hetkel ei ole. Menetlusalune isik on ka 16.07.2010.a juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, mille eest määrati karistuseks 2100 krooni. 06.08.2010.a pani menetlusalune isik toime samalaadse väärteo, kuigi teda oli juba varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, mis annab kvalifikatsiooniks juba rangema karistuse LS § 74`1 lg 2 tunnustel. Kohtuväline menetleja on oma otsuse tegemisel arvestanud isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Vastavalt KarS § 60 lg 2 järgi, kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kohtuväline menetleja on seda ka oma otsuse tegemisel arvestanud. Samas võib öelda seda, et menetlusalune isik paneb jätkuvalt toime õigusrikkumisi omamata vastava kategooria juhtimise õigust, kuna 12.10.2010.a juhtis Exx Sxxxxa Jxxxxxxx järjekordselt mootorsõidukit, mille eest määrati isikule 1 päev aresti. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus tegi kindlaks, et Lõuna PP Jõgeva politseijaoskonna liikluspolitseinik xxxxxxxxxx on koostanud 06.08.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 06.08.
6. a kell 21.50 TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee 117 kilomeetril ExxxSxxxxxxJxxxxxxxxjuhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui isik on varem sama teo eest juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Exx Sxxxxx Jxxxxxxi sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid. Lõuna Politseiprefektuuri vanemliikluspolitseinik xxxxxxxxxx tegi väärteoprotokolli alusel 31.08.2010.a otsuse väärteoasjas nr 2230,10,043910, milles kvalifitseeris Exx Sxxxxx Jxxxxxxx väärteo Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ning määras ExxxSxxxxx Jxxxxxxxxx karistuseks rahatrahvi 100 tarhviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Liiklusseaduse § 741 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse § 741 lg 2 näeb ette, et sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Asjas ei ole vaidlust ExxxSxxxxx Jxxxxxxxxpoolt toimepandud väärteo aja ja koha ega väärteo kvalifitseerimise osas. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 20 lg-s 1 ja Liikluseeskirja § 70 p-s 1 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on ka 16.07.2010.a juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, mille eest teda karistati 16.07.2010.a Lõuna PP otsusega ja karistuseks määrati rahatrahv 2100 krooni (karistusregistri õiend p 2). Siiski juhtis menetlusalune isik ka 06.08.2010.a sõidukit selleks juhtimisõigust omamata. Seega on menetlusalune isik toime pannud § 741 lg 2 sätestatud väärteo. Menetlusalune isik on palunud karistust muuta, sest see on tema hinnangul liiga raske. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohus ei tuvastanud teisi KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on trahvi tasumine majanduslikult raske, kuna ta on hetkel töötu ning puudub sissetulek, ei ole seaduse järgi karistuse kergendamise aluseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, millega arvestab ka kohus. Menetlusalust isikut on sarnase teo eest karistatud vähem kui üks kuu enne uue rikkumise toime panemist: 16.07.
7. a toime pandud õigusrikkumise eest määrati menetlusalusele isikule Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 2100 krooni. Lisaks on menetlusalune isik 12.10.2010.a järjekordselt rikkunud Liiklusseaduse § 20 lg-s 1 ja Liikluseeskirja § 70 p-s 1 sätestatud nõudeid juhtides mootorsõidukit, omamata selleks vastavat õigust. Teda on karistatud selle eest Tartu Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-103493 arestiga. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik ei ole vaatamata varasemale karistustele suutnud oma käitumist kohandada selliseks, et ei satuks seadusega vastuollu ning on ka pärast käesolevas väärteoasjas karistuse määramist jätkanud väärtegude toime panemist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatule on karistuse üheks eesmärgiks muuhulgas vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda ei ole varasem karistamine Exx Sxxxxx Jxxxxxxx puhul suutnud. Kuna muud karistuse vähendamist võimaldavad asjaolud puuduvad, ei ole kaebuses esitatud taotlust võimalik rahuldada. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti kaalunud menetlusaluse isiku süüd, käitumist ja ka KarS § 60 lg 2 piiranguid kergendatud karistuse määramisel. Maimu Laumets Kohtunik