lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. on koostanud 06.07.2020.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,19,020294, milles määrati Toomas Bekkerile karistuseks
400 eurot. Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas Toomas Bekker kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 alusel. Kaebuses on kaebaja toonud välja põhiliseks küsimuseks, et antud juhul sündmus ei toimunud teel ja selle alusel on
Samuti ei ole kaebaja nõus väitega, et ta on varem pannud toime samalaadse teo. Samuti leiab kaebaja, et otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud KarS § 57 lg 1 p 7 alust, kõrget iga, kuivõrd ta on 75 aastane. Kaebaja leiab, et puudub väärteokoosseis. Nimelt
lg 1 eeldab, et liiklusnõuete rikkumisega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Varalist kahju väljendatakse rahalise nõudega, mille esitab ja tõendab avariis väidetav kannatanu. Kaebaja leiab, et xxxx reg.nr xxxx esineb mitteoluline vigastus (esistange värvikahjustus) ja selle kõrvaldamine ei nõua märkimisväärseid kulutusi ja seega oleks alust väärteo lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kaebaja leiab, et tema poolt xxxx reg.nr xxxx riivamine 30.12.2019 ei ole tõendatud. Ta väljus autost kolm korda, et veenduda, kas auto tagurdamine on ohutu ning ta ei näinud enda autol ega xxxx ühtegi riivamise jälge. Keegi lähedal olnud isikutest ei tulnud talle ütlema, et ta riivas teist autot. Tunnistab, et nimetatud kuupäeval parkis oma sõiduki aga ei riivanud xxxx. Väärteotoimikus olevad kaks fotot ei tõenda kaebaja arvates riivamist. Samuti kaebaja leiab, et puuduvad tunnistajad, kes autode riivamist vahetult nägid ja oleks objektiivselt kirjeldanud seda sündmust. Kohapeal ei ole tehtud sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuigi 30.12.2019 õhtupoolikul, kui ka järgmise päeva hommikul kella 9:00 olid mõlemad autod sündmuskohal. Kaebaja leiab, et ekslik on väärtootsuse esitatud seisukoht, et sündmus leidis aset 30.12.2019 xxxx juures vaid tegelikult toimus see kõrvalasuval kinnistul xxxx katastriüksusel xxxx, kus on muldvall, mitte tee. Kaebaja jääb selle seisukohta juurde, et aset leidnud juhtum ei toimunud liiklusseaduse tähenduses teel. Xxxx kinnistul märgitud ala ei ole kantud teeregistrisse ning kinnistu detailplaneering sellel alal teed ette ei näinud, tegemist on haljasalaga. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et tema poolt nimetatud vigastustesse tekitamine ei ole tõendatud. Ta ei pea usaldusväärseks tunnistaja M. ütlusi, kes väidab, et ta kolm korda rammis ja sõitis sisse seisvale autole. Ta leiab, et tunnistaja oleks võinud 2 ju siis teda kutsuda enda juurde ja öelda, et lähme kannatanu juurde ja teeme asja selgeks. Tema sai antud sündmusest teada alles 27. jaanuaril politseis. Ta leiab, et tunnistaja M. ütluseid ei saa võtta arvesse, kuna neil on vaenulikud suhted, seega tunnistaja ei ole erapooletu. Väärteoprotokollis, kui ka otsuses viidatakse
Antud juhul peab olema tekitatud kahju ja see peab olema tõendatud selle poolt, kellele tekitati varaline kahju. Kannatanu R. ei ole kordagi tema poole pöördunud, et ta kandis kulutusi või et tema auto on rikutud ja seetõttu ei ole ka väärteo koosseis täidetud. Liiklusseadus reguleerib suhteid teel ja küsimus on selles, kas see oli tee või ei olnud. Detailplaneeringu järgi on antud juhul tegemist naaber kinnistuga ja see ei ole tee. Tee olemasolu peab olema kantud teeregistrisse. Tegemist on haljasalaga. Samuti pöörab kaebaja tähelepanu sellele, et Karistusregistrist nähtuvalt on ta karistamata isik ning karistust mõjutavana asjaoluna ei saa märkida asjaolu, et tema suhtes on eelnevalt väärteoasi lõpetatud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja jääb selle juurde, et tema ei ole väärteo rikkumist toime pannud, kuivõrd
reguleerib ainult sündmusi, mis on toimunud teel. Teed ei tehta mingile muldvallile nagu fotodelt võib näha. Teele tehakse projekt ja sellel alal, kus xxxx seisis ja kus riivamine toimus ei ole tehtud teeprojekti. Teed kantakse teeregistrisse, mida antud juhul tehtud ei ole. Detailplaneeringu järgi on ettenähtud haljasala antud kohas.
p 81 küll näeb ette ühevõimalusena isetekkeline tee ja sellisel juhul ei pea teda teeregistris olema. Kaebaja leiab, et talle määratud rahatrahv 400 eurot ei ole õiglane karistus. Samuti leiab kaebaja, et menetleja on teinud selle menetluse läbiviimisel ja otsustamise vea, kuna ei tehtud sündmuskoha vaatlust õiges kohas, miks tehti seda politseiplatsi peal. Samuti oleks võinud teda välja kutsuda aga mida ei tehtud. Kaebaja eeltoodud juurde ja palub asja tühistada ja menetluse lõpetada. Tunnistaja N. P. andis kohtuistungil ütlusi, et Toomas Bekker on tema naaber ja neil ei ole omavahel mingeid suhteid. Ta käis politseis ütlusi andmas seoses sellega, et aastavahetuse eel tema naaber Toomas Bekker lõhkus naabri sõiduauto xxxx. Ta tuli trepikojast välja ja trepikoja ees seisid naabrid, kes nägid ka antud sündmust peal. Ta nägi kuidas Toomas Bekker üritas parkida sõiduautot xxxx ja ta kuulis lööki. Ta nägi, kuidas Toomas Bekker tuli autost välja ja vaatas sõidukeid ja siis istus rooli tagasi ja hakkas uuesti parkima ja naaber ütles talle, et vaadake ja siis ta nägi, kuidas sõiduauto xxxx põrkas vastu teist autot xxxx ja siis veelkord riivas sõiduautot xxxx. Tunnistaja N. M. andis kohtuistungil ütlusi, et menetlusalune isik elab korteris xxxx. Tal ei ole midagi Toomas Bekkerile ette heita, kui inimene ei oska parkida, siis on see tema probleem. Ta ootas õues töömehi, kui vaatas kuhu Toomas Bekker sõidab. Toomas Bekker sõitis kõige kitsamasse kohta ja hakkas sõidukit tagurpidi parkima ning siis jäi xxxx talle ette ning siis ta üritas 10 kuni 15 minutit edasi tagasi parkida enda sõidukit. Toomas Bekker tuli ühel korral autost välja, kui ta oli vastu teist sõidukit sõitnud ja siis hakkas uuesti keerama ja pöörama ja lõi jälle vastu autot ja siis kolmandat korda. Siis tuli välja ka teine tunnistaja ja küsis temalt, mis toimub ning ta ütles, et inimene ei saa parkimisega hakkama ja taob teist autot juba mitmendat korda ja siis ta hakkas pildistama. Samal ajal tuli ka vee xxxx esindaja, kes kommenteeris ka, et kas see mees ei oska parkida. Ta vaatas parkimiskaardi järgi, et antud xxxx omanik elab korter nr xxxx ning proovis neid kätte saada. Ta andis xxxx omanikule teada, mis oli juhtunud ja näitas tehtud pilte. Tema elab xxxx ja ta on korteriühistu juhataja ja seetõttu tunneb ka kõiki majaelanike. Momendil pargivad inimesed lihtsalt trepi ette ja kallaku peale. See maa kuhu xxxx on pargitud on xxxx maa, mis on vaba ja oleme kokku leppinud, et sinna lihtsalt pargitakse. Toomas Bekker oleks võinud tulla tema juurde ja küsida, kelle auto on xxxx on ja ta oleks talle öelnud ja nad oleksid omavahel saanud asja ära lahendada aga Toomas Bekker läks minema. Toomas Bekker sai kindlasti ise aru, et ta oli müksanud teist autot. Tunnistaja D. R. andis kohtuistungil ütlusi, et kaebajat isiklikult ei tunne. Temale kuulub sõiduk xxxx reg.nr xxxx. 30.12.2019 tuli ta töölt öisest vahetusest ja parkis sõiduki ja läks magama. Mingi aeg tuli tema juurde N. ja teatas, et keegi oli tema autole sisse sõitnud. Ta vaatas kahjustused üle ja helistas politseisse. Tema sõidukil oli kahjustatud esimene põrkeraud ja vasak tiib ja hiljem selgus, et ka esituled olid kahjustatud. Politsei palus tal sõidukiga Rahumäe teele tulla. Tema 3 mäletamist mööda käis ta politseis 31.12.2019. Korteriühistu esimees ütles talle, kes tema autole sisse sõitis. Tema kontakti kaebaja ei saanud, kuna ei õnnestunud teda tabada. Tema 31-sel kindlustusega ühendust ei võtnud. Korteriühistu esimees näitas talle ka pilte antud juhtumist. Kindlustusse pöördus ta umbes 2 või 3 kuud tagasi. Varem ei läinud kindlustusse, kuna arvas, et asjaga tegeleb politsei ja varem pole tal sellise asjaga kokkupuudet olnud. Temal sõidukile mingit remonti teinud ei ole. Kohtuväline menetleja leiab, et antud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja selgitas, et
ütleb, et tee on sõidukite liikumiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisus kuuluvad ka teepeenrad ja haljastusala ribad. Teed jaguneva kattega teedeks, kruusakattega teeks ja pinnas teeks.
p 50 ütleb, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud liikluskorralduslikuks kujundatud ala. Materjale vaadates ja kuulates tunnistajaid saab jääda seisukohale, et see koht kus liiklusõnnetus toimus oli tee. See oli parkimiseks ettenähtud tee osa, isetekkinud tee, kuigi ei olnud detailplaneeringut ettenähtud aga seda ala kasutavad majaelanikud parkimiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on teega, kus kehtib liiklusseadus. Vastaspoole väited, et tegemist ei ole teega on süüst pääsemiseks. Toomas Bekker on põhjustanud liiklusõnnetuse ja tema tegu on kvalifitseeritud
Kaebaja korduvalt väitis, miks temaga ühendust ei ole võetud. Kannatanu ei pea ise süüdlast välja selgitama, kannatanu ülesanne on helistada 112 ja tegutseda vastavalt sealt poolt antud juhistele. Xxxx omanikule anti korraldus sõita Rahumäe tee 6 politseisse. Kohepeale ei olnud avariigrupil enam mõtted minna, kuna seal ei olnud enam säilinud tehiolusid. Sündmuskoha vaatlust antud asjas tehtud ei ole, kuna sündmuskohta, kui sellist vaadeldud ei ole. Koostatud on dokumendi nr 2 vaskpoolnekülg, mis märgib ära, millal see õnnetus toimus. Politsei menetluse käigus korduvalt kutsus kaebajat politseisse kohale ilmumiseks, kuid kaebaja leidis erinevaid vabandusi ja keeldus ka oma sõidukit neile näitamast. Eelmises asjas, kus oli analoogne situatsioon tegi ekspertiis kindlaks, et kaebaja sõiduk ja teise sõiduki vahel toimus kontakt, kuid antud asi lõpetati Harju Maakohtus otstarbekuse kaalutlusel, mis on jõustunud tänaseks. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus on õiglane ja põhjendatud. Keskmine määr on 600 eurot rahatrahvi aga kohtuväline menetleja on liikunud alla poole ja on arvestanud isiku vanust, tema varasemat liiklusalast käitumist ja seega määrati karistuseks 400 eurot trahvi. Kohtuväline menetleja leiab, et varaline kahju on tekkinud. Toomas Bekker juhtis sõidukit, sõitis otsa teisele sõidukile ja põhjustas sellega varalist kahju. Kahju suurus ei ole antud asjas isegi oluline, kuivõrd seadusandja on öelnud, et varaline kahju on igasugune kriimustamine, igasugune sõiduki varalise väärtuse vähendamine. Vigastused on hästi fikseeritud ja fotodelt näha. Kindlustuse poolt tehtud fotod on tehtud 1 aasta ja 2 kuud hiljem ja need ei ole tehtud spetsialisti poolt. Tuleb vaadata kohe järgmisel päeval tehtud fotosid politsei spetsialisti poolt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: • Liiklusõnnetuse akt, millest nähtub, et liiklusõnnetuse osapoolteks on Toomas Bekker ja D. R.. Liiklusõnnetus toimus 30.12.2019.a.kella 15:20 ajal xxxx maja juures. D. R. sõidukil xxxx reg.nr xxxx olid vigastused esistange vaskpoolsel osal. Liiklusõnnetuse esmases kirjelduses märgitud, et kahjustas ja lahkus. • D. R. avaldus, mille kohaselt 30.12.2019.a. kella 15:20 ta parkis oma sõiduki xxxx maja juurde. Tema sõidukile tekitas vigastused tume xxxx reg.nr xxxx, mille omanik elab xxxx. Sündmuse tunnistajateks on korter xxxx ja korter xxxx inimesed. Korter xxxx tunnistaja ei 4 • • • • • • • • • • saanud sõita hoovi, kuna xxxx oli ristipidi teel ees. Tunnistajaks oli esimees ja ka xxxx autojuht. Sündmusest sai teada 31.12.2019, kuna juhtumi ajal ta magas; Foto, millel on õhust tehtud foto xxxx majale ja maja ees olevale sõidukite parkimis kohale. Sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldud on sõidukit xxxx reg.nr xxxx 31.12.2019.a. Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Vaadeldavaks objektiks on musta värvi sõiduk, mille esistange vasakpoolsel osal on värvikahjustused. Fotod, fotol näha, kuhu ja kuidas on pargitud tume xxxx reg.nr xxxx ning vahemik, kuhu tume xxxx tagurdab ja on risti teel; 10.10.2019 Harju Maakohtu kohtuotsuse lõpposa, mille kohaselt tühistati PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,18,012036 ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoprotokolli kohaselt 31.10.2018 kella 18:30 -18:40 ajal xxxx juures juhtis Toomas Bekker mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, oma käitumises ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Riivas pargitud xxxx reg.nr xxxx ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju I. M.. Oma tegevusega rikkus Toomas Bekker
lg 1 nõudeid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; Ergo Kindlustuse poolt esitatud fotod sõidukist xxxx. Fotodelt näha sõiduki esistangel ja tulel vigastused; Detailplaneering; Tallinna linnavalituse tõendid, fotod, 20.02.2020 vastus Toomas Bekkeri päringule, mille kohaselt xxxx teelt algav xxxx majaesine juurdepääsutee asub eraomandis oleval xxxx kinnistul (katastritunnusega xxxx). Eraomandi olev juurdepääsutee ei ole kantud Tallinna teeregistrisse. Xxxx katastriüksuse plaan; Piiriprotokoll xxxx; Xxxx katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll; VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekitas varalise kahju. Kaebaja talle etteheidetavat tegu ei tunnista ning esitas kaks keskset väidet: antud liiklusõnnetuse toimumise koht ei ole tee ja seega ei kehti selles kohas liiklusseaduses sätestatud reeglid. Liiklusõnnetus akti nr 2855 järgi toimus 30.12.2019 kella 15:20 ajal xxxx juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto xxxx reg.nr xxxx (auto omanik Toomas Bekker) ja sõiduauto xxxx reg.nr xxxx (auto omanik D. R.). Liikluseõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõiduk kahjustas ja lahkus sündmuskohalt. 31.12.2019 tehti Rahumäe tee 6/1 Tallinn sõidukile xxxx reg.nr xxxx vaatlus. Vaatlusel kasutati fotoaparaati Canon EOS 60D. Sõiduautol xxxx tuvastati vigastused esistange vasakpoolsel osal, kus olid värvikahjustused. Sõidukist xxxx ei ole fotosid vigastuste kohta, kuivõrd Toomas Bekkerile korduvalt edastati kutsed ilmumaks koos sõidukiga väärteomenetleja juurde, kuid Toomas Bekker seda ei teinud. Teadmiseni, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto xxxx reg.nr xxxx jõuti tänu tunnistajatele N. P. ja N. M., kes on xxxxx maja elanikud, kus elab ka kaebaja ning olid antud liiklusõnnetus toimumise ajal maja ees parkimiskohas. 5 Tunnistajate ütlustega, mida kohus ei hakka kordama on tõendatud, et 30.12.2019 kella 15:20 ajal riivas (korduvalt) tume sõiduk xxxx, mida juhtis nende maja elanik Toomas Bekker pargitud sõidukit xxxx reg.nr xxxx. Tunnistaja P. nägi kuidas Toomas Bekker üritas parkida sõiduautot xxxx ja ta kuulis lööki. Toomas Bekker tuli autost välja ja vaatas sõidukeid ja siis istus rooli tagasi ja hakkas uuesti parkima ja vigastas sõiduautot xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt on selline parkimine nende maja ees tavapärane. Tunnistaja N. M. samuti nägi, kuidas nende maja elanik Toomas Bekker sõitis kõige kitsamasse kohta ja hakkas parkima sõidukit tagurpidi ja vigastas parkivat xxxx reg.nr xxxx. Tunnistaja oli kindel, et Toomas Bekker sai aru, et ta tekitas enda autoga teisele sõidukile vigastusi. Tema andis ka xxxx omanikule teada, et sõidukile tekitati vigastused ja kes on vigastuste tekitaja ning näitas ka pilte.
p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tunnistajate N. P. ja N. M. ütluste kohaselt sõitis Tooma Bekker oma sõiduautoga xxxx otsa parkivale sõiduautole xxxx reg. nr xxxx. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollis ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud kahjustada saanud sõidukit xxxx ning selgelt on näha sõiduki kahjustused, s.o esistange vasakpoolsel osal värvikahjustused. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, saab väita, et tekkinud on varaline kahju sõiduki omanikule D. R.le. Sõiduki Endisesse olukorda viimiseks tuleks teha sellegipoolest taastamisremont, mille tegemata jätmine sõltub sõiduki omaniku soovist või soovi puudumisest. Soovi puudumine ei ole kahju tekkimist välistavaks asjaoluks. Kaebaja Toomas Bekker on toonud välja, et kannatanu ei ole tema poole pöördunud kuni tänaseni mingi kahju nõudega. Kohus selgitab, et
lg 1 tõlgendamisel seoses varalise kahju tekkimisega ei tule lähtuda mitte kahju saaja nõudest või pretensioonist kahju põhjustaja vastu, vaid asjaolusid tuleb hinnata objektiivselt. Kui tuvastatakse liiklusnõuete rikkumine mootorsõiduki juhi poolt millega tekitati isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, siis on kõnealune väärteokoosseis täidetud ning isikul tuleb selle eest vastutada. Seega ei välista antud juhul autoomaniku D. R. pretensioonitus tal tekkinud varalise kahju olemasolu. See, kas sõiduki omanik taotleb või ei taotle varalise kahju hüvitamist, ei ole isikule inkrimineeritud väärteo koosseisutunnus ning seega ei sõltu kahju hüvitamise nõude esitamata jätmine mootorsõidukijuhi käitumisele järgneda võivat sanktsiooni. Tegemist on liikluskahjuga, millega hüvitamine on reguleeritud Liikluskindlustuse seadusega. Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud teistele isikutele varaline kahju, s.o täidetud on
Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis, et tema liiklusnõudeid rikkunud ei ole ning liiklusõnnetust põhjustanud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta parkimisalal manööverdades ei ole piisavalt tähelepanelik, siis selle tagajärjel võib ta mõnda teist samas hoovis pargitud sõidukit kahjustada. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. 6 Kohus ei nõustu kaebaja põhiargumendiga, et antud juhul polnud tegemist teega.
p 81 kohaselt on tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Ka
p 50 kohaselt parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Toimikus olevatelt fotodelt ja tunnistajate ütlustest kohus järeldab, et antud ala kasutatakse liikluseks. Tunnistaja P. ütluste kohaselt, on antud parkimine nende maja ees selliselt nagu fotodelt nähtub täiesti tavapärane. Samuti tunnistaja M. ütluste kohaselt antud maa kuhu sõidukid olid pargitud kuulub xxxx keskusele ja nad on kokku leppinud, et majaelanikud lihtsalt pargivad sinna. Ilmselgelt, kui sõidukid pidevalt antud kohale pargivad, siis nende liikumise tulemusena on kujunenud sellest välja pealiskihita tee ning see, kas antud tee on kantud teeregistrisse või mitte ei oma liiklusseaduse kohaselt tähtsust. Seega asub kohus seisukohale, et tegemist on teega, kus kehtib liiklusseadus. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 sätestatud kohustust ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Toomas Bekkeri käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 7 Karistuse määramine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates Toomas Bekkeri süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, kuid sõidukile tekitatud kahjustused ei olnud suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Toomas Bekker ei ole oma tegu tunnistanud, sellest tulenevalt ka kahetsenud ning ilma tunnistajate sekkumiseta oleks õnnetus majaesises parklas jäänudki n.ö pimedaks. Sellest tulenevalt ei ole kohus samuti tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o
lg 1 ettenähtud süüteo puhul sanktsioonimäära keskmises määrast liikunud alla poole. Kohtuväline menetleja on valinud karistamisel võimelikest karistusalternatiividest kergema, s.o rahatrahvi. Kaebaja on varem karistamata ning sel põhjusel on rahatrahvi määramine ja lisakaristuse kohaldamata jätmine põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja karistust kergendavaid asjaolud täielikult puuduvad ning samuti kohtuväline menetleja kohtus selgitas, et arvestatud on kaebaja vanust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.