2-20-19205/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-19205 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. R. hagi R. R. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2021.a. Menetlusosalised Hageja: A. R. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostja: R. R. (IK xxx, xxx; e-post: xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada A. R. ja R. R. abielu, mis on sõlmitud xxx.a Lääne-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK 1
7. 30.12.2020a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub A. R. lahutada tema ja R. R. vahel xxx. sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kaks katset abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja ei ilmunud sinna kohale. Abielu lahutamise põhjuseks peab kostjapoolset vaimset vägivalda, mille tõttu on kooselu ja abielu säilitamine võimatu. 25.03.2021.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kinnitas, et abielu lahutamise soov ja otsus on kaalutletud ning abielusuhted pöördumatult lõppenud. Nende taastamine enam võimalik ei ole ja hageja seda ei soovi. Hageja selgitas, et novembris 2020.a. lahkus koos lapsega kodust, kuivõrd sealne olukord muutus väljakannatamatuks, laps nuttis iga päev, kannatas. Alates novembrist 2020a. elavad pooled eraldi, lapse elu on nüüd rahulikum. Lapsel on kõnepuue, mille tõttu vajab abi õppimisel (lugemisel). Seda abi ta isalt kunagi ei saanud, vaid kostja sundis teda lugema, oli ärritunud. Hageja väitel ei lubanud kostja tal suhelda oma tuttavate-sõbrannadega, kedagi endale külla kutsuda, samas R. R.l endal võisid sõbrad külas käia. Väidetavalt ei olnud R. R. oma abikaasale truu. Hageja ei ole soovinud alates kodust lahkumisest R. R.ga rääkida. Hageja kinnitas, et abielu lahutamise soov on kindel ja jääb oma nõude juurde.
8. Kostja R. R. leiab kirjalikus vastuses, et kui hageja on nõus ja leiab, et ühise perena on võimalik jätkata, siis tuleks anda pooltele kuuekuuline tähtaeg leppimiseks. Samas, kui hageja ei pea seda võimalikuks või ei soovi seda, ei vaidle kostja abielulahutusele vastu (tl 13). Kostja soov on abielu säilitada. R. R. märgib kirjalikus vastuses, et hageja väited selle kohta nagu oleks ta hagejat vaimselt väärkohelnud, ei vasta tõele. Hageja väljakolimine poolte ühisest elukohast oli kostjale üllatuslik Kostja väitel ei ole abikaasa lahkumisele eelnevalt olnud ühtegi tõsist tüli või erimeelsust, mis oleks tinginud hageja lahkumise. Hageja ei ole ka varasemalt sõnade või tegudega andnud märku, et soovib lahutust. Hageja ei ole ärakolimist ja lahutuse soovi kostjale kunagi selgitanud. Alates kodust lahkumisest, ei ole hageja võimaldanud kostjal suhelda ka oma pojaga. R. R. kinnitab, et on hagejale selgelt märku andnud oma soovist abielu ja perekond säilitada. Kostja on seisukohal, et poolte abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ja neid on võimalik taastada. Kostja usub, et mistahes hageja etteheiteid kostjale on võimalik selgitada ja lahendada, sellele eelnevalt on aga vajalik poolte suhtlus, et kostja mõistaks, milles probleem seisneb. Kohtuistungil 25.03.2021.a. märkis kostja, et on nõus hagiga, aga ei ole nõus sellega, et talle ei ole arusaadavas keelse selgitatud põhjust ning ta ei ole seetõttu saanud asjas täit selgust. Hagejal olid olemas võimalused, et kostjaga rääkida. Kostja kinnitas istungil, et hageja on teinud talle varem ettepanekud abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas. Üllatus kostja jaoks oli hageja lahkumine koos lapsega. Kostja ei kinnitanud, et oleks kodus olnud ärritunud, kuid nõustus sellega, et oli nõudlik, kuna teadis et õppimine on oluline, lugemine on oluline, alla ei tohi anda. Kostja ei aktsepteerinud hageja soovi lahutada, kinnitas seevastu, et tema tahab edasi elada ja selleks et edasi elada, tuleb mõista, tahab lisaaega, et hagejaga omavahel vestelda. Lahuselatud kuude jooksul ei ole olnud võimalik hagejaga suhelda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
10. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
11. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 2 Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
12. Kohus möönab, et ajavahemik poolte abielusuhete lõppemisest (so novembrist 2020.a.) on suhteliselt lühike, mis ei anna tulenevalt PKS § 67 lg 2 alust üheselt eeldada, et abielusuhete lõppemine on pöördumatu. Samas ei välista PKS §-s 67 lg 2 toodud kaheaastasest lahuselust lühem aeg abielu lõppemist ja abielu lahutamist kui asjaoludest tulenevalt on ilmne, et pool(t)el ei ole kindlameelselt soovi abielu jätkata.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt tuleb kohtul abieluasjas pooled isiklikult ära kuulata. Hageja toob hagiavalduses abielu lahutamise põhjusena kostjapoolse vaimse vägivalla. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema otsus abielu lahutada on kaalutletud ja kindel (tl 23 pöördel). Kohus veendus kohtuistungil vahetu mulje põhjal, et kostja on ärrituv (sh tegi märkuse kohtuistungisekretäri arvuti klaviatuuri klõbina häirivuse kohta), suhtlemises domineeriv, tema kõne on minakeskne, ei aktsepteeri ega tunnista hageja selgitustes toodud abielu lahutamise põhjuseid ja asjaolusid, mille tõttu hageja peab vastuvõetamatuks abielu jätkumise, rõhutab oma soove (tl 24-25, sh maakohtule 29.03.2021.a. saadetud e-kirjades, tl 28-41). Hageja selgitused abielu lahutamise põhjuste kohta olid mõistetavad ning kostja seisund / käitumine kohtuistungil (võimalik psüühikahäire) veensid kohut selles, et leppimisaja määramine PKS § 67 lg 3 alusel oleks ebamõistlik ja käesoleval juhul kohatu. Kohus ei saa kohustada kedagi suhtlema, vestlema, kellegi domineerimist taluma, kui inimene ise seda ei soovi ning on oma käitumisega sellest selgelt mõista andnud (ei ole mitme kuu vältel nõustunud suhtlema- tl 24 pöördel, tl 40, on korduvalt üritanud abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas - tl 29, 30, 35-36). R. R. märkis kirjalikus vastuses, et kui hageja on nõus ja leiab, et ühise perena on võimalik jätkata, siis tuleks anda pooltele kuuekuuline tähtaeg leppimiseks. Samas, kui hageja ei pea seda võimalikuks või ei soovi seda, ei vaidle kostja abielulahutusele vastu (tl 13). Kohtul ei jäänud istungil muljet, et hageja kahtleks oma otsuses ja soovis, vastupidi, hageja kinnitas, et abielusuhete taastamine ja abielu jätkamine ei ole võimalik (tl 23 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb PKS § 67 lg 1 lahutada.
14. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
15. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3