RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-21-5 8. juuni 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, H

) ja karistusregistri seadusega. Kohtulahend kriminaalmenetluses on avalik ning süüdimõistetu isikut lahendis ei varjata, vaid avalikustatakse nii tema nimi kui ka isikukood (

§ 4081lõige 1 ja lõike 2 esimene lause).

Kohtu hinnangul ei olnud põhjust kohaldada

§ 4081

lõiget 3, mis annab aluse avalikustada üksnes otsuse sissejuhatus ja resolutiivosa. X lähedaste era- ja perekonnaelu puutumatuse tagas piisavalt see, et nende nimed olid otsuses asendatud tähemärkidega. 5-21-5 6. X esitas 24. mail 2021 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada

§ 4081

põhiseaduse või inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi konventsioon) vastuolus olevaks osas, milles see ei kohusta kohut jätma kohtuotsust tervikuna avalikustamata, kui kriminaalasja arutamine toimus kinnisel istungil. KAEBAJA SEISUKOHAD 7. Ringkonnakohtu otsuses avalikustati mh teave, mille avaldamist oli eelnevas menetluses

§ 12

lõike 1 punkti 3 alusel istungite kinniseks kuulutamisega alaealise või kannatanu huvides piiratud. Sellise teabe avalikustamine (sh meediale ligipääsetavaks muutmine) kahjustab kaebaja, tema laste ning teiste menetlusosaliste era- ja perekonnaelu puutumatust. Seetõttu on

§ 4081

, mis annab aluse jõustunud otsuse tervikuna avalikustamiseks, vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26 ja konventsiooni artikli 8 lõikega

1. Menetlusosaliste era- ja perekonnaelu puutumatuse kaitseks ei ole piisav otsuses isikunimede varjamine tähemärkidega, kuna nad on tuvastatavad perekondlike seoste kaudu kaebajaga. Ringkonnakohtu määruse peale kaebajal määruskaebust esitada ei olnud võimalik, kuna määruskaebuse sai esitada vaid advokaadist esindaja vahendusel, temal aga sellist esindajat ei olnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu praktika kohaselt saab isik juhul, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada enda õigustele kohtulikku kaitset, pöörduda individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole (nii alates Riigikohtu üldkogu
3. märtsi
4. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. detsembri
6. a määrus asjas nr 5-20-9/2, punkt 10). Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on individuaalkaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (nii viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. mai
8. a määrus asjas nr 5-20-4/2, punktid 7–8).
9. Kaebaja leiab, et

4081 rikub tema põhiseadusest ja konventsioonist tulenevaid õigusi, kuna selle alusel avalikustati ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus Riigi Teataja veebilehel. Kolleegiumi arvates oli kaebajal olemas tõhus võimalus pöörduda kohtusse, et kaitsta oma õigusi, mida kohtuotsuse avalikustamine väidetavalt riivas. 10.

§ 4081

, mis reguleerib jõustunud kohtulahendi avalikustamist, näeb ette ka alused avalikustamise piiramiseks. Isikul, kelle õigusi kohtulahendi avalikustamine riivab, on võimalik esitada avalikustamise piiramise taotlus kohtule, kes avalikustamisele kuuluva kohtulahendi teeb. Taotluse lahendamise kohta tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse (

§ 4081lõike 5 kolmas lause).

Selles kohtumenetluses saab isik muu hulgas nõuda kohaldamisele kuuluvate normide (samuti asjakohaste normide puudumise) põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist (PS § 15 lõike 1 teine lause). Kohus peab sellise taotluse läbi vaatama ja põhiseadusvastasuse tuvastamise korral algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus (PS § 15 lõige 2). 11. X esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse kohtulahendi avalikustamise piiramiseks, kuid ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust, millega taotlus

§-le 4081 tuginedes rahuldamata jäi. Seega ei kasutanud kaebaja tema käsutuses olnud õiguskaitsevahendit, sh võimalust taotleda määruskaebuses

§ 4081põhiseaduspärasuse kontrolli.

Kuigi Riigikohtule saab määruskaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel (

§ 384

lõige 2, § 344 lõige 3), ei muuda see kõnealust õiguskaitsevahendit ebatõhusaks, sest ka selles menetluses saab määruskaebuse esitamiseks taotleda riigi õigusabi. 2